Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindaja
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 11.08.2020, Tallinn 2-20-5617 R Si hagi Osaühing Magnon (likvideerimisel) vastu Osaühing Magnon (likvideerimisel) osanike 17.01.2020 ja 19.03.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks 7000 eurot Hageja: R S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Mehis Adamson (Actum Consult OÜ, asukoht Turu 17-21, 51004 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: Osaühing Magnon (likvideerimisel) (registrikood 10179721, asukoht Jõe tn 5, 10151 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, asukoht Juhkentali 8, 10132 Tallinn, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Tuvastada Osaühing Magnon (likvideerimisel) 17.01.2020 ja 19.03.2020 osanike erakorraliste üldkoosolekute otsuste tühisus.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja Osaühing Magnon (likvideerimisel) kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt Osaühing Magnon (likvideerimisel) hageja R S kasuks menetluskulud summas 1275 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1275 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata hageja taotlus, et menetluskulud tuleb tasuda 7 pangapäeva jooksul alates käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumisest hageja lepingulise esindaja Actum Consult OÜ kontole. Edasikaebamise kord
2-20-5617 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja seisukohad
1.R S (avaldaja) esitas 15.04.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing Magnon (likvideerimisel) vastu Osaühing Magnon (likvideerimisel) osanike 17.01.2020 ja 19.03.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Kohus jättis 24.04.2020 määrusega hagiavalduse käiguta. Avaldaja esitas 28.04.2020 täiendavad selgitused ja uue hagi tervikteksti.
2.Hagi kohaselt kuulub hagejale kuulub omandiõiguse alusel OÜ Magnon (registrikood 10179721) 1 osa, 1170 eurose nimiväärtusega (lisa 1), mis omakorda moodustab 45% OÜ Magnon osalusest ja võimalikest häältest. OÜ Magnon osadest teine pool kuulus kuni 16.01.2020.a i) T M ́le (ik xxxx), kellele kuuluv osa oli nimiväärtusega 1040 eurot ja ii) V M ́le (ik xxxx) kellele kuuluv osa oli nimiväärtusega 390 eurot. Kokku moodustasid need osalused 1430 eurose nimiväärtuse ja andis kokku 55% häältest (lisa 1) .
3.Hagejale teatamata otsustasid T ja V M enda osad võõrandada likvideerijatele, kes asutasid OÜ Magnon osade ostmiseks OÜ-u xxxx (registrikood xxxx, lisa 2), kelle juhatuse liige K Mi isikus oli nii ostja ettevõtte juhatuse liige, kui valis ennast ka peale 16.01.2020.a OÜ Magnon juhatuse liikmeks. Vastav osade võõrandamise kanne registreeriti, hagejat teavitamata, äriregistris 20.01.2020.a (lisa 2). Hageja sai OÜ Magnon osade võõrandamisest teada 20.02.2020.a esindaja käest, seoses Harju MK tsiviilasjaga nr 2-19-17301.
4.Hagejale ei ole saadetud kostja juhatuse poolt erakorralise osanike üldkoosoleku teadet, sh päevakorda ega otsuste eelnõusid (nt juhatuse tagasikutsumisest ja uue juhatuse valmimisest 17.01.2020.a üldkoosolekul. Samuti rikkus kostja juhatus hageja suhtes ÄS § 172 nõudeid 19.03.2020.a erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumisel. Liiati on hiljem selgunud, et 19.03.2020.a otsus on selgelt ÄS §-ga 202 lg 2 ja 3 vastuolus.
5.Kostja juhatuse liige väidab, et hagejale on saadetud kutsed xxxx, aadressile, kus hageja ei ela ja puudub mistahes võimalus posti kätte saada. Kostja endine ja praegune juhatus on võltsinud ka osanike nimekirjas hageja aadressi andmeid, muutes neid xxxx asuvaks aadressiks. Hageja märgib, et poolte vahel toimub Harju MK tsiviilprotsess nr 2-19-17301 raamatupidamise nõuete ning varade kohta informatsioonivälja nõudmiseks, millest T M ja K. Meier on senini ebaseaduslikult keeldunud. Kogu ebaseaduslike erakorraliste üldkoosolekute ja tehingute rida on tehtud ilmselgelt vastutusest vabanemiseks seadusi rikkudes.
2-20-5617
6.Hageja soovib hagiga tuvastada OÜ Magnon 17.01.2020 osanike erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse, ÄS § 172 lg 1, ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi. Hageja soovib hagiga tuvastada OÜ Magnon 19.03.2020 osanike üldkoosoleku tühisuse, ÄS § 172 lg 1, ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi ja kehtetuse ÄS § 202 lg 2 ja 3 sätestatu rikkumise tõttu.
7.Hagejale ei olegi osundatud OÜ Magnon 17.01.2020.a ja 19.03.2020.a üldkoosolekute kokku kutsumisest kunagi teatatud. Hagejale tulnuks edastada kostja osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teade kooskõlas ÄS §-ga 172 lg 1 ja 2 kohaselt hageja elanike registris asuvale Eesti Vabariigis aadressile xxxx. Arvestades Eesti sisese posti liikumist tava edastamise korral, pidanuks teade olema hagejale saadetud vähemalt 2 nädalat enne OÜ Magnon üldkoosoleku kokku kutsumist. xxxx edastamise korral vähemalt 1 kuu enne planeeritud üldkoosoleku toimumist. 17.01.2020 koosoleku korral tulnuks lisaks arvestades aasta vahetust, kus posti liikumised on ajaliselt pikem.
8.Kostjale oli teada ka hagejale kuuluvad korteriomandid xxxx ja xxxx, xxxx, kuhu saanuks teated edastada, kuna kostjal on sõlmitud 25.aastane rendileping (sõlmitud jaanuaris 2006) osundatud hageja kaasomandile ja rendimaksete tegemisel oli kostjale hageja aadress ja kõik kontaktandmed teada. Kostja juhatusele on teada hageja meiliaadressid, kuhu pole saadetud mitte ühtegi teadet osundatud üldkoosolekutest. Seega on kostja, juhatuse isikus tahtlikult võltsinud osanike nimekirja ja selles hageja aadressandmeid, muutes selle suvaliselt valitud xxxx aadressiks. Hageja ei ole osundatud aadressi muutmist taotlenud ega hiljem heaks kiitnud.
