Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Kohtujurist
Ervin Makko
Määruse tegemise aeg ja koht
10.07.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-4171
Tsiviilasi
Advendor Network OÜ avaldus CryptoUniverse OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Advendor Network OÜ (registrikood 12712817), lepingulised esindajad vandeadvokaat Denis Piskunov ja vandeadvokaadi abi Maiki Virks (Advokaadibüroo Magnusson) Võlgnik CryptoUniverse OÜ (registrikood 14423879), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo) Ajutine haldur Kauri Rattus
Jätta Advendor Network OÜ avaldus CryptoUniverse OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Määrata menetluskulud Advendor Network OÜ kanda. Määrata ajutisele pankrotihalduri Kauri Rattuse tasuks 2 484 eurot ja kulude hüvitiseks 229,88 eurot (summad sisaldavad käibemaksu). Tasu ja hüvitis tuleb tasuda Õigusbüroo Rattus OÜ kontole EE741700017000033565. Punktis 3 nimetatud summas 1 500 eurot kanda Õigusbüroo Rattus OÜ kontole EE741700017000033565 Advendor Network OÜ eest Advokaadibüroo Magnusson OÜ kontolt 21.04.2020 Rahandusministeeriumi kontole tasutud
deposiidi arvel. Ülejäänud summa 1 213,88 eurot mõistab kohus käesolevaga Advendor Network OÜ-lt Õigusbüroo Rattus OÜ kasuks välja. Mõista Advendor Network OÜ-lt CryptoUniverse OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 4 770 eurot. Mõista Advendor Network OÜ-lt CryptoUniverse OÜ kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Asjaolud
Advendor Network OÜ (võlausaldaja) esitas 16.03.2020 Harju Maakohtule avalduse CryptoUniverse OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja on osutanud võlgnikule uute kasutajate vahendamise teenust. Võlausaldaja esitas võlgnikule lepingu projekti, kuid võlgnik seda meeldetuletustele vaatamata ei allkirjastanud. Skype suhtluse kaudu on leping siiski sõlmitud. Võlgnik jättis tasumata teenuste eest esitatud arved summas 110 496,17 eurot. Võlausaldaja esitas 21.02.2020 pankrotihoiatuse, kuid võlg jäeti ikkagi tasumata.
17.03.2020 määrusega jättis kohus rahuldamata taotluse pankrotiavalduse tagamiseks ja selgitas võlausaldaja kahtlusi pankrotiavalduse aluseks oleva nõude selguse osas (digitoimiku lk [dtl] 49). Samal põhjusel jäi ka korduv tagamistaotlus rahuldamata (dtl 82).
Kohus võttis avalduse 30.03.2020 menetlusse.
21.04.2020 tasus võlausaldaja ajutise halduri tasu tagamiseks deposiidi 1 500 eurot (dtl 111).
22.04.2020 määras kohus ajutiseks halduriks Kauri Rattuse (dtl 113). Vaatamata korduvatele katsetele ei olnud selleks ajaks osutunud võimalikuks menetluse dokumente võlgnikule kätte toimetada.
29.04.2020 palusid võlgniku lepingulised esindajad juurdepääsu toimikule (dtl 128 ja 139).
06.05.2020 avaldustega vaidles võlgnik vastu võlausaldaja nõudele, eitades kohustuste olemasolu ning esitas kohtule andmeid oma majandusliku seisu kohta ja teatas, et võlausaldaja on võinud sõlmida vaidlusaluse lepingu hoopis kolmanda isikuga.
07.05.2020 kohtuistungil lubas võlgnik teha ajutise halduriga koostööd aruande ettevalmistamiseks.
Ajutine haldur esitas oma aruande 03.06.2020. Haldur leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Kohus arutas asja võlgniku osalemisel 03.06.2020 kohtuistungil. Arutamist otsustati jätkata 02.07.2020, et menetlusosalised saaksid esitada täiendavaid seisukohti.
Võlgnik vaidles 17.06.2020 seisukohas pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele ja oma maksejõuetuse väitele vastu.
Kohus arutas asja kõigi menetlusosaliste osalemisel kohtuistungil 02.07.2020.
