Otsuse avalikult teatavaks 11.08.2020 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20-5034 Tsiviilasi
HRX AS hagi POPMOD OÜ vastu võla, viivise, kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1021,03 EUR
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: HRX AS (registrikood 10117789, Alasi tee 5 Tabasalu 76901), seaduslik esindaja: A L, lepinguline esindaja: Kristjan OkasEuropean Legal Office OÜ, Tornimäe 5 Tallinn 10145 II korrus, menetlusposti aadress: [email protected] Kostja: POPMOD OÜ (reg. kood 12918466, Järve tn 7-3 Aegviidu alev Anija vald Harju maakond), seaduslikud esindajad: P G ja S V, e-post: xxxx, kostja esindaja: Renee Mahl, CMR Õigusabi OÜ, Mahla 82b-11, Tallinn, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista POPMOD OÜ –lt AS-i HRX kasuks võlga 900 €, viivist 4,03 € ja kahju hüvitist 70,97 €.
3.Rahuldada AS HRX ja POPMOD OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldused ja tasaarvestada nende vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusel mõista POPMOD OÜ -lt AS-i HRX kasuks välja menetluskulud 1472,11 € ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral mõista kostjalt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. 1 (7)
Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused
1.Pooled sõlmisid 03.01.2020 kirjaliku veolepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale rahvusvahelist transportteenust ning vedama suunal xxxx-xxxx. Veetavaks kaubaks oli punast värvi plastanumad, mis olid pakendatud läbipaistva kilega 8 (kaheksale) euroalusele. Pooled leppisid veohinnaks 1524,83 € + käibemaks 20%. Hageja toimetas kostja osundatud kauba vastavalt lepingule kohale. Hageja esitas kostjale veotasu arve nr 2015833 1524,83 € + käibemaks ja selle tasumise tähtaeg oli 19.01.2020. 13.01.2020 esitas kostja hagejale pretensiooni, mille kohaselt oli avastanud kaubapuudujäägi. Kauba kohaletoimetamise ja pretensiooni esitamise vahele jäi kokku 5 päeva. Veotasu arvet kostja tähtajaks ei täielikult ei tasunud, vaid maksis 12.03.2020 arve nr xxxx summast ära osa ehk 929,80 €. Seega on tasumata põhinõude jääk 900 (1829,79-929,80) €.
2.Kuni 23.03.2020 püüdis hageja kostjalt tasumata summa sisse nõuda, kuid tulemuseni ei jõudnud. 30.04.2020 selgitas hageja, et kostja tellitud veo korraldamiseks kasutas hageja allvedajaid, kuna tegemist oli rahvusvahelise veoga xxxx xxxx. Nimelt jääb veose pealelaadimise- ja mahalaadimise koha vahele kokku 1175 km. Antud juhul ei olnud majanduslikult otstarbekas ja mõeldav, et hageja saadaks auto kõigepealt Eestist Varsavisse, sealt toimetaks veose Rootsi ning Rootsist tuleks tagasi Eesti. Tänapäeval lahendatakse selliseid vedusid allvedajate abiga ning veo korraldamisel allkirjastatakse mitmeid veokirju.
3.Olles eelnevalt kostjat hoiatanud, et esitatud arve nr 2015833 tasumata jätmisel annab hageja materjalid üle kohtuvälisele sissenõudjale, andis hageja 24.03.2020 kostja võlgnevusega seotud materjalid ettevõttele European Legal Office OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks. Samal kuupäeval edastas sissenõudja kostjale nõude ja nõudis võla tasumist 5 päeva jooksul ning edastas avalduse maksehäireregistrisse maksehäire registreerimiseks. 25.03.2020 edastas kostja vastuväite talle esitatud nõudele koos müügiarvega väidetavalt puudu olevale kauba summale ning nõudis arvesumma tasumist hagejalt. Kostja keeldus nõuet rahuldamast, põhjusel, et kaubal olid puudujäägid. Sissenõudja selgitas kostjale, et tema pretensioon ei anna õigust veohinna tasumisest keeldumiseks ning lisas ka vastavasisulise õigusliku põhjenduse. Kuna kaup oli pakendatud läbipaistvasse kilesse ning ühikute arvu võis kauba kättesaamisel kokku lugeda ilma, et peaks kauba lahti pakkima, oleks pidanud kostja esitama oma vastuväited kauba kättesaamisel mitte 5 päeva peale kauba kättesaamist. Selle viie päeva jooksul võis kaup hävida, kaduda, rikneda vms. Selle peale soovis kostja kompromissi. Sissenõudja pakkus kompromissina nõude tasumist osade kaupa. Kostja keeldus sellistel tingimustel kompromissi sõlmima ega tasunud võlga. Kuna võla sissenõudmisega seotud kulu on VÕS § 113.1. lg 2 järgi suurem kui viivis, siis nõuab hageja kostjalt viivist ületava kahju hüvitamist 117,00 € (121,04-4,03). Kahju tekkimine on seoses kostjapoolse kohustuse, st veotasu osaliselt maksmata jätmisega, rikkumisega.