9.Osaühingu juhatus saadab ÄS § 172 lg 1 kohaselt osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele, selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Arvestades posti liikumist tava edastamise korral, pidanuks teade olema hagejale saadetud vähemalt 2 nädalat enne OÜ Magnon üldkoosoleku kokku kutsumist. 17.01.2020.a toimunud erakorralise üldkoosoleku puhul pidanuks OÜ Magnon juhatus saatma hagejale teate hiljemalt 03.01.2020.a hageja rahvastiku registri aadressile xxxx. Samale aadressile saatis juhatuse liige novembris 2019 nõude ja korduvalt varem on seda aadressi teadete edastamiseks kasutatud. 19.03.2020.a toimunud erakorralise üldkoosoleku puhul pidanuks OÜ Magnon juhatus saatma hagejale teate hiljemalt 15.03.2020.a hageja rahvastiku registri aadressile xxxx.
10.Hageja sai OÜ-u Magnon osade võõrandamisest teada 20.02.2020.a esindaja käest (vt hagi p 5), seoses Harju MK tsiviilasjaga nr 2-19-17301. Sealt tulenevalt tehtud päringud äriregistrile viitasid kandeavaldusele ja selle lisaks olevale 17.01.2020.a OÜ Magnon üldkoosolekule. Siis saigi hageja esmakordselt teada 17.01.2020.a üldkoosoleku toimumise faktist, kuid mitte otsustest endist. Konkreetselt 17.01.2020.a üldkoosoleku otsustest ja protokollist sai hageja teada 24.03.2020.a äriregistri dokumendipäringu väljavõttest (vt hagi lisad 4 ja 6), kuna kostja juhatus ei vastanud hageja nõudmistele info edastamiseks ja hageja pidi ostma registrist andmed.
11.Kostja 19.03.2020.a üldkoosolekust, selle otsustest ja kandeavaldusest sai hageja teada 24.03.2020.a läbi äriregistri, kuhu tekkis märtsis 2020.a kostja suhtes märge likvideerimisel. Hageja pöördus kostja juhatuse poole, kes pole siiani hagejale vastanud ega esitanud asjakohast teadet, teate edastamise tõendit/postiteadet, päevakorda, likvideerimisotsuse aluseks ÄS-s ettenähtud eeldusdokumente (mh likvideerimise algbilanssi). Kostja juhatus ei vasta hagejale ja on keeldunud mistahes selgitustest.
12.Hageja selgitas, et 19.03.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõuded on alternatiivsed. Eelkõige taotleb hageja 19.03.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist, ÄS § 172 järgsete nõuete (üldkoosoleku kokku kutsumise nõuete rikkumine)
2-20-5617 rikkumise tõttu. Kui kohus ei peaks hagejaga nõustuma (ÄS § 172 lg 1 ja 2 nõuete rikkumise osas), taotleb hageja 19.03.2020 otsuste kehtetuks tunnistamist (eeldused rikutud). Seega on 19.03.2020 üldkoosolekut puudutavad nõuded selles järjekorras alternatiivsed.
13.Hageja selgitab, et OÜ Magnon (registriosa 10179721) asutati 24.01.1997 ja algusest peale oli osaühingul kolm osanikku: T M, V M ja R S. Hageja on OÜ Magnon asutamisest saati kantud osanike nimekirja füüsilise isikuna ja aadressiga xxxx. Seda aadressi kinnitas kostja Harju MK tsiviilprotsessis nr 2-19-17301 antud vastuses. Kuivõrd hagejale kostja erakorralistest koosolekutest ei teatanud, ei osalenud hageja 17.01.2020 ja 19.03.2020 kostja erakorralistel koosolekutel. Samas oli hagejal õigus neil osaleda ja hääletada, millisest õigusest kostja juhatuse pahatahtliku tegevuse tagajärjel ilma jäi.
14.Riigikohus on 19.11.2008 lahendi nr 3-2-1-99-08 punktis 13 leidnud, et /.../ Hageja võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab ÄS § 178 lg 3 järgi nõuda muu hulgas osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16). Hageja oli kantud osanike nimekirja. Seega on hageja isik, kellel on TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi, st ta võib nõuda nii kostja osanike vaidlusaluse koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist.
15.Hageja taotleb OÜ Magnon 17.01.2020.a ja 19.03.2020.a erakorraliste üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist, kuna rikuti oluliselt (jäeti üldse koosolekust ja päevakavas olevatest otsustest osanikule teavitamata) osanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Riigikohus on 19.11.2008 lahendi nr 3-2-1-99-08 (p 14) märkinud, et /.../ Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolekul ÄS § 1721 esimese lause kohaselt õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg 1 järgi. Sama põhimõte tuleneb ka TsÜS § 38 lg-st 2. Äriseadustiku § 172 lg 1 esimese ja teise lause järgi peab juhatus osanike koosoleku kokkukutsumiseks saatma koosoleku toimumise teate kõigile osanikele osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb sama lõike kolmanda lause kohaselt teade saata lisaks sellel aadressil.
16.Riigikohus on 12.04.2017 lahendis nr. 3-2-1-10-17 (p 13) märkinud, et: /.../ Koosoleku toimumisest osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine ÄS § 1771 lg 1 mõttes, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. Kostja juhatus on ebaseaduslikult muutnud OÜ Magnon osanike nimekirjas hageja aadressandmeid nii, et hageja ei saaks kätte võimalikke teavitusi, isegi kui neid üldse saadeti. Hagejale pole asjakojast info ka praegune kostja juhatuse liige andnud.
17.Riigikohus leidis 08.10.2008 lahendis nr 3-2-1-65-08, et /.../ Kui osanike nimekirjas tehakse kanne sinna kantud osaniku kohta viimase avalduseta või nõusolekuta (mh kohtulahendita), teeb osaühingu juhatus seda n-ö omal riisikol. Osaühingu kohustusi osanike koosoleku kokkukutsumisel ei saa lugeda täidetuks, kui kutse osanike koosolekule saadetakse osanike nimekirja kantud osanikule nimekirja kantud aadressil, kuid osaühing oli eelnevalt muutnud osanikukannet või aadressikannet nimekirja kantud osaniku avalduseta või nõusolekuta. Seega ei või osaühingu juhatus tugineda koosoleku kokkukutsumisel sellele, et ta võis edastada
2-20-5617 kutse osanikuna osanike nimekirja kantud isikule sinna kantud aadressil. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad TsÜS § 32 kohaselt omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning see kehtib ka osanike koosoleku kokkukutsumisel ja kannete muutmisel osanike nimekirjas.
