Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldus Mxxxxx Jxxxxxx (eestkostja kaudu) esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik olnud pikema aja vältel makseraskustes, mis on süvenenud ning praeguseks on tekkinud püsiv maksejõuetus. Võlgniku tervislik seisund on muutunud halvemaks ning tal on tuvastatud puuduv töövõime kuni 03.07.2023. Võlgnik viibib alates 20.02.2020 hoolekandeasutuses, vajades ööpäevaringset juhendamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Tema kohatasu on 800 eurot kuus, millest puudujääva osa maksab eestkostja. Võlgniku sissetulekuteks on töövõimetoetus ja puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Täiendatud avalduse kohaselt on võlgniku töövõimetoetus 14,89 eurot päevas ning sotsiaaltoetus 41,68 eurot kuus. Eestkostja kirjeldas eestkostemenetluses välja selgitatud asjaolusid, mis puudutasid võlgniku tervislikku seisundit. Eestkostja sõnul ei ole võlgnik võimeline tööle asuma ega endale ülalpidamist teenima ja võlgnevusi likvideerima. Tal puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik enda kohustusi katta. Võlgnik võttis laenusid olukorras, kus ta polnud oma tervislikust seisundist tulenevalt vastutusvõimeline. Ta ei olnud suuteline, omamata mingeid sissetulekuid, ka tolles olukorras oma laenusid tagasi maksma. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise halduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Vara  Sissetulek: töövõimetoetus päevamääraga 14,89 eurot (446,70 või 461,59 eurot kuus) ning Sotsiaalkindlustusametist määratud puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus 41,68 eurot kuus puudest tulenevate lisakulude hüvitamiseks. Kohustused  Telia Eesti AS 196,63 eurot.  Kohtutäitur Aive Kolsar 129,48 eurot.  Kohtutäitur Taive Peedosaar 174,10 eurot. Kokku 500,21 eurot. Täiteasjas nr 119/2009/842 on täitmisel nõue summas 575,01 eurot, mis ajutise halduri hinnangul on aegunud. Seega on võlgniku kohustused kokku 500,21 eurot, mis aeguvad eelduslikult 01.03.2021. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Sotsiaaltoetusele kehtib nn absoluutne arestimiskeeld. Töövõimetoetusele on põhimõtteliselt võimalik pöörata sissenõue 20% ulatuses ehk maksimaalselt 45,07 eurot (446,70-221,36x20%) või 48,05 eurot (461,59-221,36x20%) ja sellisel juhul saab võlgniku kõik kohustused täita aasta jooksul. Tegemist on kohtutäituri diskretsiooniotsusega. Kui võlgniku eestkostja ei nõustu sissenõude pööramisega võlgniku töövõimetoetusele, siis on tal võimalik esitada kaebus kohtutäituri otsuse peale ja nii kaitsta võlgniku huvisid. Võlgniku vastu esitatud nõuded aeguvad aegumistähtaja jooksul, eelduslikult 01.03.2021, mille järel võib eestkostja keelduda võlgniku kohustuste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt leidis ajutine haldur, et Mxxxxx Jxxxxxxxx on makseraskused, aga need on ajutised, sest tema töövõimetoetuse arvelt on võimalik nõuded täita ja nõuded aeguvad tõenäoliselt 01.03.2021. Mxxxxx Jxxxxxx ei ole püsivalt maksejõuetu ning puudub alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

16.06.2020 toimunud kohtuistungil jäi eestkostja avalduse juurde ja selgitas, et vald ei peaks maksma Mxxxxx Jxxxxxxx ülalpidamiskulusid. Eestkostja maksab niigi 350 eurot tema eest xxxxxxxxx pansionaadile. Sissetulek on võlgnikul väiksem kui väljaminekud. Seni pole täitur saanud võlgniku sissetulekust midagi kinni pidada, sest sissetulek on nii väike. Ajutine haldur jäi seisukohale, et pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole mingit mõistlikku alust. Töövõimetoetusest ei ole täitur teinud kinnipidamisi ja kõik on läinud eestkosteasutusele. Sealt on makstud võlgniku ülalpidamiskulud. