Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.07.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-14543
Tsiviilasi
XX (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre hagi RDevelopment OÜ vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, alternatiivselt tehingu tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RDevelopment OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
186 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre, lepinguline esindaja advokaat Merit Tammik Kostja RDevelopment OÜ (registrikood 11995003), seaduslik esindaja DD, lepinguline esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2(18)
- tunnustatud nõudeid on võlgniku pankrotimenetluses 1 434 765,50 eurot, neist suurim Soome Maksuameti nõue 1 326 507,74 eurot, mis on tekkinud perioodil 2008 – 2015; Hageja tõi seoses kinnistute müügilepinguga esile järgmised asjaolud: - müügihind oli 172 000 eurot intressiga 4% tasumata ostuhinna jäägilt; - kostja pidi ostma kinnistud järelmaksuga ja tasuma müügihinna hiljemalt 18.07.2034; - raha tuli tasuda kontole, mille andmed kohustus võlgnik esitama kostjale hiljem; - ei ole teada, millisele kontole palus võlgnik ostusummat kostjal tasuda; - ei ole teada, kas pooled on reaalselt kokku leppinud järelmaksu graafikus; - seisuga 18.09.2017 on võlgniku rahvastikuregistri järgne elukoha aadress endiselt kostjale võõrandatud korteriomandi aadress; - võlgnikul oli tehingu tegemise ajal vähemalt üks võlausaldaja, Soome maksuamet, kes oli esitanud hagi kohtusse. Seoses võlgnikule makstud summadega märkis hageja järgmist: - võlgniku Eestis asuvate pankade (Swedpank ja LHV Pank) arvelduskontodelt ei ole võimalik tuvastada makseid kinnistute eest; - võlgnik on keeldunud teabe andmisest ja halduril puudub võimalus saada teavet Soomes tegutsevatelt pankadelt; - ostusumma pole tegelikkuses võlgnikule üle kantud ja võlgnik esitas haldurile ostusumma ülekandmist tõendavate maksekorralduste pähe erinevaid teisi maksekorraldusi (k.a tehingule eelnenud perioodist), mis on tehtud muu eesmärgiga kui kinnistute ostusumma tasumine; - võlgnik võõrandas kinnistu teades, et ta ei saa vastusooritust vähemalt järgmised 20 aastat ja tal pole võimalik kõigi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Sellistel tingimustel tehingu tegemisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Kui võlgniku osas alustati maksumenetlus ning erinevad kohtumenetlused, võõrandas võlgnik, vältimaks kohustuste sundtäitmist oma vara arvelt, oma olemasolevad kinnistud kostjale. Isegi kohtuotsusega tunnustatud nõuded aeguvad 10 aasta jooksul ja võlausaldajatel pole võimalik oma nõudeid rahuldada võlgniku vara arvel. Seoses kostja teadlikkusega võlausaldajate huvide kahjustamisest tõi hageja esile järgmised asjaolud: - juba tehingu asjaoludest (hinna tasumine 20 a jooksul ja tagatiste puudumine) tulenevalt nägid pooled ette, et müügihinda tegelikkuses ei tasuta; - peale tehingu toimumist kostjal tegevus puudub (viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2014) ja teadaolevalt ka muu vara, mille arvel tehingut täita; - võlgnik, HH, RR ja DD on omavahel seotud isikud ning neile kuuluvatel ettevõtetel on ühine majanduslik huvi; - võlgnik oli kostja ainuosanik perioodil 23.08.2012 – 17.10.2013 ning juhatuse liige perioodil 29.08.2012 – 18.10.2013; juhatuse liige perioodil 18.10.2013 – 09.07.2014 oli HH ning perioodil 09.07.2014 – 18.02.2015 RR; - RR loovutas oma osaluse 5 kuud peale müügitehingut DD-le; - D-le kuuluvad General Partners OÜ ja General Icon OÜ; - võlgnik on eeltoodud ettevõtetele võõrandanud erinevatel aegadel BP-Icon OÜ ja SeaLine Baltic OÜ, mille äriregistris märgitud e-posti aadressid on endiselt võlgniku e-posti aadressid; - kostja ja kõik eelnimetatud ettevõtted on alati registreeritud samal ajaperioodil samale aadressile; - RR on eelnevalt olnud seotud General Partners OÜ-ga ja General Icons OÜ-ga;
3(18)
- võlgniku suhtes maksumenetluse alustamise eelselt võõrandas võlgnik osaluse kostjas ja selle järgselt võõrandas oma vara kostjale, kuid jätkas kostja üle faktilist kontrolli, olles nii kostja, BP-Icon OÜ kui ka Sealine Baltic OÜ faktiline juht, kasutades oma vara kontrollimiseks variisikuid. Kostja on võlgniku lähikondne (PankrS § 117 lg 3). Võlgnikku ja kostjat ühendas osalussuhe, mis jätkub variisikute vahendusel. Pooled käitusid teineteise huve arvesse võttes, millega on tõendatud poolte lähikondsus. Kuna vaidlusalune tehing toimus kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ja kostja oli teadlik, et võlgnik kahjustas tehinguga võlausaldajate huve, tuleb 18.07.2014 sõlmitud müügi- ja asjaõigusleping PankrS § 110 lg 1 p-st 3 tulenevalt tunnistada kehtetuks. Alternatiivselt palub hageja tuvastada vaidlusaluse tehingu tühisus õigusnäivuse tekitamise tõttu vastavalt TsÜS §-le 89, kuna hageja hinnangul varjasid pooled tehinguga oma tegelikke eesmärke või vähemalt soovisid tegelikult sõlmida mõne muu tehingu – täpsemalt kinketehingu. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Poolte tegelik eesmärk oli korteriomandite tasuta üleandmine. Lisaks palub hageja alternatiivselt tuvastada tehingu tühisus tulenevalt vastuolust heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel, kuna nii tehingust tulenevad kohustused on võlgniku jaoks ebaproportsionaalselt ebasoodsad ja ka poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4(18)
täidetud. Mõlema poole poolt täidetud ning võlausaldajaid mittekahjustava tehingu puhul ei saa rääkida heade kommetega vastuolus olevast tehingust. Kostja uus raamatupidaja on kostja raamatupidamist korrigeerinud, kuna eelmine raamatupidaja rikkus hoolsuskohustust ja ei teinud kõiki vajalikke kandeid. Nn korrigeeritud raamatupidamise andmetel kostjal võlgnevus võlgniku ees puudub, hoopis võlgnik võlgneb kostjale 61 167,47 eurot. Seisuga 04.03.2015 olid kostja kõik kohustused XX ees täidetud, mida kinnitab vandeaudiitori KM aruanne. Maksekorraldustele märkis kostja „laenu tagasimakse“, sest selliselt kostja seda kohustust käsitles. Asjaolu on fikseeritud ka müügilepingus, kuivõrd kokku oli lepitud kinnistu eest maksmine järelmaksuga, millelt kuulus tasumisele intress. Kostja selgitab, et ühe makse tegemisel märgiti maksekorraldusse ekslikult selgitus „laenu tagasimakse“ (Kariskäri tehingu müügihind). Kariskäri kinnistu müügihind oli lepingu kohaselt 50 000 eurot. Sellise selgitusega on kaks maksekorraldust, millest üks on kogemata vale ja pooled käsitasid seda vaidlusaluse korteri eest maksena. Audiitori arvamuses viidatud 2015 märtsikuuks oli pooltevaheline saldo nullis ja korteri eest tehtud makseid kokku 173 300 eurot.
