Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Niidumaa Grupp OÜ esitas 17.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 962,62 euro saamiseks. Kohus tegi 20.01.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.01.2020 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Henry Rohtmets esitas 29.01.2020 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega andis Pärnu Maakohus 13.02.2020 määrusega nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.02.2020 määrusega jättis Tartu Maakohus Niidumaa Grupp OÜ hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Niidumaa Grupp OÜ esitas 10.03.2020 Tartu Maakohtule hagi Henry Rohtmets vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingujärgne võlgnevus summas 942 eurot ja viivis põhinõudelt summalt 942 eurot seadusjärgses määras alates 15.01.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina VÕS § 113 lg-s sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis 27.03.2020 määrusega hagi menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale edastatud 27.03.2020 e-posti aadressil XXX. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte saanud 27.03.2020 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduse kohaselt leppisid 06.12.2019 Niidumaa Grupp OÜ ja Henry Rohtmets kokku sõiduauto Ford Mondeo numbrimärgiga XXX remonditööde teostamises. 06.12.2019 andis kostja sõiduki hagejale üle. Kokkuleppe kohaselt kohustus Niidumaa Grupp OÜ vaatama sõiduki üle, tegema kindlaks, millised parandustöid on sõidukile vaja teostada, teavitama Henry

Rohtmetsa planeeritavate tööde ulatusest ja hinnangulisest maksumusest ning tööd teostama. 21.12.2019 teavitas hageja telefoni teel kostjat sõiduki ülevaatamisest ning planeeritavatest töödest. Tööde maksumus koos varuosadega saab olema suurusjärgus 1000 eurot. Kostja nõustus telefonikõnes planeeritavate tööde ja hinnangulise maksumusega. Hageja andis sõiduki kostjale üle 13.01.2020. Kostja võttis sõiduki vastu. 13.01.2020 väljastas hageja kostjale e-kirja teel remonttööde teostamise arve nr XXX maksetähtajaga 14.01.2020. Kostja ei ole nimetatud arvet tasunud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud ja temale väljastatud arvet tasunud. Nimetatud võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt seaduses sätestatud suuruses kohustuse tähtajaks täitmata jätmisest tekkinud viivise tasumist. Kostja ei ole hageja ees oma kohustusi täitnud ning hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivise määr on VÕS § 94 lg-s 1 kohaselt 8% aastas. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täieliku või osalise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arve nr 1121914 tasumise tähtaeg oli 14.01.2020. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis perioodi eest 15.01.2020 – 09.07.2020 summas 36,44 eurot (www.viivisekalkulaator.ee ). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on kandnud antud asjas menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 200 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.