Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), II korruse saali nr 2026.

ASJAOLUD

J D esitas pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamiseks menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. 16.06.2020 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma, kes esitas 10.08.2020 kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses ning tegi ettepaneku välja kuulutada J D pankrot. J D on oma pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Ajutine haldur märgib, et ei ole tuvastanud ajutise pankrotihalduri ülesandeid täites asjaolusid, mille alusel võiks jätta kohustuste vabastamise menetluse algatamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

2(4)

PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab kohus pankroti välja, kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning kui ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatuid aluseid. Avaldaja on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatakse alused, mille esinedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Võlgniku teadaolev vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud ja võlgnik on esitanud kohustustes vabastamise avalduse ning ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatuid aluseid, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Toomas Saarma on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Toomas Saarma tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 03.09.2020 kell 13.00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgnikul ilmuda võlgniku vande andmiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, mis toimub 03.09.2020 kell 13.00. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.

3(4)

PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.