18.Hageja ei ole andnud nõusolekut OÜ Magnon osanike nimekirjas enda aadressandmete muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt rikuti hageja kui tegeliku osaniku suhtes osanike koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on sellisel koosolekul vastu võetud otsused ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised. Nii on võimalik tuvastada, et OÜ Magnon 17.01.2020.a ja 19.03.2020.a erakorraliste üldkoosolekute otsused on tühised. Teise nõudena taotleb hageja OÜ Magnon 19.03.2020.a erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et peale erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist on rikutud OÜ Magnon likvideerimise otsuse vastuvõtmisel ÄS § 202 lg 2 ja 3 nõudeid. ÄS § 202 lg 2 kohaselt peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. ÄS § 202 lg 3 järgi peab juhatus majandustegevuse ülevaates näitama, millise tähtaja jooksul saab osaühing rahuldada võlausaldajate nõuded. Seega on rikutud eeldused likvideerimisotsuse vastuvõtmiseks.
19.Riigikohus on 05.06.2019.a lahendis nr 2-16-19017/101 (p 15) leidnud, et /.../ Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimalus tuleneb TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lgst 2 koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. /.../ Kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). (RKL 05.06.2019.a lahend nr 2-16-19017/101, p 17). Hagejal oli huvi saada likvideerimise otsus, seadusega kehtestatud alusinformatsioon ja selle puudumisel, huvi vaidlustada likvideerimisotsus olukorras, kus kostja juhatus rikub otseselt hageja kui osaniku seadusega tagatud õigusi. Tegemist on olulise kostja juhatuse poolse seaduse rikkumisega, mis annab ÄS § 178 lg 1 järgi õiguse osanike otsuse vaidlustamiseks, tunnistades kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse.
20.Hageja palub tuvastada OÜ Magnon 17.01.2020.a osanike erakorraliste üldkoosoleku otsuste tühisus, ÄS § 172 lg 1, ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi. Hageja palub tuvastada OÜ Magnon 19.03.2020.a osanike erakorraliste üldkoosoleku otsuste tühisus, ÄS § 172 lg 1, ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi. Alternatiivselt taotleb hageja tunnistada OÜ Magnon 19.03.2020.a osanike erakorralise üldkoosoleku otsused (lõpetada majandustegevus, likvideerimise algatamine, likvideerija määramine) kehtetuks ÄS §-s 202 lg 2 ja 3 sätestatu rikkumise tõttu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
21.Oma 29.07.2020 menetlusdokumendis oli hageja on seisukohal, et kostja ja tema lepinguline esindaja on tahtlikult teinud takistusi hagejale seaduslike õiguste realiseerimiseks OÜ Magnon suurima osanikuna. Esmalt ei ole tõendatud et OÜ Magnon juhatuse liikme oluliste puudustega kostja 17.01.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise teade oleks kunagi hagejale üldse saadetud. Ainetu on vandeadvokaat T.Eipre poolne tahtlik pettus kliendi pettuste kaitsmisel, kui väidetakse, et lepingulise esindaja varem saadetud tähitud post ei ole jõudnud hagejani, kui adressaadini. TSMS § 231 lg 1 kohaselt tuli kostjal tõendada, et jaanuaris planeeritud ja teadmata päevakorraga 17.01.2020.a üldkoosoleku kutse oleks üldse hagejale saadetud. Kostja oma vastuses selle kohta asjakohaseid tõendeid esitanud ei ole. Seega on rikutud ÄS § 172 sätteid ja Riigikohtu asjakohase praktika kohaselt on tegemist olulise rikkumisega.
2-20-5617
22.Kostja lepinguline esindaja küüniline seisukoht on, et „mis siis kui rikuti ÄS § 171, 1711, 1712 ja 172 sätteid, niikuinii oleks otsus vastuvõetud enamus häältega“. Siinkohal eksib kostja pool sügavalt. Nimelt on Riigikohus korduvalt võtnud seisukoha, et juba kokkukutsumise korra rikkumine on oluline rikkumine ja aluseks otsuse tühisusele. Teiseks on 19.03.2020.a otsuste positiivseks otsustamiseks OÜ Magnon põhikirja (lisa 5, p 5.7 teine lause) järgi vajalik 2/3 esindatud osanike nõusolekut. Seega vajanuks 19.03.2020.a kõigi osanike osalemisel vähemalt 66,66% häältest, kui hageja oleks saanud ka osaleda. Pettusega 19.03.2020.a üldkoosolekut läbiviinud K M omas läbi riiulifirma vaid 55% häältest. Seepärast oligi K Mil ja varasemal juhatuse liikmel pettust nn hageja xxxx aadressiga ja sellel saadetud kutsega, et hageja ei saaks hääletada.
23.Kostja on võtnud enda vastuses hagile korduvalt omaks, et kostja varasem ja praegune juhatus on kahel korral jätnud teavitamata osanikku (hagejat) üldkoosolekust (17.01.2020 ja 19.03.2020.a üldkoosolekutest) ja selle päevakorrast, mis on oluliselt takistanud hagejal enda osanike õiguste realiseerimist ja põhjustanud selget kahju. Tahtlik valetamine ilmneb kostja lepingulise esindaja vastuse punktist 2.21, kus väidetakse, et kostjal puuduvad võlausaldajad. Tegelikkus on hoopis teine – kostja juhatuse liige on veel 2018.a kinnitanud saldo kinnitusega (lisa 1) võlgnevust hageja ees summas 358.109,63 eurot. Lisaks on kostjal hageja ees üürivõlg xxxx kinnisasja üüri tasumata jätmisest 2006.a üürilepingu järgi summas 617.388,12 eurot.
24.Kostja viimase seisukoha sisuline ainetus ilmneb ÄS §-st 202 lg 2 ja 3. Nimelt ei vabasta osundatud normide sõnastus ega muu kõrvalnorm juhatust osundatud nõuete täitmisest ka siis, kui teoreetiliselt võlakohustused puuduksid. Tegelikkuses on isegi kolmandate isikutest võlausaldajate puudumisel kostjal, kui äriühingul, kohustus osanike ees. Eelnevast tulenevalt ja asjaoludest, et kostja on tunnistanud 17.01.2020.a ja 19.03.2020.a üldkoosolekute kokkukutsumise nõuete rikkumist, lisaks ÄS § 202 lg 2 ja 3 nõuete mittekohast täitmist ja asjaolu, et on rikutud oluliselt osaühingu Magnon osanike üldkoosoleku kokku kutsumise nõudeid, puudub alus kahelda käesoleva hagi põhjendatuses.
