Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX).

kogumaksumusega 1600 eurot ning 2,5 tonni maasikaid kogumaksumusega 4562,50 eurot. Võlgnik taotles toetust maasikakasvatusele. Taotluses avaldas võlgnik, et kavatseb järgmisel (2016) aastal kasvatada 4,5 tonni maasikaid kogumaksumusega 8325 eurot ning ülejärgmisel (2017) aastal kasvatada 5 tonni maasikaid kogumaksumusega 9500 eurot. Toetuse abil lubas võlgnik rajada kilemultšil maasikaistanduse koos kastmissüsteemiga ning lisaks soetada maasikate korjamisjärgseks jahutamiseks jahutusseadmed. Võlgniku XXX Ü. P. väitel jahutusseadmeid siiski ei soetatud ning kile ja plastist voolikud ei ole praeguseni säilinud. Majandustegevus Võlgniku tegevus toimus XXX kinnistul (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, elamu ja kõrvalhoonetega 3,4 ha suurune maatulundusmaa). Selle kinnistu kinkisid Karel Poljakovile tema XXX P. P. ja V. P. XX.XX.XXXX sõlmitud kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga. Tehingus osalejad avaldasid kinnistu väärtuseks ligikaudu 100 000 krooni. 18.12.2018 tegid kinkijad notariaalse avalduse kinnistu kinkelepingust taganemiseks seoses Karel Poljakovi poolt üles näidatud jämeda tänamatusega. Karel Poljakov nõustus lepingust taganemisega ja avaldas tahet kinnistu omand XXX tagasi kanda. 04.01.2019 kinkisid P. P. ja V. P. sama kinnistu Karel Poljakovi XXX M.-L. P. le. 04.02.2019 kanti äriregistrisse Aruaia Talu OÜ (registrikood 14654432), mille ainuosanik ja juhataja on Karel Poljakovi XXX Ü. P. ning mis tegutseb samal kinnistul, kus tegutses võlgnik. Ei saa välistada, et ka kasvatatavad viljad on samad. Ü. P. väitel töötab Karel Poljakov praegu Aruaia Talu OÜ-s. Võlgniku koostatud raamatupidamise aruannete kohaselt oli tegevuse maht, tulem, omakapitali tase aastate lõikes järgmine:

Aasta

Käive

Kokku:

3 966 2 178 4 216

1 497 2 335 3 997 18 504

Muud äritulud

1 100 1 248 4 672 2 830 9 850

Majandus- Keskmine tegevuse igakuine tulem tulem

-579 -48

1 240

Omakapital 31.12 seisuga

3 047 3 618 3 039 3 740

Võlgniku poolt maksuhaldurile deklareeritud 2015. – 2020. a müügikäive on järgmine: jaan

2019 241,20 Kokku:

veebr

märts

aprill

mai

juuni

juuli 764,98 125,10 54,15 247,66 990,83 839,42 498,00 276,00

august sept okt nov dets 732,15 2334,52 1061,23 995,00 800,00 478,00 278,00 675,72 99,00 445,95 1141,20

Kokku: 1497,13 2513,77 3859,89 4192,12 1015,20 13078

Võlgnik on koostanud ja äriregistrile esitanud aastate 2011 – 2017 tegevust kajastavad majandusaasta aruanded. Võlgniku juhatuse liige Karel Poljakov väidab, et ta andis võlgniku raamatupidamisdokumendid ühele ajalehekuulutuse kaudu leitud võõrale raamatupidajale ja seejärel kaotas raamatupidaja kontakti. Raamatupidamisdokumente ei ole. Arvestades muuhulgas sedagi, et Karel Poljakov on kuni viimase ajani igakuiselt esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioone, mille kohaselt on võlgnikul iga kuu sisendkäibemaksu tagasi saamise õigus, on võlgniku selgitus eluliselt ebausutav. Märksa tõenäolisem on, et võlgniku juhataja mõistab, et võlgniku tegevust puudutavad andmed on nii ebaloogilised. Seni ei ole õnnestunud tutvuda raamatupidamisarvestusega, mille abil oleks võimalik saada tõepärast ülevaadet võlgniku tegevuse sisust, mahust ja tulemist. Võlgniku

kontodelt on ka sularaha välja võetud või kantud lähikondsete, peamiselt Karel Poljakovi või Ü. P. kontole. Selle raha kasutamise otstarbe kohta teave puudub. Vara Võlgniku teadaolev vara koosneb Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol olevast 82 euro suurusest maksu ettemaksust. Võlgnikul on esitamata 2020. a mai käibedeklaratsioon ning maksuhaldur on 26.06.2020 teinud võlgnikule hoiatuse 100 euro suuruse sunniraha määramiseks, kui deklaratsiooni ei esitata 10 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest. Võlgnik on juba aastaid deklareerinud iga kuu sisendkäibemaksu tagasi saamise õigust. Maksuhalduril tekkis kahtlus, kas võlgnik ikka tegeleb ettevõtlusega. 12.06.2020 korraldusega kohustas maksuhaldur võlgnikku esitama kontrollimiseks ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid. Võlgnik dokumente ei esitanud. 25.06.2020 kirjaga teatas Karel Poljakov maksuhaldurile, et tegevus puudub, on vaid kohustused. Maksuhaldur tegi järelduse, et võlgnik ei tegele Eestis ettevõtlusega, ning 29.06.2020 otsustas võlgniku kustutada käibemaksukohustuslaste registrist alates 01.07.2020. Kohustused Võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi:

Võlausaldaja e-posti aadress:

Võlasumma:

Holm Bank AS Maaelu Edendamise SA Luminor Liising AS LHV Pank AS Swedbank AS

KOKKU:

info@holmbank [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

25 378,74 € 18 036,00 € 8 958,33 € 6 612,00 € 2 920,14 € 61 905,21 €

varem ka Karel Poljakov ja tema XXX A. P. . Luminor Liising AS-i teatel on lepingu jääkväärtus praegu 8 958,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Ka selle lepinguga kaasneb igakuine rohkem kui 200 euro suurune kulu. Võlgniku väga väikesemahulist tegevust oleks saanud korraldada oluliselt odavama sõidukiga.