2 (7)
4.Kuna kostja ei tasunud hagejale kokkulepitud veotasu ulatuses, milles olid pooled kokku leppinud ega hüvitanud võla sissenõudmisega hagejale tekitatud kahju, palub hageja välja mõista kostjalt: 4.1.veotasu põhivõlga 900 €, viivist summas 4,03 €, võla kohtuvälise sissenõudmisega kaasnenud kahju summas 117,00 €, kokku 1021,03 €, 4.2 menetluskulud ja menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 kolmanda lause järgi ettenähtud ulatuses. Kostja vastus
5.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele täies ulatuses vastu ja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud veo teostamist ja veotasu nõudmise õiguse olemasolu. Õige pole, et hagi lisaga 2 oleks tõendatud veo teostamine ja sellest johtuvalt lisas 3 esitatud veoarves nr xxxx märgitud veotasu nõudmise õigus. Hagi lisas 2 esitatud xxx siseriiklik veokiri nr xxxx ei ole asjasse puutuv. Vedaja xxxx poolt 07.01.2020 väljastatud veokiri kajastab veolepingu sõlmimist xxxx ja xxxx vahel ning veolepingu täitmist xxxx poolt, mitte hageja poolt kostjale. Lisas 2 esitatud 07.01.2020 xxxx saatedokument ei tõenda hageja poolt kostja kauba vastuvõtmist 02.01.2020 ja veolepingu täitmist 08.01.2020. Võlateatise vorm viitab selgelt sellele, et tegemist on hageja lepingulise esindaja tüüpteatisega võlgnikele ja selle koostamiseks koos algdokumentidega tutvumisega ei saa kuluda rohkem aega kui 0,25-0,33 h. Veokirjad/saatelehed, mis hageja esitas kohtule täiendavalt, on tagantjärgi tehtud, nendel pole mingeid allkirju ja nad ei vasta ei CMR ega võlaõigusseaduses sätestatud nõuetele.
6.Hageja kohtueelne sissenõudmisega seotud kulu on ülepaisutatud. Hageja saaks nõuda vaid 40 € VÕS § 113.1 lg 1 järgi. Hageja kohtueelse lepingulise esindaja Stanislav Vammuse töötunni hind on hagi lisas 8 esitatud kohtueelsete sissenõudmiskulude nimekirja kohaselt 60 eurot käibemaksuta summas. Järelikult ei ole põhjendatud hageja kohtueelsete sissenõudmiskulude suurus üle 15-20 eurot ja hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt suuremat kompensatsiooni Lisaks pole põhjendatud nõude õigusliku põhjendusele kulunud aeg 0,5 h 120 euro suuruse tunnitasuga (millele lisandub veel käibemaks). Lisas 8 märgitud sissenõudmise kulude nimekiri koostatud 24.03.2020 ja õiguslik põhjendus (lisa 6) on koostatud hiljem 25.03.2020. Isegi kui 25.03.2020 õiguslikku põhjendust pidada 24.03.2020 esitatud toimingute nimekirjas märgitud “Nõude õiguslikuks põhjenduseks” – millega kostja ei nõustu, sest nimekiri toimingutest on koostatud varem –, siis on lisas 6 esitatud hageja esindaja Stanislav Vammuse 25.03.2020 e-kiri sisutühi ja sisaldab suures osas vaid võlaõigusseaduse üldosa normidele viiteid, mille tegemist ei saa pidada otstarbekaks. VÕS § 139 lg 1 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mille nõude esitaja on ise endale tekitanud. Kolmandaks ei ole põhjendatud nõude õigusliku põhjenduse tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse esitas kohtule hageja lepinguline esindaja Kristjan Okas, kes lisas ka tõendi esindaja TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud esindaja kvalifikatsiooni kohta. Hagi lisas 6 esitatud 25.03.2020 ekirja on koostanud Stanislav Vammus ja hagimaterjalidest ei ole näha, et tal oleks TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud kvalifikatsioon. Ka magistrikraadiga õigusabiteenust osutava juristi töötunni hind peaks olema madalam kui 120 eurot (+ km), millega osutavad õigusabiteenust ka enam kvalifitseeritud advokaadid. Kohtu põhjendused
7.Kuna kohus menetleb vaidlust lihtmenetluses, on otsuse põhjendav osa lihtsustatud vormis TsMS § 444 lg 2 järgi. 3 (7)
8.CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu.
