Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-20-10746

AVALDUSE ASJAOLUD

XX esitas 24.07.2020 Pärnu Maakohtule enda pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt sattus avaldaja võlgadesse 2019, sünnitas 2019 oktoobris teise lapse ning vanemahüvitis hakkas ka laekuma alles 2020 jaanuaris. Laene võttis, kuna oli kiiresti vaja leida üürikorter, kus saaks elada. Avaldaja võttis siis sms laene, lõpuks võttis laenu, et maksta laenu laenuga. Peale sünnitust langes avaldaja sünnitusjärgsesse depressiooni, ei osanud enam midagi peale hakata. Kui avaldaja sai aru, et on suurtes võlgades ja kuidagi sellest välja ei tule, proovis sõlmida maksegraafikuid, aga paljud laenandjad ei olnud nõus. Need, kes olid nõus, nendele avaldaja alati maksis kõik rahad, aga iseendale söögi- ega elamisraha ei jäänud. Avaldaja leiab, et pikaajalise maksejõuetuse peamine põhjus on erinevatel aegadel tehtud valed eluotsused, liialt kergelt võetud laenud, oskamatus ennast ära majandada (ülejõukäivate kohustuste võtmine). Avaldajal ei ole realiseeritavat vallas- ega kinnisvara. Avaldaja hetkel ei tööta, ta on alla 3 aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja saab emapalka, mille suurus 680 eurot. Lisaks saab avaldaja igakuulist riiklikku lastetoetust summas 120 eurot ja osalise töövõime eest ka töövõimetoetust summas 240 eurot. Avaldaja konto väljavõttest nähtub, et avaldajal mingeid muid sissetulekuid ei ole. Seetõttu leiab avaldaja, et oma sissetulekutest ta ei suuda katta võlgnevusi võlausaldajate ees ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja on maksejõuetu. Avaldusele lisatud võlgade nimekirjast nähtub, et võlgnikul on avalduse esitamise seisuga võlgu vähemalt kogusummas 25 959,89 eurot. Paljudele võlgadele lisanduvad kohtulahendite alusel veel jooksvad viivised. Võlgnik ei tea avalduse esitamise seisuga, kui palju võlgadele jooksvaid viiviseid lisandub, seetõttu võib võlgnevuse kogusumma olla veelgi suurem. Lisaks ei tea võlgnik veel kõiki täpseid sissenõudekulusid (kohtutäiturite tasud, inkassode menetluskulud). Avalduse esitamise seisuga puudub võlgade nimekirjast Placet Group OÜ võlgnevus, mis on loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ 13.07.2020 e-kirjast selgub, et Placet Group võlaga tegeleb juba kohtuosakond. Avaldaja mäletab, et selle võla suurus on ligikaudu 3500 eurot. Ilmselt on selle võla osas esitatud kohtule ka juba maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Seega, on võlad tegelikult suuremad kui 25 959,89 eurot. Et viivised enam ei suureneks ja võlgadele ei lisanduks ebamõistlikke menetluskulusid, on ka majanduslikult võlgnikul ainuõige esitada pankrotiavaldus. Kõike eeltoodut arvestades leiab avaldaja lepinguline esindaja, et avaldaja on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sellega seoses palub avaldaja välja kuulutada eraisiku pankrot. Samuti palub avaldaja algatada kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Avaldaja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Samuti kinnitab avaldaja, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-10746