25.Kostja taotlus TSMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole lõppkokkuvõttes hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, ei ole asjakohane. Hageja esmane eesmärk on kõrvaldada kostja ebaseaduslikud otsused ja vajadusel osaleda uute vastuvõtmisel, saades nende otsuste tegemise käigus piisavat infot. Likvideerimise otsuse, s.o 19.03.2020.a eeldused, saab kostja täita ning seaduslikul teel otsuse vastu võtta, kui selleks on alust. Hetkel likvideerimiseks alust pole, kuigi kostja endine juhatuse liige soovib varjata ebaseaduslike tehingute teel kostjale kuulunud vara omastamist . Nii on kostja juhatuse liikmed omastanud kokku 1,67 milj eest kinnisvara tehingutest rahalisi vahendeid (lisa 6), mille tegelik asukoht on hagejale siiani teadmata.
26.Kostja on sisuliselt võtnud omaks, et 17.01.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud hageja, kui osaniku teavitamise kohustusi. Kostja esindaja väide, et 2019. aastal saadetud teadet ei võetud jaanuaris 2020.a vastu, ju siis ei võeta ka käesolevat teadet vastu, on õigusteadmistega isiku seisukohana väga piinlik. Kostja ei ole ise, ega lepingulise esindaja T.Eipre vahendusel, saatnud detsembris 2019 ega 2020.aastal hagejale kostja nimel mitte ühtegi teadet ega kutset. Kostja esindaja on hagile esitatud vastuse lisas 1 esitanud kostja juhatuse liikme allkirjaga teate, mis on dateeritud 06.01.2020.a. Kutse ei vasta ÄS §-de 171, 171-1, 171-2 ja 172 järgi ühelegi nõudele.
27.17.01.2020.a üldkoosoleku kutsel puudub päevakord, pole lisatud eelnõusid ega isegi ettepanekut juhatuse liikme tagasikutsumiseks ning uue isiku valimiseks, uue isiku nõusolekust rääkimata. Kutse edastamisel on kostja selgelt eiranud ÄS § 172 lg 1 sisu, kuna kostjale oli teada hageja Eestis asuv elukoht (xxxx) ning muu info kohaselt tulnuks saata kutse kõigile kostjale
2-20-5617 teadaolevatele aadressidele. Kostja väide, et hageja on teavitanud uue elukoha aadressi, pole asjakohane, sest peale 2014.aastat on kostja ise deklareerinud hageja suhtes 2016.a ja 2017 majandusaastaaruannetes hageja elukohta Eestis, xxxx. Sama kinnitab kostja enda esitatud lisa 8, milles on 2012 majandusaasta aruandes samuti hageja aadressiks xxxx aadress. Hageja ei ole deklareerinud kunagi aadressiks xxxx aadressi. Kostja lisas 3 esitatud maamaksuteade ei oma mingit tähendust, sest on arusaamatu mis dokumendiga üldse on tegu ja kuidas kostja on selle dokumendi ebaseaduslikult saanud. Seda enam veel, et kostja varjab kogu dokumenti ning on teinud varjatud koopia.
28.Kostja pole esitanud ainsatki tõendit, et hagejale oleks 17.01.2020.a üldkoosoleku kokku kutsumise teadet üldse saadetud. Nimelt on kostja lisas 5 esitatud väljastusteade Omniva poolt dateerimata (puudub posti kuupäeva pitsat). Ainus info on sellel on tähitud kirja postikood xxxx, mida saab kasutada Omniva.ee keskkonnas paki liikumise kande jälgimiseks (lisa 3) . Sellelt nähtub, et kostja lepinguline esindaja on saatnud tuvastamatu isiku nimel hagejale kirja juba detsembris 2019.a Seega ei ole lisades 5, 6 ja 7 esitatud dokumentide põhjal kostja juhatuse poolt alles 06.01.2020.a väidetavalt allkirjastatud kostja üldkoosoleku kutsega vaid tuvastamatu postisaadetise edastamise katsega.
29.Kostja vastuse lisas 9 esitatud 19.03.2020.a kutse on ajaliselt võimatu, kuna K Mi väite kohaselt saatis ta hagejale kutse xxxx aadressile 11.03.2020.a, kuid arvestades posti liikumist ei oleks võimalik ka teoreetiliselt hageja õigeks ajaks infot ja kutset kätte saada, sest ÄS § 172 lg 1 kohaselt tulnuks arvestada lisaks välisriiki kutse saatmisel ajalist faktorit.
30.Kostja on kostja vastuses hagile omaks võtnud, et millalgi jaanuaris 2020.a muudeti ilma hageja avalduseta kostja osanike nimekirjas hageja aadress andmeid. Seega tulnuks ÄS § 172 lg 1 kohaselt saata nii xxxx (kinnistu, mida kostja hagejalt üüris) kui siis kostja valikul (väidetavalt) xxxx aadressile. Kostja tõendite kohaselt pole kostja juhatuse liikmed Riigikohtu seisukohta ja Äs § 172 lg 1 normi järgset nõuet täitnud, mistõttu on rikutud hageja suhtes osaühingu kokku kutsumise nõuet. Kostja vastuväited
31.Kostja esitas 07.06.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitab, et 17.01.2020 koosoleku kokkukutsumist korraldas kostja endine (s.t. kuni 20.01.2020 tegutsenud) juhatuse liige T M, kes saatis seisuga 06.01.2020 kirjaga koosoleku teate (lisa 1) hageja teadaolevale osanike nimekirja kantud postiaadressile: xxxx. Paraku pole kostjal võimalik esitada tõendit kirja edastamise kohta, kuna kättesaamiskinnitusega väljastusteadet pole kostjale tänaseni xxxx tagastatud ja Omniva poolt antud kviitung pole säilinud.
32.Kostja selgitab, et tal oli alust arvata, et xxxx aadressi näol on tegemist hageja kehtiva elukohaga, kuna hageja on vastavat aadressi jaganud oma elukoha, kontaktaadressina ja soovinud seda kajastada osanike nimekirjas alates 2014. aastast (lisa 2 – 01.06.2014 allkirjastatud üürikokkulepe SEBle; lisa 3 – e-maksuameti väljavõte seisuga 04.02.2016 maksukohuslase kontaktaadressi kohta). Kostja vastuse lisa 2 järgi on hageja kontaktaadress ka maksu- ja tolliametis xxxx. Hageja on ise nimetatud tõendi meeldetuletuseks kostjale nende vahelisel kunagisel kohtumisel andnud. Kostjal pole põhjust kahelda, et aadress enam kehtiv pole või, et hageja on taas xxxx teele elama asunud. Hageja nimetatud xxxx aadressil elas hageja kostja teada varasemalt, s.t. 2006. aastal (lisa 4 – 03.01.2006 sõlmitud kokkulepe).