9.Vaidlust ei olnud selles, et vedu tehti sõidukiga ning kauba vastuvõtmise koht ja üleandmise koht asusid eri riikides, mistõttu kohaldub asjas CMR konventsioon. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb võetud kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
10.VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel saab võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
11.CMR Artikkel 4 I lause kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega. CMR artikkel 9 kohaselt on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie, kuid samas sätestab CMR artikkel 4 II lause, et saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid.
12.Hageja on tõendanud kohtule esitatud pooltevahelise-kirjavahetusega 03.01.2020 (hagi lisa 1,lk 9-12, dtl 19-24), et pooled olid kokku leppinud selles, et hageja veab xxxx xxxx punast värvi plastanumaid, mille kohta on lisaks esitatud fotomaterjal (lisa 10, lk 8, dtl 17)). Kauba andmeid ja kogust 8 euroalust, mille vedamist kostja hagejalt tellis, tõendab poolte ekirjavahetus 02.03.2020 (lk 11, dtl 23). Lisaks kinnitab poolte e-kirjavahetus 02.01.2020 (lisa lk10p, dtl 22) seda, et pooled arutasid veotasu suurust 1379,94 €+10,5% kütuse eest +km ning kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et veotasu hind oli 1524, 83 € + käibemaks 20%. Viimase kohta on hageja esitanud kostjale tasumiseks ka arve nr 2015833 09.01.2020 (lk 12, dtl 25).
13.Hageja esitatud CMR saatelehega nr PL 00173083 on tõendatud, et kaup läks kostja poolt näidatud aadressilt, so xxxx välja xxxx (lk 30, dtl 66). Hageja esitatud saateleht nr xxxx (lisa 13, lk 31 dtl 67), mis on koostatud allvedaja poolt, kinnitab veose saabumisel terminali. Hageja esitatud saatelehest nr xxxx (lk 32, ja 32 p eesti keeles tõlge dtl 69, lisa 2, 14), nähtuvalt toimeti veos lõppsaajani sellel märgitud aadressil, milleks on kõigil veolehtedel üks ja sama - xxxx, xxxx, kust on see kaup vastu võetud 08.01.20 ja mille kohta on antud ka allkiri. Hageja on esitanud kohtule kostja pretensiooni (lisa 4, tlk 7, dtl 14), millest nähtuvalt on kostja esitanud hagejale 13.01.2020 pretensiooni justkui puuduoleva kauba kohta ja sellest ei nähtu, et kostja oleks seadnud kahtluse alla, et kaupa pole teele pandud, adressaadile saadetud ja et see poleks kohale jõudnud. Seega kinnitab kostja vastav 4 (7)
e-kiri kokkulepet hageja ja kostja vahel veolepingu kohta ja veo toimumist. Eeltoodud hageja esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendatud on hageja väide, et hageja osutas kostjale vedu, milleks kasutas allvedajaid ja et kaup on ka kostja näidatud saaja poolt vastu võetud. Kostja pole väitnud, et ta oleks tellinud veo teiselt vedajalt ja vedu oleks toimunud teise vedaja poolt, kellega oleks lepingu sõlminud. Seega on alusetud kostja vastupidised väited. Eelmainitud tõendite alusel kohus seisukohale, et pooled sõlmisid veolepingu ja veo faktiline toimumine on aset leidnud. Mis puudutab kostja väiteid, et saatelehed pole alla kirjutatud CMR art 5 I lause järgi või VÕS § 775 lg 1 või § 776 järgi, sest CMR art 5 II lause järgi allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukoha riigi seadustega. Saatedokumendid, mis on kohtule esitatud, ei ole koostatud Eestis, seega ei pea vastama saatelehed VÕS § 775 lg 3 l. lausele, mis sätestestab, et saatja väljastab ja allkirjastab veokirja. Nii leiab kohus, et kostjal kui saatjal on tekkinud kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb võetud kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kaup on saajale üle antud saatelehe järgi 08.01.2020 (lisa 2, 14, lk 32, 32p, dtl 70), on kostjal kohustus makasta tasu 1524, 83 € + käibemaks 20%, millest hageja nõuab tasumata ulatuses 900 €, ja milles puudus vaidlus. Seega on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes veotasu maksmise kohustust VÕS § 787 lg 1, § 774 lg 1 alusel ja on seni rikkumises. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 järgi, mida hageja on nõudnud seadusjärgses määras. Kohustus tuli täita 19.01.2020, milles vaidlus puudus. Viivise suurusele, arvestusele ja perioodile (viivisearvetus lisa 9, tlk 15, dtl 31) ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on hageja viivisenõue tõendatud ja põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi 4,03 €. Eeltoodu alusel kuulub hagi nendes nõuetes rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlga 900 € ja viivist 4,03 €.