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates avaldaja ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et Mxxxxx Jxxxxxx ei ole püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et Mxxxxx xxxxxxxx ainsaks varaks on tema sissetulek ehk töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Ajutine haldur on tuvastanud, et vähemalt üks nõue summas 575,01 eurot on juba aegunud ning selles osas saab eestkostja keelduda nõude täitmisest. Ülejäänud kohustused summas 500,21 eurot on võimalik töövõimetoetuse arvelt tasuda aasta jooksul ära, juhul kui kohtutäitur arestib töövõimetoetuse 20% ulatuses ning eestkostja selle peale kaebust ei esita. Nimetatud kohustus moodustub võlg Telia Eesti AS-le summas 196 eurot, mis on 19.02.2007.a kohtuotsusega välja mõistetud nõude seni täitmata osa, täiteasi avatud 09.03.2009.a, ning täituri kuludest. TsÜS § 157 lg 1 tulenevalt on kohtuotsusega tunnustaud nõude, samuti kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Nimetaud kehtib ka nõutele, mis muutusid sissenõutavaks enne vastavat seaduse muudatust 05.04.2011.a. Seega kuigi Telia Eesti AS nõude osas tehti ostus 2007.aastal, aeguks nii see kui ka täituri tasude nõuded eelduslikult 01.03.2021, s.o vähem kui aasta jooksul. Kohus märgib ka, et kui kohus pankroti välja kuulutab ja võlausaldaja esitab nõude, siis selle esitamisel aegumine peatub (TsÜS § 160 lg 1 lg 2 p1) ja pärast pankrotimenetluse lõppemist hakkab uuesti jooksma aegumine tähtajaga 10 aastat (TsÜS § 157 lg 3). Seega asenduks praegune vähem kui 10 kuu pikkune alles jäänud aegumise tähtaeg vähemalt 10 aastase uue aegumise tähtajaga, mis ei oleks võlgniku huvides. Arvestades võlgniku sissetulekut ja nõude mitte eriti suurt suurust, peaks tavaolukorras olema võimalik kohustus täita osamaksetena. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et Mxxxxx Jxxxxxxxx ei esine püsivat maksejõuetuse olukorda. Temal esinevad ajutised makseraskused, mida on võimalik ületada. Kohis märgib ka, et isikut ei tee maksejõuetuks asjaolu, et temal on vajalik kanda suured püsikulud oma igapäevakulud katteks, milleks kulub kogu tema sissetulek - käesolevalt kulud seoses hoolekandeasutusega. Ka tavaolukorras on isikutel püsikulud, milleks enamasti kulub kogu nende sissetulek. Nimetatud olukordades juhindutaksegi TMS § 132 sätestatud reeglitest mittearestitava tulu suuruse arvestamise kohta, et tagada isikule elamiseks jäävate vahendite olemasolu. Seadus ei näe siin ette erandeid isikutele, kes viibivad hoolekandeteenusel. Isiku maksejõuetuse hindamine toimub aga tema vara ja kohustuste omavahelise võrdlemise teel, mitte sel teel, kas tal jätkub vahendid kõigi oma kulude katteks.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Mxxxxx Jxxxxxx ei ole maksejõuetu ning avaldus Mxxxxx Jxxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu katteks hüvitise määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 3,75 tundi. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt tema tegevusteks arvestatud tunnitasu 96 eurot on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Halduri tasu jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud määra piiridesse. Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb PankrS § 23 lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiridesse, siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot, kokku tasu 432 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kuna kohus jättis pankrotiavalduse rahuldamata, siis ei saa kulusid pankrotivarast tasuda. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb sellisel juhul jätta kulud avaldaja kanda. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb menetluses ajutise halduri tasu ja kulud jätta riigi kanda lähtudes PankrS § 23 lg-s 4 ja 41 sätestatud põhimõttest. Kohus märgib, et avaldaja (seadusliku esindaja kaudu) ei ole esitanud avaldust pahatahtlikult vaid teadmatusest, kuna eeldatavalt tema seaduslik esindaja ei selgitanud piisava põhjalikkusega välja nõude aegumisse puutuvaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus õiglaseks jätta menetluses tekkinud kulusid avaldaja kanda, kuid tema kanda jäävad tema enda kulud (tasutud riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.