2-20-5617
33.Seisuga 06.12.2019 püüdis kostja lepinguline esindaja Advokaadibüroo Eipre & Partnerid edastada R Sile tähitud kirja xxxx aadressile (lisa 5 ja 6), kuid kiri saadeti büroole seisuga 13.01.2020 hoiutähtaja möödumise tõttu tagasi (lisa 7), millest tulenevalt sai kostja täiendava kinnituse, et hageja ei ela tõesti enam ammu xxxx aadressil, xxxx. Arvestades, et hageja on ise oma kõige hilisema elukohana jaganud osanike nimekirjas kajastatud xxxx aadressi ja xxxx aadressil talle saadetud tähitud kirju vastu ei võta, siis polnud juhatusel põhjust kahelda, et osanike nimekirjas Sibilevi palvel kajastatud aadress xxxx on vale. Äriseadustiku § 172 lg 1 esimese ja teise lause järgi peab juhatus osanike koosoleku kokkukutsumiseks saatma koosoleku toimumise teate kõigile osanikele osanike nimekirja kantud aadressil. Hageja pidanuks ise hoolitsema oma aadressi muutudes, et talle ükskõik kust aadressilt post kätte toimetataks. Kostja ei pidanud saatma teadet lisaks e-kirjaga (millelt tulnud kirjade kättesaamist hageja samuti ei kinnita) või veel mõnel muul aadressil.
34.Hageja ei ole kostjale kirjalikult teatanud, mis tema täpne uus postiaadress (va. xxxx aadress), äriregistrisse pole samuti edastatud hageja poolt kehtivaid elukoha andmeid ja seda asjaolu arvestades andis kostja oma parima, et hagejale teadet kätte toimetada. Kostja viitab ka, et hageja aadressiks oli osaühingu Magnon majandusaasta aruandes märgitud xxxx viimati 2012. aastal (lisa 8). Lisaks on Kostja enda andmetel Hageja postiaadressiks maksu- ja tolliametis xxxx aadress (lisa 3). Hageja on ise sellise dokumendi meeldetuletuseks kostjale kohtumisel andnud. Kostjal pole põhjust selles infos kahelda. Hageja heidab Kostjale ette, et see ei saatnud kirju aadressil: xxxx, kus kuuluvad Hagejale korteriomandid. Paraku tõdeb ka Hageja ise, et kinnistud täielikult olid välja renditud Magnonile ning ta seal ei ela, seega ei saa ka kätte kirju. Kinnistud üüriti täielikult välja OÜ-le Magnon 27.01.2006, kes andis need edasi allüürile külaliskorteritena ja äripindadena. Ka tsiviilasja nr 2-20-4203 materjalidega saab tõendada, et Hageja ei ela sellel aadressil. Nimelt on kohtuekspert Laansoo teostanud nende kinnistute ülevaatuse ja hindamise, sest poolte vahel on ka hinna küsimuses vaidlus. Ekspertiisi akt on lisa 11.
35.Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirja oleks kantud aadress, millele saadetud teate ta kätte saab (vt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 15; 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), kuid kostjale pole äriregistrile hageja elukoha kohta andmeid edastatud. Eeltoodu kohaldub ka koosoleku teate saatmisel tähitud kirjaga. Vastasel juhul muudetaks koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine osaühingule põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist.
36.Kostja lisab, et juhatuse liige edastas äriregistrile seisuga 17.01.2020 uue kostja osanike nimekirja, sh osanike teadaolevad aadressid, kuna seisuga 16.01.2020 vahetus üks kostja osanikest (vt hagi lisa - Magnon OÜ registriandmete väljatrükk) ja vastavalt ÄS §-le 182 lg 1 peab juhatus korrektset osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Eeltoodu oli ainus põhjus, miks äriregistrile hageja aadress üldse saadeti.
37.19.03.2020.a toimunud erakorralise üldkoosoleku teate saatis kostja uus juhatuse liige K M seisuga 11.03.2020 samuti hageja ainsale teadaolevale (ja toimivale ning osanike nimekirjas olevale) postiaadressile xxxx (lisa 9 ja 10), väljastusteadet teate edastamise ja kättesaamise kohta pole endiselt xxxx tagasi saadetud. Alates 2014 on hageja palunud märkida xxxx aadressi nii osanike nimekirjas, kui Magnon lepingutel ja seda allkirjaga ka kinnitanud.
38.Eeltoodust taganemata soovib kostja aga eelkõige viidata asjaolule, et ÄS § 1712 lg 6 järgi on tegemist koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumisega kostja hinnangul ainult juhul, kui ilma rikkumist toime panemata oleks koosolekul võetud vastu muu sisuga otsused. Ehk teisisõnu saab rikkumist pidada oluliselt ainult juhul, kui rikkumise tulemusena muutuks otsuste sisu. Kuna aga hagejale kuulub 45% OÜ Magnon osalusest ja 17.01.2020. üldkoosoleku otsused
2-20-5617 võeti vastu 55% enamushäältega, siis ei saavuta hageja üldkoosoleku otsuste vaidlustamisega seda, et otsuseid muudetakse või need jääks lõppkokkuvõttes vastu võtmata.
39.Kuna 19.03.2020 koosoleku kokkukutsumise teade oli hagejale saadetud igati õiguspäraselt (kokkukutsumise korda järgides) osanike nimekirjas olevale aadressile (teate edastamine on ka tõendatud lisadega 9 ja 10), siis on ka 19.03.2020 koosoleku otsused võetud vastu korrektselt. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Riigikohus on varem leidnud, et osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta ei ole heade kommetega vastuolus ja et väiksema osalusega isik(ud) ei või pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust ega juhtimist (vt ka Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-165-08, p 31; 11. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-08, p 14; 30. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08, p 12). Kostja viitab vastavale Riigikohtu seisukohale, kuna 17.01.2020 koosolekul võeti vastu otsus juhatuse liikme vahetuseks ja hageja on vastava otsuse oma hagiga vaidlustanud. Eeltooduga soovib kostja välistada hageja võimalikku argumenti, et enamusosanik on juhatuse liikme vahetamise otsustamisel kuidagi pahatahtlikult käitunud.