AJUTISE HALDURI ARUANNE

28.07.2020 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise halduri 10.08.2020 kirjaliku aruande kohaselt on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi vähemalt 23 129,19 eurot: 1) Holm Bank AS, aluseks Pärnu Maakohtu 02.07.2020 määrus tsiviilasjas 2-20-119941 ja 17.04.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-106319 601,59 eurot; 2) Gelvorasergel OÜ, aluseks võlgniku ja Bigbank AS vahel 03.07.2018 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 1811598/96TL, nõue loovutatud 06.03.2020 Gelvorasergel OÜ, kontaktiks [email protected] 198,78 eurot; 3)OK Incure OÜ, nõue on omandatud TF Bank AB-lt ja IPF Digital Estonia OÜ-t 10 527,49 eurot; 4) Bondora AS, aluseks 01.05.2019 LL 1073180 2470,61 eurot; 5) Telia Eesti AS tasumata arved 107,84 eurot; 6) Julianus Inklasso OÜ, nõudest 4922,16 eurot omandatud Inbank AS-lt, 1182,51 eurot omandatud Finora Capital AS-lt ja 2894,21 eurot omandatud BB Finance OÜ-lt, kokku 8998,88 eurot; 7) SEB Pank AS teenustasunõue 0,20 eurot; 8) Kohtutäitur Rocki Albert, täituri tasu nõue kahes asjas kokku 223,80 eurot. Nõuetele lisanduvad juurdearvestatavad viivised. Eelnevalt punktide 2) ja 6) all märgitud võlausaldajad ei ole ajutise halduri päringule vastanud ja aluseks on võlgniku andmed. Avalduses on võlgnik näidanud kohustuste summa 2830,70 euro võrra suuremana, kui ajutise halduri poolt tuvastatud kohustused. Vahe tuleneb peamiselt OK Incure OÜ nõudest, mis avalduse kohaselt on ~3000 euro suurem, kui ajutisele haldurile teatatud. Sissenõutavuse seisukohalt on ainukesena ebaselge, kui suures ulatuses on sissenõutavaks muutunud Bondora AS nõue. Kõik ülejäänud nõuded (20 658,58 euro ulatuses) on muutnud sissenõutavaks, sh Holm Bank AS nõude aluseks on kohtulahend ning vähemalt 6 võlausaldajat on oma nõude loovutanud inkassofirmale. Müügiväärtust omav vara teadaolevalt puudub. Võlgniku sissetulekuks on emapalk, peretoetused ja töövõimetoetus. Ta kasvatab kahte alaealist last. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks igapäevaste kulutuste tasumiseks ebamõistlik kiirlaenude võtmine ja hiljem uute laenude võtmine varasemate kohustuste tasumiseks. Kohustused on vähemalt 20 658,58 euro ulatuses muutunud sissenõutavaks. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2020 aasta algus, kui võlausaldajad hakkasid nõudeid inkassofirmadele loovutama ja Holm Bank AS esitas esimese maksekäsu kiirmenetluse avalduse (14.02.2020). XX maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Käesolevaks ajaks ei ole tuvastatud, et võlgnik oleks teostanud tagasivõidetavaid tehingud Pankrotiseaduse mõistes. Sõiduauto müügileping on sõlmitud 2,5 aastat tagasi ja käesolevaks ajaks ei ole selles tagasivõitmise tunnuseid tuvastatud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 23 129,19 eurot. Võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek võlgnikul puudub. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-10746 võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. XX on kohtule esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur palub kuulutada välja XX pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine haldur on ülesannete täitmiseks kulutanud x tundi, tunnitasuga x eurot, ning palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Tasust x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot taotleb ajutine haldur mõista välja riigilt ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.

KOHTUISTUNG

Pankrotiavalduse läbivaatamisel 11.08.2020 kohtuistungil võlgnik jäi oma avalduse juurde. Võlgnik selgitas, et võlad tekkisid, kui ema ja isa müüsid korteri maha ja avaldajal ei olnud kuskile minna, kiiresti oli vaja üürikorterit. Võlad on võetud korteri sissemaksuks, üüriks ja maakleritasuks jne. Algul elasid ühetoalises korteris Pärnu linnas, siis kolisid kahetoalisesse xxx. Korteri üür oli algul 360 eurot, nüüd tõsteti 450 euro peale, lisanduvad kommunaalkulud. Hetkel otsib avaldaja perega odavamat korterit. Kui avaldajale sündis laps, oli ka autot vaja, selleks võeti laenu. Avaldajal on jalad haiged ja ei saa palju kõndida, selleks oli autot vaja. Auto on müüdud ja sõidavad praegu mehe isa autoga. Elukaaslasel on samuti suured võlad ja ta kavatseb esitada pankrotiavalduse. Avaldaja rääkis, et on ostnud ainult telefoni järelmaksuga, ei osanud selgitada, miks oli vaja osta kallist telefoni. XX nõustus, et Andrus Õnnik jätkab haldurina ja halduri tasu osas vastuväiteid ei ole. Avaldaja esindaja Andrus Post istungil selgitas, et võlgnik on praegu väikese lapsega kodune, aga mingi hetk läheb ta osalise koormusega tööle ning võlausaldajatele saab tasuda. Pankrotiseis tekkis, sest noor inimene ei suuda oma elu korraldada. Kohustusteste vabastamise menetlusega saab võlgnik hakkama. Esimestel aastatel esindaja toetab ja aitab aruandeid teha. Esindaja on paaril inimesel usaldusisik ja kaalub selles olukorras ka usaldusisikuks hakkamisega. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde, palus pankroti välja kuulutada, A. Õnnik on nõus jätkama XX pankrotihaldurina.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-10746 last. Sissetulekud ei võimalda kohustuste tasumist. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – ebamõistlik kiirlaenude võtmine olukorras, kus tal puudusid vahendid kohustuste tasumiseks. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata, võlgnik kinnitab pankrotiavalduses, et selliseid asjaolusid ei esine. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-10746 ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu 13 tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Arvestades ajutise halduri tunnitasu seaduses sätestatud piirmäära x eurot, on Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus (erineval tasemel kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutine haldur ülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamist ei taotle, seega kannab ajutine haldur kulud tasu arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.