14.VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 113.1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olema.
15.Hageja nõuab kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab viivist ja leiab, et see on enam kui 40 eurot ehk et on esitanud oma nõude VÕS § 113.1 lg 2 järgi. Hageja nõue on suunatud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisel, mis on VÕS § 128 lg 2 tähenduses varaline kahju. VÕS § 127 lg 3 järgi on sellise kulu kui kahju tekkimine ettenähtav lepingu rikkumise tagajärjena kohustust rikkunud poolele. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõud viivist 4,03 €, seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid kui kahju. Kostja leidis, et nõue on ülepaisutatud, hageja saaks nõuda vaid VÕS §113.1 lg 1 järgi 40 eurot, tasu määr on liigselt suur. Hageja poolt kohtule esitatud arvest nr ELO 24/03/20-1 24.03.20 nähtuvalt on hageja kohtueelses menetluses olnud esindaja S- Vammus osutanud hagejale 5 (7)
õigusabiteenust kokku 2,25 h eest, tasu määr on 60 €/h, teenus maksis koos käibemaksuga kokku 145,23 €. Hageja esindaja on kulutanud aega nõude aluseks olevat dokumentide analüüsile, nõude koostamisele ja edastamisele, maksehäire registreerimisele ja nõude põhjendustele. Arvestusest nähtuvalt on hageja kulutanud aega maksehäire registreerimisele tervelt 1 h aega, mis pole kuidagi seotud nõude esitamisega enne kohtumenetlust ega ole vaadeldav VÕS § 127 lg 1, 3, 128 lg 2 järgi vältimatu hageja kulu kui kahjuna, mille tekkimist pidi kostja ette nägema veotasu maksmata jätmise tagajärjena. Hageja esindaja on koostanud 1 dokumendi enne kohtumenetlust, mille vorm ja sisu on õigusteenust osutava ettevõtja igapäevases tegevuses tüüpiline kasutatav kiri (24.02.2020, lk 7 p dtl 16), mis sisaldab vaid ühte viidet nõudega seotud küsimusele ehk arvele ja muu on trafaretne: viide õigusnormile, nõue tasuda võlg, makserekvisiidid, poolte andmed, kirja kuupäev jms. Viide nõude õiguslikule põhjendusele on toodud esindaja e-kirjas 25.03.2020 (lk 14, dtl 29), sisaldades vaid nende tsiteerimist, kirja sisu ise on vaid mõnerealine. Hageja esindaja on teinud veel ühe e-kirja 25.03.2020 (lk 13p, dtl 28, lisa 7), mis sisaldab vestlust kostjaga ja võimalikku ettepanekut kompromissiks. Selliste viidatud dokumentide koostamise ajakulu ja sellele vastavas hagetavas ulatuses esitatud nõue ei ole põhjendatud ja kohus leiab, et kohtueelne kulu õigusabiteenusele on kokku 1,25 h. Tunnihind on arvestuse kohaselt 60 € ilma käibemaksuta, mis kohtu arvates ei ole ülepaisutatud. Seega on sissenõudmiskulud kui kahju ulatus VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, § 113.1 lg 2 järgi 70,97 € ((75 € - 4,03 € (viivis)). Kuna kostja ei ole nõus seda vabatahtlikult hüvitama, siis tuleb kahju hüvitis VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2 ja § 113.1 lg 2 järgi kostjalt välja mõista. Nõue selles osas kuulub osalisele rahuldamisele.