40.Seega isegi kui tuvastada, et kostja juhatus rikkus ühe või teise koosoleku kokku kutsumisel koosoleku kokku kutsumise korda, siis pole tegemist olulise rikkumisega, kuna rikkumise toime panemise tagajärjel ei muutunud otsuste sisu. Samad otsused oleks vastu võetud ka siis, kui hageja viidatud väidetavat rikkumist poleks toime pandud, mis tähendab, et hageja esitatud hagiga pole võimalik mingit tulemust saavutada. Kostja hinnangul tuleks hageja hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (mis iganes see on) võimalik saavutada.
41.Järgmiseks analüüsib kostja 19.03.2020 otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja on alternatiivselt palunud tunnistada üks vaidlusalustest otsustest - 19.03.2020 üldkoosoleku otsus, kehtetuks. Seejuures on hageja tuginenud sellele, et rikutud on OÜ Magnon likvideerimise otsuse vastuvõtmisel ÄS § 202 lg 2 ja 3 nõudeid. Kostja hagejaga ei nõustu. Äriühingu osanike poolt vastuvõetava lõpetamisotsuse kehtivuse eelduseks ei saa olla ÄS § 202 lg 2 ja 3 nimetatud kohustuste täitmine, kuna nimetatud sätetest tuleneb kohustus (anda osanikele ülevaade äriühingu majanduslikust olukorrast) äriühingu juhatusele, mitte osanikele ja juhatuse poolse kohustuse täitmine/täitmata jätmine ei saa olla takistuseks äriühingu osanike lõpetamisotsuse kehtivaks vastuvõtmiseks. Teisisõnu omavad ÄS § 202 lg 2 ja 3 nimetatud sätted tähtsust ainult juhatuse liikme kohustuste täitmise osas, mitte aga seoses äriühingu lõpetamisotsuse kehtivusega.
42.Ka ei saa mainimata jätta, et 19.03.2020 koosolekul olnud juhatuse liige K M ja osaniku esindaja K Mi puhul oli tegemist sama isikuga. Seega oli osanik kursis juhatuse tegevusega, millest tulenevalt saab lugeda, et juhatuse liige andis koosolekul oma ülevaate vastavalt ÄS §-le 202 lgle 2 ja 3, juhul kui kohus selle asjaolu fikseerimist vajalikuks peab. Teiseks olid kõik koosolekutel viibinud isikud kursis kostja majandustegevuse ning arutati ka läbi kõik seadusest tulenevad tähtajad. Võlausaldajad, kelle nõudeid peaks kostja rahuldama, kostjal puuduvad, seega polnud võimalik järgida ÄS § 202 lg 3 tulenevat kohustust. Eelmise majandusaasta aruanne esitatakse osanikele vastavalt ÄS § 202 lg 2 nii pea kui see valmib. Kostja viitab, et ÄS § 202 lg 2 ja 3 ei täpsusta, mis ajaks täpselt tuleb vastav info osanikele jagada.
43.Kokkuvõtlikult leiab kostja, et 17.01.2020 ja 19.03.2020 osanike koosolekute kokkukutsumisel pole rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, kuna koosolekute teated on edastatud hageja viimati avaldatud elukoha aadressile ja hageja hagis nimetatud väidetavalt
2-20-5617 elukoha aadressilt tulid tähitud kirjad tagasi. Kui ka möönda, et koosolekute kokkukutsumisel ei peetud täpselt kinni seadusest tulenevast korrast, siis pole kostja hinnangul tegemist olulise rikkumisega, mis tingiks koosolekutel vastuvõetud otsuste tühisuse. Seda põhjusel, et kui hagejale oleks koosoleku toimumise teated ka õigeaegselt õnnestunud kätte toimetada ja ta oleks koosolekutel osalenud, siis olenemata sellest, kuidas ta oleks koosolekutel hääletanud, oleks ikkagi kõik vastuvõetud otsused oma sisult samad olnud. Seega kostja hinnangul pole 17.01.2020 ja 19.03.2020 osanike koosolekute otsused esiteks tühised ja teiseks pole hagejal mitte midagi võimalik otsuste tühistamise hagiga saavutada, kuna hageja ei saa oma häältega mõjutada nimetatud koosolekutel vastuvõetud otsuste sisu.
44.19.03.2020 koosolekul vastuvõetud otsus pole ka kehtetu, kuna hageja poolt viidatud ÄS § 202 lg 2 ja 3 nõuete rikkumine pole ühelgi juhul osanike otsuse kehtetuks tunnistamise eelduseks. Nimetatud nõuded puudutavad juhatuse liikme, mitte osanike ülesandeid ega saa olla osanike poolt otsuste vastuvõtmise takistuseks. Rõhutama samas ka, et kostja ei arva, et nimetatud ÄS § 202 lg 2 ja 3 punktides nimetatud nõudeid oleks juhatus üldse rikkunud, kuna ÄS § 202 lg 2 nimetatud majandusaasta aruanne on alles valmimisel ja kostjal puuduvad kohustused, mille täitmise tähtajast osanikke vastavalt ÄS § 202 lg 3 teavitada.
45.Kostja palub: 1. Jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole lõppkokkuvõttes hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada; 2. Jätta alternatiivselt R Si hagi täies ulatuses rahuldamata; 3. Jätta kõik menetluskulud R Si kanda ning mõista R Silt osaühingu Magnon kasuks välja menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Kohus peab võimalikuks kõik poolt esitatud dokumentaalsed tõendid asja materjalide juurde võtta, sh kostja poolt 06.08.2020 hilinenult esitatud tõendid, kuna nende vastuvõtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist (TsMS § 331 lg 1).
47.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
48.Vaidlus puudub, et hageja on kostja osanik, omades 45 % Ossühingu Magnon osalusest (vt I kd, tl 5-7). Hageja soovib hagiga tuvastada Osaühingu Magnon (likvideerimisel) 17.01.2020 ja 19.03.2020 osanike erakorraliste üldkoosolekute otsuste tühisuse. Kohus leiab, et hagejal on sellise tuvastusnõude esitamiseks kostja osanikuna õiguslik huvi ja hageja on sellise hagi esitamisel huvitatud isikuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 on sätestatud, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TsÜS § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.