2016 1690,88 2017 128,18 2018 250,45 2019 293,88 2020 66,54 Kokku:

veebr 160,00 212,94 52,02 96,23 185,03 111,46

märts aprill mai juuni 14,34 82,34 221,52 106,35 28,44 52,53 867,52 171,55 153,32 254,34 770,67 137,69 979,02 551,59 340,18 690,94 747,62 120,45 78,36 213,52 162,73 74,80

juuli august sept okt nov 142,62 58,30 36,79 59,71 27,47 261,97 90,66 286,46 45,10 45,96 556,83 282,52 347,33 169,70 221,65 309,90 264,10 241,71 267,59 484,73 191,66 41,66 57,41 79,96 71,14

dets 156,69 31,94 431,50 686,58 68,11

Kokku: 1073,63 3785,95 3505,75 5163,02 2148,80 415,53 16093

Sellises mahus sisendkäibemaks tekib juhul, kui võlgnikule on esitatud ettevõtlusega seotud kuluarveid, mille käibemaksuta summa on kokku 80 465 eurot. Samal perioodil deklareeritud müügikäive kokku on 13 078 eurot ehk 6,15 korda väiksem kulude summast. Taolise suhtarvuga tegevus näitab, et võlgniku tegevus ei kvalifitseerunud ettevõtluseks, vaid võlgniku juhataja on ettevõtte varjus viljelenud pillavat eluviisi või valdav osa selle ettevõtluse käigus tekkinud müügitulust on jäänud raamatupidamises kajastamata ning maksuhaldurile deklareerimata. Võlgniku juhatuse liige on võlgniku teadaolevaid kohustusi käendanud, kuid küsitav on, kas võlausaldajatel on käendusest praktilist kasu. Võlgniku juhatuse liikme Karel Poljakovi suhtes on viimase aasta jooksul algatatud kaheksa täitemenetlust, milles sissenõudjate ja täitemenetluse kulude katteks nõutav summa on rohkem kui 41 000 eurot. Arvestades ka neid nõudeid, mida võlgniku

võlausaldajad saavad Karel Poljakovi vastu esitada käenduslepingute alusel, on Karel Poljakov püsivalt maksejõuetu. Võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamise teoreetilise katteallikana ei saa täielikult välistada võimalust, et võlgniku ettevõte on üle läinud muule isikule: 1) võlgniku tegevus baseerus varem Karel Poljakovile kuulunud ja nüüd Karel Poljakovi XXX kuuluval maatulundusmaal; 2) tõenäoliselt toimub sama sisuga tegevus samal maatükil praegugi ning see tegevus ei alanud täiesti tühjalt kohalt, vaid sealt, kus võlgniku tegevus pooleli jäi; 3) nii võlgniku ettevõttes kui ka praegu samas kohas sama tegevust harrastava Aruaia Talu OÜ tegevuse korraldamisega on seotud nii Karel Poljakov kui tema XXX Ü. P. ; 4) võlgniku ning Karel Poljakovi solidaarkohustuste täitmiseks on juba mõnda aega teinud makseid Ü. P. , kes käsutas ka AS-is Swedbank avatud võlgniku arvelduskontot ja ainsana valdas selle konto käsutamiseks välja antud pangakaarte. Võlgniku juhataja ei ole ilmselt järginud äriühingu juhtorgani liikmelt üldiselt eeldatavat standardit, selle järgimata jätmine on kahjustanud nii võlgnikku kui tema juhatajat. Võlgniku maksejõuetus on tõenäoliselt tema juhtimisel toime pandud raskete juhtimisvigade tagajärg. Praegu teadaoleva põhjal ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuritegu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2018. aastal. Teoreetiliselt võib olla alust esitada varalisi nõudeid juhatuse liikme Karel Poljakovi vastu, kuid teadaolevad võlausaldajad saavad neid nõudeid käenduslepingute alusel ka ise esitada, ning Karel Poljakovilt ei pruugi tegelikult raha saada, sest ka tema ei ole maksejõuline. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 07.08.2020 ning teatanud 01.07.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Vinyasa Kiya Shantiga OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vinyasa Kiya Shantiga OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu endise juhatuse liikme Karel Poljakovi. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri hüvitatavate kulutuste suuruseks 136 eurot, millele lisandub käibemaks 27,20 eurot, ja tasuks 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot; kokku 883,20 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 12 tundi tunnitasuga 50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 136 eurot, millele lisandub käibemaks 27,20 eurot; kokku 883,20 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Hüvitatavad kulutused ja töötasu tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

Hüvitatavad kulutused ja ajutise halduri tasu on võimalik kanda võlausaldaja poolt 09.06.2020 kohtu deposiidina tasutud vahenditest. Järelejäänud summa 616,80 eurot kuulub võlausaldajale tagastamisele. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades Vinyasa Kiya Shantiga OÜ-l rahaliste vahendite puudumist, jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Võlausaldajal on PankrS § 30 lg 3 järgi õigus nõuda pankrotimenetluse kulude hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.