16.Kokkuvõtvalt kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlga 900 €, viivist 4,03 € ning kahju hüvitist 70,97 €.
17.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele koosõlas TsMS § 405 lg 1 p 10.
18.Hageja muud väited, mis puudutavad kauba puudujääki, ei oma vaidlusest tähtsust ja kohus nendele sisulist hinnangut ei anna. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus
19.Hageja menetluskuludeks on lõiv 200 € ja esindaja kulud 1379,99 € ilma käibemaksuta ning tõlkekulud (Printfield OÜ arve 66387) 131,99 € ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja (vt lõplik esitatud 15.06.2020) kohaselt kulus hageja esindajal aega käesoleva asja menetlemisele kahe spetsifikatsiooni ja arve järgi kokku 11,32 h. Kostja vaidles vastu hageja kuludele, mis on kulunud hagi koostamiseks ja pidas seda ebamõistlikult suureks, sest kõige eelnevaga oli esindaja juba tuttav kohtueelses menetluses. Sellise vastuväite esitas kostja menetluses oma hagile esitatud vastuses 14.04.2020 (p 4, lk 23, dtl 49). Hagi koostamise ja esitamise kulu on 450 € vastavalt 3,75 h eest tunnitasu määraga 120 € (millele lisandub käibemaks). Kohtu arvates ei ole tegemist ebamõistlikult suure ajakuluga, sest kohtu hinnangul eeldab hagi esitamine selle sisulist läbimõtlemist ja vormistamist, mis võtavad aega ning kohtueelses menetluses ei ole nõudekirju teinud mitte see isik, kes on menetluses hageja lepinguline esindaja, sõltumata sellest, et mõlemad isikud on seotud sama õigusbürooga, mis nähtub arvetest/spetsifikatsioonidest. Mis puudutab tunnitasu määra, siis kohtu arvates ei ole see ebamõistlik, sest ajas on tasumäärad kasvanud ning tegelikult on advokaatide tasumärad isegi suuremad kui hageja esindaja tasumäär. Kostja ei ole teistele kuludele vastu vaielnud (vt kohtu kiri 26.05.2020, lk 37, nimekiri kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 16.06.2020). Kohus, arvestades asja mahtu, keerukust, leiab, et selline ajakulu, mis on umbes 3 tundi rohkem kui 1 tööpäev 8-tunnise tööpäeva arvestuse juures, ei ole ebamõistlikult suur. Seega on TsMS § 138 lg 1,2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi hageja esindajakulud põhjendatud kokku 1379,99 € ilma käibemaksuta. Samuti 6 (7)
on põhjendatud menetluskulukuluks TsMS § 138 lg 1, 2 järgi lõiv 200 eurot, mille hageja tasus hagi esitamise eest. Lisaks tõlkis hageja saatelehe ning selle kulu on 131,99 € ilma käibemaksuta (xxxx OÜ arve nr xxxx 01.06.09, lk 46), mis on põhjendatud ja kooskõlas TsMS § 138 lg 1, 2, § 143 p 1. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskulud 1705,98 €, millest hageja on nõudnud vaid 1373,99 € esindajakulusid ja lõivu 200 € (vt 15.06.2020 taotlus, lk 43) ehk 1573,99 €.
20.Hagi kuulus osalisele rahuldamisele 95,5% (975/1021,03*100), seega jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi 1503,16 € ulatuses kostja kanda.
21.Kostja menetluskulud on 6,9 h eest kokku 690 € vastavalt nimekirjale 15.06.2020, millele hageja ei ole esitanud vastuväiteid (vt kohtu kiri 26.06.2020 lk 37, nimekiri kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 16.06.2020). Arvestades asja mahtu, keerukust, on kulu TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi põhjendatud. Kuivõrd hagi jäi osaliselt rahuldamata, siis jäävad kostja menetluskulud 31,05 € (4,5% 690-st) ulatuses hageja kanda.
22.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas eurot 1472,11 (1503,16-31,06).
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalne allkiri/ Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.