49.Hageja leiab, et vaidlustatud kostja 17.01.2020 ja 19.03.2020 osanike erakorraliste üldkoosolekute otsused on tühised äriseadustiku (ÄS) § 172 tulenevate üldkoosoleku kokku kutsumise nõuete rikkumise tõttu. ÄS 172 lg 1 on sätestatud, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike
2-20-5617 nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
50.Kohus on seisukohal, et kostja ei järginud 17.01.2020 osanike koosoleku kokkukutsumisel hageja suhtes ÄS § 172 lg 1 nõudeid. Kostja väidab, et 17.01.2020 koosoleku kokkukutsumist korraldas kostja endine (s.t. kuni 20.01.2020 tegutsenud) juhatuse liige T M, kes saatis seisuga 06.01.2020 kirjaga koosoleku teate hageja teadaolevale osanike nimekirja kantud postiaadressile: xxxx. Kohus märgib esmalt, et kostja on käsitlenud osanike nimekirjas hageja aadressina xxxx, mitte 6-76 (vt I kd, tl 14). Määrava tähtsusega on aga asjaolu, et kostja pole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks tema väidet 17.01.2020 kostja osanike koosoleku toimumise teate hagejale saatmist mistahes aadressil.
51.Hageja kinnitab, et talle ei ole saadetud kostja juhatuse poolt erakorralise osanike üldkoosoleku teadet, sh päevakorda ega otsuste eelnõusid (nt juhatuse tagasikutsumisest ja uue juhatuse valmimisest 17.01.2020 üldkoosolekul). Hageja ei saa tõendada nn negatiivset asjaolu, st osanike koosoleku kokkukutsumise teate mittesaatmist. Kui kostja väidab, et ta on 17.01.2020 kostja osanike koosoleku toimumise teate hagejale nõuetekohaselt saatnud, siis oli kostja kohustuseks seda väidet tõendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 on sätestatud, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud mistahes tõendeid 17.01.2020 osanike koosoleku teate hagejale saatmise kohta. Vastupidi, kostja kinnitas, et tal puuduvad sellised tõendid. Kostja kinnitab hagivastuses, et „Paraku pole kostjal võimalik esitada tõendit kirja edastamise kohta, kuna kättesaamiskinnitusega väljastusteadet pole kostjale tänaseni xxxx tagastatud ja Omniva poolt antud kviitung pole säilinud“ (vt I kd, tl 139 pöördel). Kohus märgib, et kostja vastusele lisatud teade (I kd, tl 143) ei tõenda vähimalgi määral kostja väidet, et hagejale oleks saadetud info 17.01.2020 koosoleku kohta. Nimetatud teatest ei nähtu ei selle väidetava edastamise aadressi ega kuupäeva, millal teade väidetavalt saadeti. Samuti puuduvad igasugused andmed, et teate edastamise korral oleks olnud võimalik jälgida ÄS § 172 lg 1 nõuet, et teate tavalise edastamise korral jõuaks see adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
52.Lisaks eeltoodule on ilmne, et kostja pole järginud hageja suhtes ÄS § 172 lg 1 nõudeid ka 19.03.2020 osanike koosoleku kokkukutsumisel. Kostja väidab, et 19.03.2020.a toimunud erakorralise üldkoosoleku teate saatis kostja uus juhatuse liige K M seisuga 11.03.2020 samuti hageja ainsale teadaolevale postiaadressile xxxx, kuid väljastusteadet teate edastamise ja kättesaamise kohta pole endiselt xxxx tagasi saadetud. Kohtule nähtub kostja poolt esitatud tõendist, et kostja on saatnud 11.03.2020 kirja R. S aadressil xxxx (vt I kd, tl 163). Isegi kui saadetud kirjaks oli kostja osanike koosoleku toimumise teade (vt I kd, tl 162), siis on kostja kasutanud vale aadressi võrreldes sellega, millele kostja on hagivastuses viidanud kui talle hageja poolt teatavaks tehtud xxxx aadressile xxxx (vt I kd tl 144-145). Seega pole kostja endale selgeks teinud, milline on hageja täpne xxxx aadress. Määrava tähtsusega on aga asjaolu, et sõltumata sellest, kas 19.03.2020 osanike koosoleku toimumise teade saadeti hageja õigele xxxx aadressile või mitte, ei olnud kostjal 11.03.2020 xxxx kirja saates ilmselgelt võimalik järgida ÄS § 172 lg 1 nõuet, et teate tavalise edastamise korral jõuaks see adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
53.Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et kostja ei järginud 17.01.2020 ja 19.03.2020 osanike koosolekute kokkukutsumisel hageja suhtes ÄS § 172 lg 1 nõudeid. Lisaks tugineb hageja õigustatult ka sellele, et hagejale tulnuks edastada kostja osanike koosoleku kokkukutsumise teated kooskõlas ÄS § 172 lg 1 hageja rahvastikuregistris asuvale Eesti Vabariigi aadressile xxxx. Asjaolu, et hageja tegelikuks aadressiks ja elukohaks on xxxx, pidi olema kostjale teada Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-19-17301 menetlusest, kus hageja on nimetanud oma elukohana xxxx ja
2-20-5617 sama aadressi on hageja elukohana käsitletud ka kostja 23.12.2019 menetlusdokumendis. Andmata hinnangut sellele, kas kostja juhatus on võltsinud osanike nimekirja ja hageja aadressiandmeid, oli kostjal ainuüksi Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-19-17301 menetluses kasutatud hageja aadressi (xxxx) tõttu ÄS § 172 lg 1 järgi kohustus saata vaidlusaluste osanike koosolekute teated hageja xxxx aadressile, mida kostja aga ei teinud.
54.Kohtule jääb täielikult arusaamatuks, miks lähtus kostja hagejale koosolekute teateid saatest 2014 ja 2016. aasta juhuslike dokumentide andmetest (I kd, tl 144-146), samas kui kostjale oli 2019. aasta lõpu seisuga teada, et kostja elukoht on xxxx (mis nähtus lisaks tsiviilasja nr 2-1917301 infole ka muudest andmetest, vt I kd, tl 147). Tähtsust ei oma, et kostja lepingulisel esindajal ei õnnestunud ühel korral hagejale xxxx kirja saata (vt tl 148 – 150). Iseenesest õige on kostja märkus, et ka osaniku ülesandeks on tagada sellise aadressi olemasolu, millele saadetud teate ta kätte saab. Samas, olukorras kus kostja pole isegi püüdnud osanike koosolekute teateid hageja xxxx elukohta saata, vaid on valinud selle asemel teadete (väidetavalt) xxxx saatmise, ei ole kostja käsitlus asjakohane. Paljasõnaline on kostja väide, justkui oleks hageja palunud alates 2014. aastast märkida osanike nimekirjas oma xxxx aadressi.
