OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis), OÜ Hingehoid ja Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) vastu OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) võlausaldajate 2. oktoobri 2018. aasta üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. mai 2020. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (registrikood 90010864), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ning vandeadvokaadi abi Henri Torop Kostja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, registrikood 10725000), esindaja menetluses pankrotitoimkonna esimees vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 15. mai 2020. a määrus muutmata.
2.Jätta Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis), OÜ Hingehoid ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskuse (hageja) hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, kostja) vastu OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) võlausaldajate 2. oktoobri 2018. aasta üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.Harju Maakohtu jättis 11. märtsi 2019. aasta otsusega hagi rahuldamata.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. augusti 2019. aasta otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 19. detsembril, kui Riigikohus jättis kostja kassatsiooni menetlusse võtmata. Kassatsioonastme menetluskulud jättis Riigikohus kostja kanda.
4.Hageja esitas 10. veebruaril 2020 maakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on hageja õigusabikulud, 4181 eurot 50 senti (koos käibemaksuga) ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Koos riigilõivuga on hageja menetluskulude suurus 4481 eurot 50 senti. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hagejale osutasid õigusteenust kaks vandeadvokaati, kellest ühe osutatud teenuse tunnihind oli 135 eurot (ilma käibemaksuta) ning teise teenuse tunnishind 110 eurot (ilma käibemaksuta). Teenuste osutamise ajakulu oli kokku 28 tundi 42 minutit. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise kohtulahendi jõustumisest kuini täitmiseni.
5.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, on arusaamatu, miks on hagejad kasutanud sedavõrd suurt lepinguliste esindajate hulka, kui lepinguliste esindajate peamine töö on seisnenud samade seisukohtade esitamises. Kuna hagejad (kelle hulgas on ka pankrotivõlgnik ise oma juhatuse, mitte halduri kaudu) esindavad samade füüsiliste isikute huve ning nende seisukohad kattuvad, ei ole vaja samade seisukohtade esitamiseks erinevaid esindajad. See on toonud kaasa menetluskulude põhjendamatu suurenemise, sest nii menetlusdokumentide vormistamise kui ka istungil esindamisega oleks vägagi edukalt saanud hakkama ka üks lepinguline esindaja. Hüvitamisele ei kuulu menetluskulud seoses tehniliste toimingutega nagu dokumentide vastuvõtmine, suhtlemine kohtuga istungiaja kooskõlastamiseks, menetluskulude nimekirja koostamine ning muud sellelaadsed tegevused, mis ei eelda õigusteadmisi ning ei ole seetõttu hüvitatavad. Kahe lepingulise esindaja kasutamine on põhjendatud asja erilise keerukuse korral,
mida käesolevas asjas ei esine. Seega tuleks hageja menetluskulude hulgas eemaldada ühe lepingulise esindaja (ilmselt advokaat Henri Toropi) tegevusega seotud kulu. Kostja on esile toonud, et menetluskulude nimekirja positsioonil 1 asuv tegevus (üldkoosoleku ettevalmistus) on kohtueelne kulu, mitte menetluskulu ning seega ei kuulu see hüvitamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätete alusel. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Praegusel juhul ei ole hageja põhjendanud, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik. Heas usus tegutsev menetlusosaline esitab sellekohased põhjendused omal algatusel menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Hageja lepinguliste esindajate kulusid tuleb vähendada vähemalt 50% võrra.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA MAAKOHTU TÄIENDAV MÄÄRUS
6.Harju Maakohus rahuldas 15. mai 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3367 eurot 50 senti, millest 3067 eurot 50 senti on lepinguliste esindajate õigusteenuste kulu ning 300 eurot riigilõiv hagiavalduselt. Maakohus määras, et kostja kohustub tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 1114 euro ulatuses rahuldamata.
