Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-20-113780 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue OÜ Mammut Element Tallinn OÜ (Ostja/Kostja) ning Lironta OÜ (Müüja/Hageja) vahel on sõlmitud müügileping, mille kohaselt Müüja müüb, Ostja aga ostab kauba. Kaup on kostja poolt kätte saadud, mida kinnitavad arved/saatelehed. Arved summas 19 450,00 eurot ei ole kostja poolt tasutud. 30.04.2020 esitas hageja kostjale nõudekirja. Kostja vastas hagejale, et soovib maksta graafiku alusel ja kinnitas, et maksab lähiajal vähemalt 2 500,00 eurot, kuid maksed ei ole toimunud. Hageja saatis 12.05.2020 kostjale järelpärimise ettepanekuga siiski sõlmida maksegraafikut, kuid kostja ei ole järelpärimisele vastanud. Kuna kostja ei ole asunud tasuma võlgnevuse, kuigi aeg selleks on juba möödunud, siis on sunnitud hageja pöörduma kohtu poole oma õiguste kaitsmiseks.. Hageja palub: 1) mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus põhisummas 19450 eurot, 2) jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-20-113780 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude, riigilõivu 900 eurot, jätmist kostja kanda. Hageja on hagiavalduse Harju Maakohtule esitanud 27.05.2020.a (täiendatud hagiavalduse 02.06.2020 ja 05.06.2020) ning kohus on hagiavalduse 15.06.2020.a määrusega menetlusse võtnud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 25.06.2020. Kuivõrd kostja tähtaegselt ei vastanud, on kohtul õigus teha tagaseljaotsus. 15.06.2020.a menetlusse võtmise määruse punktis 6 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 20 päeva jooksul. Hageja on eelnimetatud määruse kätte saanud 27.06.2020.a lepingulise esindaja kaudu. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 6 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Hagiavalduses on hageja menetluskuludena välja toonud üksnes riigilõivu summas 900 eurot ning kuna tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 900 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 900 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.