Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku esindaja esitas 10.06.2020 kohtule samuti pankrotiavalduse tsiviiliasi 2-20-8457. Kohus liitis avaldused 18.06.2020 määrusega ühte menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtu määratud tähtajaks kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Alates 28.01.2020 ainuosanik Rxxxx Rxxxxxx isikukoodxxxxxxxxxxxx; Lihtkonto: 202 556,00 EUR. Rxxxx Rxxxxx on alates 15.10.2019.a ka äriühingu ainus juhtuse liige. Äriühingu asutajaks 27.02.2009.a ja varasemaks ainsaks osanikuks ning juhatuse liikmeks oli Axxxxx Hxxx, isikukood xxxxxxxxxxx. Majandusaasta aruandes 2017 näidatud põhitegevusala: Mujal liigitamata mööbli tootmine, Lisategevusala: Madratsitootmine Võlgniku varad

kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 1956240; 1974240. Registriosa nr 1974140 VI jakku 2. järjekohale on kantud hüpoteek summas 300 000,00 eurot Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 1956240; 1974240; 1991040. Kohtutäitur Oksana Kutsmei menetluses olevas täiteasjas nurjus kinnisasja elektrooniline enampakkumine alghinnaga 350 000 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on kinnisasja turuväärtus ligikaudu 300 000 eurot. Kohtutäituri andmetel on kinnisasjal asuv põhihoone välja üüritud kuni 2020 lõpuni.

üüritud kahele ettevõttele, üks üürileping on tähtajatu ja teine kehtib 2020 lõpuni. Kohtutäiturilt saadud andmete kohaselt on hooned välja üüritud. Vaatamata korduvatele järelepärimistele ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile üürilepinguid ega andmeid, millistel tingimustel ja millistele isikutele on hooned ja muud varad välja üüritud.

ja 11, kokku väärtusega ligikaudu 600 000 eurot ning sõidukid väärtusega kokku ligikaudu 53 500 eurot. Esialgsel hinnangul on võlgniku varade väärtus kokku 653 500 eurot. Võlgniku kohustused

Võlasumma (EUR) 1 451,32 46 461,99 55 011,35 19 943,71 3 097,23 441,63 1 144,74 50 797,98 3 808,80 182 158,66

sh tasumisgraafikus (EUR) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Ettemaksukonto saldo on 0,00 eurot. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress seisuga 25.06.2020 on 3 825,44 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ maksuvõlg intresside osas alates 08.01.2020, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse ja erijuhtude tulumaksu osas alates 10.01.2020,

saastetasu (välisõhk) osas alates 17.01.2020, käibemaksu osas alates 20.01.2020 ning maamaksu osas alates 31.03.2020. SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ on esitanud Maksu- ja Tolliametile hilinemisega 2019. a. detsembri ning 2020. a. jaanuari tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (vorm TSD) ja 2019. a. detsembri kuni 2020. a. veebruari käibedeklaratsioonid (vorm KMD). SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ on esitamata järgmised deklaratsioonid: - Ühendusesisese käibe aruanne (tähtaeg 20.01.2020) - Käibedeklaratsioon (tähtaeg 20.04.2020) - Käibedeklaratsioon (tähtaeg 20.05.2020) - Käibedeklaratsioon (tähtaeg 22.06.2020).

Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksujõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevusel jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Majandusaasta aruandes 2017 on näidatud võlgniku põhitegevusalaks mööbli tootmine ja lisategevusalaks madratsitootmine. Võlgniku juhatuse liige ei selgitanud ajutisele haldurile äriplaane ega kirjeldanud oma majandustegevust. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed selle kohta, kas võlgniku majandustegevus on seiskunud või mitte. 13.07.20 Tööstuse 6 ja Tööstuse 11 hoonetes mingit tegevust ei toimunud. Hooned olid suletud ja valve all. Võlgniku 2017.a. auditeeritud majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku müügikäive 2016.a. 7,9 miljonit eurot ja aruandeaasta kasum 5588 eurot. 2017.a. müügikäive oli 6,6 miljonit eurot ning 2016.a. kahjum –111 895 eurot. Müügikäive vähenes 1,3 miljonit eurot. Juhatuse tegevusaruandes põhjendab võlgnik käibe vähenemist Saksa turu vahendaja Nordic Bet Factori raskustesse sattumisega ja tarnete lõppemisega. Seoses sellega kanti 2017.a. lõpus ebatõenäoliselt laekuvate arvetena maha 133 033 eurot, mille tulemusena tekkis kahjum -111 895 eurot. 2017.a. sõlmis võlgnik müügilepingu Saksa postimüügi ettevõttega Otto GmbH & Co KG, mis tegutseb enam kui 20 riigis. 2018.a. kasumiaruande kohaselt oli võlgniku 2018 müügitulu 6,1 miljonit eurot. 2018 aruandeaasta kahjum oli -177 458 eurot. 2019.a. kasumiaruande kohaselt oli võlgniku 2019 müügitulu 5,0 miljonit eurot, muud äritulud 131 037 eurot. 2019 aruandeaasta kahjum oli -1,24 miljonit eurot. 2020.a. kasumiaruande kohaselt oli võlgniku müügitulu käesoleval aastal 297 097 eurot, muud äritulud 15 028 eurot. Kahjum 2020 majandustegevusest on -26 418 eurot. Eeltoodust nähtub, et alates 2017. aastast on võlgniku majandustegevus olnud 3,5 aastat püsivalt kahjumis. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne alates 2019.a. 2020.a. bilansi järgi on võlgniku omakapital -430 263 eurot. Aastatel 2016-2018 ületas osaühingu käibevara lühiajalisi kohustusi ja ettevõtte maksevõime täita tähtaegselt oma lühiajalisi kohustusi oli rahuldav. Olukord muutus 2019.a. 2019 bilansist nähtub, et osaühingu lühiajalised kohustused oli 0,95 miljonit eurot ja käibevarad 0,41 miljonit eurot. Seega ületasid lühiajalised kohustused käibevara, kattekordaja oli alla 1, mis näitab, et ettevõttel esineb probleeme lühiajaliste kohustuste täitmisega. See ei pruugi veel tähendada suuri probleeme, kui kohustusi on võimalik täita pikemaajaliste väljavaadete arvel. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on varasid väärtuses 0,65 miljonit eurot ja koheselt tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi vähemalt üle 1,058 miljoni euro. Kuna võlgniku laenukohustused on tagatud võlgniku varale seatud hüpoteekidega ja kommertspandiga, siis võlgnevuse tasumiseks hankijatele, töötajatele, samuti maksu- ja tolliametile võlgnikul vara ei ole. Võlgniku kohustused suurenevad igapäevaselt viiviste ja intresside võrra. Võlgnik ei suuda rahuldada ja võlgniku varadest ei jätku võlausaldajate kõikide nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur leidis, et SCANDINAVIAN FURNITURE OSAÜHING on alaliselt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2019.a. Ajutine pankrotihaldur oli seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest pank on juba asunud realiseerima pante ning selle tagajärjel ei oleks võlgnikul enam kohta, kus tegutseda. Samuti ei ole võlgnikul seadmeid, millega mööbli tootmisega jätkata. Võlgnik ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub likviidne vara kõigi pandiga tagamata kohustuste täitmiseks ning majandustegevuse jätkamiseks. Võlgniku võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste ja intresside võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks.

Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda ega analüüsida võlgniku 2018-2020 pearaamatut, milles peaks olema üksikasjalikult kajastatud kõik majandustehingud kontode lõikes, siis on võimatu põhjalikuma analüüsi tegemine võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Maksejõuetuse põhjused vajavad põhjalikumat kontrollimist, kui kohus kuulutab välja pankroti. Võlgnik ei ole äriregistrile esitanud 2018.a. majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtpäev oli 30.06.2019. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 179 lg-dest 1 ja 4 tulenevat kohustust koostada pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja esitada kinnitatud majandusaasta aruanne äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Koos majandusaasta aruande esitamisega pidi juhatus teatama äriregistrile, missugusel ÄS §-s 176 nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liige muuhulgas rikkunud ÄS § 180 lg-st 5 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus. Kuna käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole võlgnik esitanud piisavalt andmeid ja dokumente, siis ei ole ajutisel halduril võimalik väita, kas SCANDINAVIAN FURNITURE OSAÜHING maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Maksejõuetuse tekkimise asjaolud ja põhjused tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur oli seisukohal, et võlgniku olemasolev vara katab pankrotimenetluse kulud. 16.07.2020.a toimus kohtus pankrotiistung, kuhu võlgniku esindaja ei ilmunud. Seetõttu ei saanud kohus ega ka haldur küsitleda võlgniku esindajat asjaolude osas, mille kohta ta ajutisele haldurile ei olnud andmeid esitanud. Ajutine haldur viitas, et ei ole saanud vajalikke dokumente ja paljudele küsimustele on võlgniku esindaja jätnud selgitused andmata. Töötjatest avaldajate esindaja jäi selle juurde, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur leidis, et võlgniku esindajat tuleks kohustada andma võlgniku vannet. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on varasid väärtuses 0,65 miljonit eurot ja koheselt tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi vähemalt üle 1,058 miljoni eurot. Võlgnik on oma aktiivse majandustegevuse lõpetanud. Võlgnik ise on leidnud, et ta on maksejõuetu ja esitanud samuti pankrotiavalduse 2020.a juuni algul. Võlgniku vara ei ole kohtu hinnangul piisav, et tasuda kohustused mõistliku aja jooksul. Halduri hinnangul oli võlgnik maksejõuetu juba 2019. aastal. Ka pandiga tagatud nõuete omanikud on asunud realiseerima nõuete tagatisi.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Scandinavian Furniture OÜ on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 24.08.2020 algusega kell 12.00 Valga kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Anne Tammeri, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. Kohus kohustab võlgniku esindajat andma võlgniku vande, milleks määras eraldi kuupäeva. Samuti kohustab kohus võlgniku esindajat osalema isiklikult esimesel võlausaldajate üldkoosolekul (PankrS § 84 lg 3). Kohtu hinnangul ei ole võlgniku esindaja siiani osutanud piisavat kaasabi ajutisele haldurile võlgniku majandusliku seisukorra kindlaks tegemisel, mistõttu tulebki teda kohustada osalema koosolekul, et nii haldur kui võlausaldajad saaksid temalt vajalikku täiendavat teavet. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvituse määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tööd 15,75 tundi, arvestusega 96 eurot tund, kokku summas 1512 eurot, millele lisandub käibemaks 302,40 eurot, kokku 1814,40 eurot. Oma ülesannete täitmiseks on ajutine pankrotihaldur teinud kulutusi summas 86,10 eurot, millele lisandub käibemaks 17,22 eurot, kokku 103,32 eurot (bürookasutus, paljundamine, paber, telefon, sõidukulud jne). Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tegevused on olnud vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Halduri nimetatud ajakulu on põhjendatud. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 96 eurot, milline tasu suurus on halduri kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud. Aruande koostamisele kulunud aeg on halduri teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga. Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb alla PankrS § 23 lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiri ning valdavalt ajutised haldurid ka samas suurusjärgus tasu taotlevad, siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 1512 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 1814,40 eurot. Kohus leiab, et halduril on õigus saada hüvitist ka kulude eest, mis tal on olnud seoses aruande koostamisega. Käesolevalt oli kuludeks büroo kasutamise kulud ja sõidukulu seoses pankrotvara üle vaatamisega. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile ja kulud tuleb välja mõista ajutise halduri taotlusel Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jätab kohus avaldaja ja võlgniku menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.