7.Harju Maakohus mõistis 26. juuni 2020. aasta täiendava määrusega kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja apellatsioonikaebuselt tasutud riigilõivu 300 eurot. Maakohus leidis, et hagejale tuleb hüvitada lepinguliste esindajate osutatud teenuste kulu osas, milles need üksteist ei dubleeri. Maakohtus osutasid hageja lepingulised esindajad teenuseid 9 tunni 58 minuti ulatuses. Maakohus määras maakohtu menetluse menetluskulud kindlaks järgmiselt: - 01.10.2018 – üldkoosoleku ettevalmistamine – põhjendamatu ajakulu, sest tegemist on kohtueelse kuluga; - 11.10.2018 – hagiavalduse koostamine (4 tundi 30 minutit) – põhjendatud ajakulu on 2 tundi 15 minutit, kuna selle koostas hageja koos kaashagejatega; - 24.10.2018 – üldkoosoleku otsuses puuduste kõrvaldamine – põhjendamatu ajakulu, vigade parandamiseks koostatud dokumendi menetluskulu ei saa teiselt poolelt välja mõista; - 21.01.2019 ja 23.01.2019 - üldkoosoleku otsuse asjas seisukoha koostamine (4 tundi 30 minutit) – põhjendatud ajakulu on mõlema lepingulise esindaja (Torop ja Peterson) puhul 1 tund 45 minutit ehk kokku 3 tundi 30 minutit. Ülejäänud toimingute ajakulu on taotletud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Seega olid maakohtus lepingulise esindaja vandeadvokaadi abi Henri Toropi osutatud õigusteenused põhjendatud ja vajalikud 2 tunni 45 minuti (1,75+0,5+0,25+0,25) ulatuses ning vandeadvokaat Tarmo Petersoni osutatud teenused põhjendatud ja vajalikud 6 tunni 30 minuti (2,25+1,75+1,5+1) ulatuses. Maakohtu menetluses olid osutatud õigusabiteenused põhjendatud ja vajalikud kokku 9 tunni 15 minuti ulatuses. Maakohtu hinnangul on mõlema lepingulise esindaja töötasu tunnimäär (110 ja 135 eurot tunni eest) vajalik ja põhjendatud. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja Henri Toropi põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus maakohtu menetluses on 363 eurot (2,75 h x 110 eurot/h+käibemaks). Tarmo Petersoni
põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus maakohtus on 1053 eurot (6,5 h x 135 eurot/h+ käibemaks) ulatuses. Maakohtu menetluses tasus hageja ka riigilõivu 300 eurot hagiavalduse esitamise eest. Maakohtu menetluses kantud põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku on 1716 eurot (363 + 1053 + 300). Ringkonnakohtus osutasid hageja lepingulised esindajad teenuseid 19 tunni 12 minuti ulatuses. Maakohus määras ringkonnakohtu menetluse menetluskulud kindlaks järgmiselt: 1) 09.04.2019 ja 10.04.2019 – apellatsioonkaebuse koostamine (5 tundi) – põhjendatud ajakulu on 3 tundi 30 minutit; 2) 24.04.2019 ja 25.04.2019 – analüüs ja seisukoha ülevaatamine (2 tundi 45 minutit) – põhjendamatu ajakulu, kuna sel perioodil ei ole kohtule esitatud ühtegi menetlusdokumenti; 3) 21.05.2019 – 24.05.2019 – seisukoha koostamine apellatsioonkaebuse vastusele (6 tundi 15 minutit – põhjendatud ajakulu on 3 tundi, mõlema esindaja puhul eraldi 1 tund 30 minutit; 4) 06.08.2019 – 10.02.2020 – teostatud toimingud (4 tundi 45 minutit) – kogu ulatuses põhjendatud ajakulu, v. a 24.01.2020 lepingulise esindaja e-kiri kohtule taotlusega menetluskulud kindlaks määrata (22 minutit) – põhjendatud ajakulu on 15 minutit. Seega olid ringkonnakohtus lepingulise esindaja vandeadvokaadi abi Henri Toropi osutatud õigusteenused põhjendatud ja vajalikud
tunni
minuti (3,5+1,5+0,5+0,75+0,25+0,25+0,25+0,5) ulatuses ning vandeadvokaat Tarmo Petersoni osutatud teenused põhjendatud ja vajalikud 4 tunni (1,5+1,5+0,75+0,25) ulatuses. Ringkonnakohtu menetluses olid osutatud õigusabiteenused põhjendatud ja vajalikud seega 11 tunni 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohtus oli osutatud õigusabiteenuste tunnitasumäär 110 eurot, 125 eurot ning 135 eurot. Sellised tunnitasumäärad on põhjendatud ja vajalikud. Ka ringkonnakohtu menetluses tuleb menetluskuludele lisada käibemaks. Ringkonnakohtus osutatud teenuste osas on vandeadvokaadi abi Henri Toropi õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 1003 eurot 50 senti [(6,75 h x 110 eurot/h) + (0,75 h x 125 eurot/h) + käibemaks] ulatuses. Vandeadvokaat Tarmo Petersoni osutatud teenuste osas on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 648 euro (4 h x 135 eurot/h + käibemaks) ulatuses. Ringkonnakohtus on hageja lepinguliste esindajate kulude suurus kokku 1651 eurot 50 senti koos käibemaksuga (1003,50 + 648). Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 1114 euro ulatuses rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Hageja esitas Harju Maakohtu 15. mai 2020. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ulatuses, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja lepinguliste esindajate kulud 1033 euro ulatuses. Hageja ei nõustu maakohtuga järgmiste õigustoimingute menetluskulude kindlaksmääramise osas: 1) 24.10.2018 – õigustoimingu „üldkoosoleku otsuse puuduste kõrvaldamine“ – maakohus pidas seda põhjendamatuks ajakuluks – vigade parandamine oli vajalik, kuna 08.05.2017 üldkoosoleku protokollis olid vead – nõuete kogusumma oli valesti kokku liidetud ning