55.Arvestades eeltoodut loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei järginud 17.01.2020 ja 19.03.2020 osanike koosolekute kokkukutsumisel hageja suhtes ÄS § 172 lg 1 nõudeid. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlustatud kostja 17.01.2020 ja 19.03.2020 osanike erakorraliste üldkoosolekute otsused on tühised ÄS § 172 tulenevate üldkoosoleku kokku kutsumise nõuete rikkumise tõttu. ÄS § 1721 on sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed: kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Hageja pole vaidlusaluste üldkoosolekute otsuseid heaks kiitnud, seega on nimetatud koosolekutel tehtud otsused tühised.
56.Põhjendamatu on kostja arusaam, et „kui ka möönda, et koosolekute kokkukutsumisel ei peetud täpselt kinni seadusest tulenevast korrast, siis pole kostja hinnangul tegemist olulise rikkumisega, mis tingiks koosolekutel vastuvõetud otsuste tühisuse.“ Kostja väidab, et kui hagejale oleks koosoleku toimumise teated ka õigeaegselt õnnestunud kätte toimetada ja ta oleks koosolekutel osalenud, siis olenemata sellest, kuidas ta oleks koosolekutel hääletanud, oleks ikkagi kõik vastuvõetud otsused oma sisult samad olnud. Kostja väidab ka seda, et kuna samad otsused oleks vastu võetud ka siis, kui hageja viidatud väidetavat rikkumist poleks toime pandud, siis ei olevat hageja esitatud hagiga võimalik mingit tulemust saavutada. Kostja hinnangul tuleks hageja hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (mis iganes see on) võimalik saavutada.
57.Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, nagu ei oleks osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine oluliseks rikkumiseks. Kohus ei pea võimalikuks spekuleerida selle üle, millised oleksid olnud vaidlusalustel koosolekutel vastuvõetud otsused siis, kui ka kostja kui äriühingu osanik oleks nendel osaleda ja hääletada saanud. Samas kohus rõhutab, et osaniku õigus osanike koosolekul osaleda ja hääletada osaühingut puudutavates küsimustes on kahtlemata väga oluline õigus ka eraldiseisvalt ja sõltumata muudest kaalutlustest. Vastasel korral muutuks osaniku õigused üksnes näilikuks ja osanike koosoleku kokkukutsumine võiks toimuda osaühingu suva järgi. Seadusandja on pidanud osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist sedavõrd tähtsaks küsimuseks, et lisaks eelviidatud ÄS § 1721 regulatsioonile näeb ka ÄS § 1771 lg 1 ette, et osanike otsus on tühine mh juhul kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Riigikohtu 12.04.2017 otsuses nr. 3-2-1-10-17, p-s 13 on Riigikohus selgitanud, et „ÄS § 1771 lg 1 esimese lause kohaselt on osanike otsus tühine mh siis, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Kolleegium
2-20-5617 märgib, et koosoleku toimumisest osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada.“
58.Arvestades eeltoodut jätab kohus rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab Osaühingu Magnon (likvideerimisel) 17.01.2020 ja 19.03.2020 osanike erakorraliste üldkoosolekute otsuste tühisuse. Hageja selgitas, et 19.03.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõuded on alternatiivsed. Eelkõige taotleb hageja 19.03.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist, aga kui kohus ei peaks hagejaga nõustuma, taotleb hageja 19.03.2020 otsuste kehtetuks tunnistamist (vt I kd, tl 4144). Kuna kohus rahuldas hageja esimese alternatiivse nõude, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja teise alternatiivse nõudega seonduvat. Kohus ei hinda kohtuotsuses käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut poolte vaidlusele selles, kes ja kui palju teisele poolele võlgu on, sest sellekohaseid nõudeid pole käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud ja võlanõuete lahendamine ei ole käesoleva tsiviilvaidluse esemeks.
59.Kohus selgitab, et TsÜS § 38 lg 8 on sätestatud, et organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.
60.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
61.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud on kokku summas 1605 eurot, sh riigilõiv summas 450 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 1155 eurot (II kd, tl 23-24). Kohus leiab, et lähtuvalt TsMS § 138 lg-test 1, 2 on riigilõiv summas 450 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
62.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hagejale on käesolevas menetluses osutatud õigusabi kokku 10,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot/h. Kohus leiab, et õigusabi tunnihind 110 eurot/h on iseenesest mõistliku suurusega. Samas on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude ajaline maht on põhjendatud ja vajalik üksnes osaliselt. Esmalt ei pea kohus põhjendatuks hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele kulunud aega 1 h, sest kohtu hinnangul tuleb eeldada, et juriidilise kõrgharidusega esindaja suudab koheselt esitada nõuetekohase hagi. Kohtu hinnangul on ülemäärane ka kostja vastusega ja tõenditega tutvumiseks ning kliendikonsultatsiooniks kulunud aeg 3,5 h, mille osas kohus peab mõistlikuks ajakuluks kokku 2 h ja vähendab antud osas hageja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 h võrra. Samuti peab kohus vajalikuks vähendada hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtumääruse ja kirjadega tutvumise ja neile vastamise osas 0,5 h võrra, pidades antud osas mõistikuks ajakuluks 0,5 h. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada 3 h võrra. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi
2-20-5617 ajakulu käesolevas menetluses on 7,5 h, mis lepingulise esindaja tunnihinda 110 eurot/h arvestades vastab summale 825 eurot (7,5 x 110).
63.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 1275 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (õigusabikulu summas 825 eurot + riigilõiv summas 450 eurot). Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 330 eurot (taotletud summa 1605 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 1275 eurot). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1275 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
64.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
65.Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse, et menetluskulud tuleb tasuda 7 pangapäeva jooksul alates käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumisest hageja lepingulise esindaja Actum Consult OÜ kontole. Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmine toimub seaduses ettenähtud korras, soovitavalt vabatahtlikult ning vajadusel ka sunnimeetmeid rakendades. Kohus ei pea vajalikuks piirata menetluskulude hüvitamist konkreetse pangaarvega. Hageja ja tema esindaja saavad ilma kohu sekkumiseta ise kokku leppida ja vajadusel teostada ülekandeid hüvitatavate menetluskulude osas vastavalt oma äranägemisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.