Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

2-20-5241 Avaldaja esitas X Xi vastu kahju hüvitamise nõude. Avalduse kohaselt palub aval-daja enda kasuks välja mõista 2274,63 eurot kahju(põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 07.04.2020 1098,98 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 08.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; avaldaja menetluskulud 410 eurot ja vii-vise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil x. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr x. Kindlustusvõtjaks on Z Z. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 63 eurot. 20.01.2014 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 20.01.2014 z korteris veekahju – vannitoas ja WC-s tuleb vesi alla. Ülemised naabrid uputavad neid. Avaldaja esindaja, z OÜ vaatas kahjustada saanud korteri nr z üle 24.01.2014 ning koostas kahjukäsitluse kokkuvõtte. Kokkuvõtte kohaselt on korteri esikus kahjustatud la-gi, seinad ja laminaatpõrand. WC-s on kahjustatud uks ja lagi. Vannitoas on kahjustatud seinad ja lagi. Lastetoas on kahjustatud lagi ja seinad. Kahjukäsitluse käigus selgus, et veekahju on alguse saanud korterist nr x. Swedbank P&C Insurance AS selgitas avaldajale, et nende kliendi korteris x tuli pesumasina voolik vanni küljest lahti, mille tagajärjel said veekahjustusi korterid x ja x. Korter nr x omab Swedbank P&C Insurance AS-i vastutuskindlustust. Korteri nr x remondiks koostas hinnapakkumise x OÜ 3338,92 eurot. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid läbirääkimisi kahju hüvitamise osas ning jõudsid kokkuleppele, et avaldaja hüvitab kahju 2274,63 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hü-vitas kahju 2274,63 eurot. Puudutatud isik oli 20.01.2014 korteriomandi x omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 17.03.2014 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kahjunõude koopia sai ka puudutatud isiku kindlustusandja, Swedbank P&C Insurance AS. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 03.04.2014. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Puudutatud isiku seisukoht ja vastuväited Puudutatud isik omapoolseid vastuväiteid ja seisukohti kohtule ei esitanud. Hagiavaldus koos lisadega ning kohtumäärusega on puuduttaud isikule kätte toimetatud isiklikult 08.06.2020. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 muudetud versioonis - kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Kinnistusraamatu kande kohaselt oli puudutatud isik oli 20.01.2014 korteriomandi Narva, x (registriosa nr x) omanik. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on tõendatud, et kahju tekkis, kahju tekitajaks on puuduttaud isik. Avaldaja on kahju kindlustusvõtjale hüvitanud.

2-20-5241 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg-s 1 tulenevalt on kannatanul õigus kasutada nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 127 lg-d 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning hoiduma reaalosa kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes (lisa 11) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 03.04.2014. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 04.04.2014 kuni 07.04.2020 Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud kahju tekitamine, põhjuslik seos ja kahju. Seega leiab kohus, et nõue on põhjendatud ning lähtuvalt VÕS § 113 on avaldajal õigus nõuda viivist. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivised ja viivised kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista 410 eurot menetluskulu. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.

2-20-5241 Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud on mõistliku ajakulu ja tunnitasuga. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja (360+50) 410 eurot menetluskulu. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 410 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.