selles oli vääralt võetud arvesse ka Leitvaagen OÜ nõue. Seega oli vigade parandamine vajalik ja põhjendatud õigusteenus. Samuti oli vajalik tõendi esitamine selle kohta, et Tarmo Friedenthal oli pankrotitoimkonna esimees. Seda palus maakohus teha hagiavalduselt puuduste kõrvaldamise määruses. 2) 21.01.2019 ja 23.01.2019 – õigustoimingute puhul pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi 30 minutit, taotletud 4 tunni 30 minuti asemel – hageja hinnangul ei ole lehekülgede arv piisav alus menetlusdokumendi koostamise ajakulu hindamiseks. 3) 09.04.2019 ja 10.04.2019 – apellatsioonkaebuse koostamine, maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu on 3 tundi 30 minuti – hageja hinnangul ei ole lehekülgede arv piisav alus ajakulu hindamiseks. 4) 24.04.2019 ja 25.04.2019 – analüüs ja seisukoha ülevaatamine (2 tundi 45 minutit) – maakohus pidas seda põhjendamatuks ajakuluks, kuna sel perioodil ei ole kohtule esitatud ühtegi menetlusdokumenti. Hageja sellega ei nõustu. Sel perioodil teostatud toimingud olid seotud 24.05.2019 esitatud hageja seisukohaga kostja apellatsioonkaebuse vastusele. 5) 24.01.2020 lepingulise esindaja e-kiri kohtule taotlusega menetluskulud kindlaks määrata (22 minutit) – maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 15 minutit. Hageja sellega ei nõustu, tegelik toimingule kulunud aeg oli 22 minutit. Hageja nõustub maakohtuga üksnes selles osas, et põhjendamatu ajakulu oli seotud võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamise ning halduri ja kliendiga suhtleminega, mis on kohtueelne kulu (kokku 81 eurot). Ülejäänud ajakulu oli hageja hinnangul põhjendatud ja vajalik.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
10.Kostja määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
14.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14 ja 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 214-14536, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
15.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepinguliste esindajata õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire ületanud ning on oma otsustust piisava põhjalikkusega selgitanud.
16.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
16.1.Hageja leidis, et vigade parandamine hagiavalduses tingituna 08.05.2017 võlausaldajate üldkoosoleku protokollis tehtud arvutusvigadest oli põhjendatud ja vajalik menetluskulu, kuna see ei olnud seotud hageja enda eksimusega. Samuti palus maakohus esitada hagejal täiendava tõendi kostja pankrotitoimkonna esimehe isiku kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagiavalduselt puuduste kõrvaldamist (vigade parandamine) ning täiendava tõendi esitamist lugeda selliseks menetluskuluks, mida teine menetlusosaline peaks hüvitama. Asjaolu, et üldkoosoleku protokollis on viga, pidi ilmnema enne hagi esitamist, võttes arvesse, et hagiavaldus esitati kohtusse 12. oktoobril 2018. Üldkoosolek toimus peaaegu 1,5 aastat enne hagi esitamist, seega pidid vead üldkoosoleku protokollis hagejale juba varasemast teada olema ning piisava hoolsuse korral oleks ta saanud esitada hagiavalduse ilma nende vigadeta.
16.2.Teiseks heitis hageja maakohtule ette, et maakohus on maakohtu menetluses 21.01.2019 ja 23.01.2019 teostatud õigustoimingute ning ringkonnakohtu menetluses 09.04.2019 ja 10.04.2019 apellatsioonkaebuse koostamisega ajakulu põhjendatuse hindamisel võtnud aluseks üksnes koostatud dokumendite lehekülgede arvu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Üksnes sellest, et maakohus nimetas menetlusdokumendi lehekülgede arvu, ei saa järeldada, et kohus toimingu sisulist põhjendatust ei hinnanud. Maakohtu põhjendustest võib aru saada, et kohus hindas toimingute põhjendatust ja ajakulu sisuliselt.
16.3.Hageaja ei nõustu maakohtuga 24.04.2019 ja 25.04.2019 teostatud toimingute ajakulu põhjendatuse osas. Maakohus leidis, et nende toimingute ajakulu on põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga nende toimingute põhjendamatuse osas ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Maakohus on neid kulusid arvestanud seoses menetluskulude nimekirjas eraldi väljatoodud toiminguga 21.05.2019 – 24.05.2019 (seisukoha koostamine apellatsioonkaebuse vastusele). Seega ei ole nende toimingute kulude kahekordselt arvesse võtmine põhjendatud.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Margo Klaar, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.