Kohtumääruse põhjendused ja selgitused
Kohus leiab, et pankrotiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Pankroti väljakuulutamise eelduseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamine (pankrotiseaduse [PankrS] § 1 lg 2 ja § 31 lg 1). Käesoleval juhul ei ole püsiva maksejõuetuse esinemine tõendatud. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 15 986,66 eurot (dtl 223). Haldur on võlgniku eelnimetatud kohustuste andmed esitanud võlgnikult saadud raamatupidamisandmetele tuginedes (dtl 224). Haldur ei ole kohustuste olemasolu muudest allikatest teada saanud. Võlgnik on aga järgnevalt väitnud, et tegemist on raamatupidamisarvestusest tuleneva eksitusega. Haldur on võlana käsitlenud laekumisi kolmandatelt isikutelt, mille osas võlgnik ei olnud haldurile esialgu esitatud bilansi koostamise seisuga veel arveid esitanud. Arvete järgneva esitamise tulemusel on kohustustena (võlana kolmandate isikute ees) kajastatud summad muutunud võlgniku varaks ja tegelikkuses võlgnikul puuduvad kohustused kolmandate isikute ees üldse (dtl 242, 243 ja 248). Ajutine haldur ei ole esitanud arvamust pankrotiavalduse aluseks oleva nõude selguse osas ja haldur kinnitas 02.07.2020 kohtuistungil, et tal puuduvad selleks andmed (dtl 339). Kohus leiab, et võlausaldaja nõude olemasolu ei ole tõendatud ja selle nõude olemasoluga ei saa arvestada võlgniku maksevõime hindamisel. Võlausaldaja väitel esitas tema kirjaliku lepingu projekti ning et võlgnikuga toimus suhtlus selle vormistamiseks (dtl 3). Nende faktiväidete õigsust eeldades järeldub, et pooled leppisid vähemalt kaudselt kokku lepingu sõlmimise kirjalikus vormis. Pole vaidlust, et kirjalikult jäi see leping sõlmimata. Kokkulepitud vormi järgimiseni ei loeta lepingut sõlmituks (VÕS § 11 lg 2). Võlgnik eitab võlausaldajaga väidetavate teenuste osas suhelnud isikute õigust tema esindamiseks (dtl 150jj). Võlausaldaja pole tõendanud võlgniku teadlikkust võlausaldajaga suhelnud isikute tegevusest ega seda, et võlgnik on oma käitumisega loonud võlausaldajale mulje nende isikute esindusõiguse olemasolu kohta. Kohus nõustub ka võlgniku põhjendusega, et esitatud tõenditest ei saa järeldada tasu maksmise lubadust ka sellise kliendi vahendamise eest, kes tegelikkuses teenust kasutama ei asu ja kelle kaudu tulu teenida pole võimalik. Pole usutav, et mõistlik isik oleks nõus maksma vahendustasu kordades rohkem kui võlgnik on temale vahendatud klientidelt tulu saanud. Võlausaldaja väitel on võlgnik saanud tema
vahendatud klientidelt tulu vähem kui 50 000 dollarit (dtl 4), kuid peab maksma nende klientide vahendamise eest tasu üle 110 000 euro. Seega pole tõendatud, et võlgnikul üldse on oleks sissenõutavaks muutunud täitmata kohustusi või et kohustuste täitmata jäämine on ettenähtav tulevikus. Sellises olukorras puudub maksevõime hindamise seisukohalt vajadus hinnata võlgniku varasid. Kohus märgib aga esitatu põhjal varade kohta siiski järgmist. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara 215 558,4 euro ulatuses seisuga 22.04.2020 (dtl 222). Sellest 13 087,15 eurot on panga arvelduskonto jääk, üle 120 000 euro on nõuded osanike vastu ja üle 82 000 euro on seadmete jääkväärtus. Võlgniku väitel on osanike vastu bilansis kajastatud nõude näol tegelikkuses tegemist võlgnikule kuuluva krüptorahaga, mida hoitakse osaniku ja juhatuse liikme A K krüptoraha kontol, kuna võlgnikul endal vastav konto puudub (dtl 242-243). Võlgniku väitel on tegemist likviidse varaga, mille arvel on vajadusel võimalik viivitamatult täita võlgniku kohustusi. Neid väiteid ei ole menetluses ümber lükatud. Võlgnik on vaielnud vastu ajutise halduri kahtlustele bilansis kajastatud seadmete olemasolu kohta ning on esitanud seadmete ostuarved ja vara valdava kolmanda isikuga sõlmitud lepingu vara kasutamisest võlgnikule teenuste osutamiseks ning dokumendid, milles vara valdaja kinnitab seadmete kuulumist võlgnikule (dtl 251 – 271 ja 295). Tõendamisekoormus püsiva maksejõuetuse esinemise kohta lasub võlausaldajal (PankrS § 10 lg 1 koosmõjus § 31 lg-tega 3 ja 4). Vastavalt PankrS § 150 lg-le 3 määrab kohus menetluskulud pankrotiavalduse rahuldamata jätmise tõttu võlausaldaja kanda. Ajutine haldur on nõudnud töötasu 2 484 eurot ja kulude hüvitamist summas 229,88 eurot (dtl 229 – 230). Ajutine haldur on palunud hüvitise tasumist Õigusbüroo Rattus OÜ kontole EE741700017000033565. Võlausaldaja ei ole halduri tasunõudele ja kulude hüvitamise nõudele vastu vaielnud. Kohus küsis menetlusosaliste seisukohta 02.07.2020 istungil ja määras ka tähtaja selle esitamiseks (dtl 340). Kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu- ja kulunõue põhjendatud. Võlgnik on ebatavalise majandustegevusega isik, kelle juhtimine toimub väljaspool Eestit ning kelle äritegevus toimub väljaspool Eestit. Andmete kogumine on ajutisel halduril seetõttu tavapärasest keerukam. Võlgnik on palunud lepingulise esindaja tasu hüvitamist summas 4 770 eurot koos käibemaksuga (dtl 345 – 346). Võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane. Tasu on makstud esindaja 26,5 tunni töö eest tunnitasumääraga 150 (käibemaks lisandub). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik. Võlausaldaja on põhistanud oma nõuet arvukate tõenditega ning asjaoludega, millele vastamine on olnud töömahukas. Asjas on võlgniku osalemisel toimunud kolm kohtuistungit. Võlausaldaja pole võlgniku menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Võlausaldaja enese kulud lepingulistele esindajatele on käesolevas asjas olnud kokku 8 613,67 eurot (käibemaksuta) ning tunnitasumäär keskmiselt 159,96 eurot (käibemaksuta. Dtl 350). Kohtu hinnangul ei ole võlgniku esindamiseks vajalik töömaht olnud käesolevas tsiviilasjas väiksem võlausaldaja omast. Samas on võlausaldaja vastavad kulud olnud üle kahe korra suuremad võlgniku omadest. Ka see näitab võlgniku menetluskulude hüvitamise nõude põhjendatust.
Võlgniku taotluse alusel (dtl 346) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.