5(18)
Maakohus kohaldas PankrS § 110 lg 1 p-s 3 § 119 lg-s 1, AÕS §-s 641, KRS § 341 lg-s 1,TsÜS § 68 lg-s 5 ja TsMS §-s 594 sätestatut. Kinnistute müügiga kahjustas võlgnik teadlikult võlausaldajate huve, kuna müügilepingu tingimuste kohaselt ei saa võlgnik müügile järgneva 20 aasta jooksul müügi eest vastusooritust, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning nõude realiseerimiseks puudub ka tagatis. Üksnes intressi maksmist ei saa kohtu hinnangul piisavaks vastusoorituseks pidada. Müües kinnistud ilma igasuguse tagatisteta kostjale, kes oli võlgnikule võlgu peaaegu miljon eurot, ja tingimusel, et ostuhind tasutakse alles 20 aastat peale müügitehingu sõlmimist, on võlgnik kahjustanud teadlikult võlausaldajate huve. Kolmteist maksekorraldust kogusummas 175 500 eurot ei tõenda vaidlusaluste kinnistute müügihinna tasumist. Maksekorralduste selgituste kohaselt on tegemist laenu tagasimaksetega võlgnikule, mitte aga korteri ja/või parkimisplatsi eest tasumisega. Kostja esitatud maksekorralduste ning majandusaasta aruannete põhjal nähtub, et kostja on põhiliselt vähendanud oma laenukohustust võlgniku ees. Lisaks eelnevale on kostja esitanud hagejale varasemalt enne kohtumenetlust kümme erinevat maksekorraldust kogusummas 173 000 eurot, mille alusel on tehtud kanded perioodil 19.06.2014-30.10.2017 ehk mõned enne müügitehingu toimumist. Maksekorraldusi võrreldes nähtub, et hagejale varasemalt esitatud maksekorraldused erinevad suurelt osalt kostja poolt 15.01.2018 kohtule esitatud maksekorraldustest ning kõigil varasematel maksekorraldustel oli peidetud ka maksekorralduse selgitus. Kuivõrd kostja on esitanud vastuolulisi andmeid ostuhinna tasumise kohta ja maksekorraldustest ei nähtu vaidlusaluste korteriomandite eest tasumist, siis ei saa antud maksekorraldustega lugeda tõendatuks ostuhinna tasumist. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing, avaldades tahet tasuda korteriomandite ostuhinda, märgib maksekorralduse selgituseks laenu tagasimakse isegi juhul, kui tasumine toimub järelmaksuga, sest tasutakse siiski konkreetse müügieseme eest. Kostja on püüdnud eksitada nii kohut kui hagejat antud makskorralduste esitamisega, soovides nendega tõendada ostuhinna tasumist. Ekspertarvamuse kohaselt on eksperdil kahtlus esitatud andmete usaldusväärsuses. Maakohus leidis, et kostja raamatupidamise korrigeerimine tagantjärele ei ole usaldusväärne, selle andmetes on mitmeid küsitavusi ja vasturääkivusi. Maakohus tuvastas sellega seoses ekspertarvamuse põhjal järgmised asjaolud: - võlgnik võõrandas korrigeeritud raamatupidamise andmetel 30.10.2014 ja 31.10.2014 kostja vastu nõudeid summas 658 280,40 eurot DD-le; nimetatu ei ole usutav, kuna võlgnik ei ole varasemalt selliste nõuete võõrandamist DD-le avaldanud; - varasemas raamatupidamisarvestuses ei ole nõuete üleminekut puudutavaid kandeid 2014 ega 2015 tehtud; - ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus RR teavitas raamatupidajat kõnealuse tehingu toimumisest, jättis raamatupidaja asjakohased kanded tegemata; - kui tegemist oleks olnud inimliku eksimusega, ei oleks see saanud jääda märkamata 1 aasta ja 2 kuud pärast kõnealuse tehingu toimumist; - võlgniku nõuded üle võtnud DD nimetati kostja juhatuse liikmeks 18.02.2015, mil kostja kohustused võlgniku ees olid seisuga 28.02.2015.a ca 31 000 eurot; - nõuded üle võtnud DD pidi olema nõuete üleminekust teadlik ning omama nii juhatuse liikme kui ka nõuete uue omanikuna teavet võlgniku nõuete suurusest;
6(18)
- sellele vaatamata tegi kostja perioodil juuni-november 2015 (ajal, mil kohustusi võlgniku ees ei olnud) võlgnikule väljamakseid 24 korral kokku summas ca 81 000 eurot; - korrigeeritud raamatupidamise kohaselt on kostjal justkui võlgniku vastu nõue summas 61 167,47 eurot, millele pole keegi kunagi varem viidanud; - asjaolu, et peale nõuete võõrandamist jätkas kostja võlgnikule väljamaksete tegemist, viitab sellele, et võlgnik oma nõudeid kostja vastu DD-le võõrandanud ei ole; - kostja selgituste kohaselt tasuti 28.08.2014 maksega Kariskäri nimelise kinnistu eest 50 000 eurot ning 30.10.2014 maksega tasuti Narva mnt kinnistute eest võlgnikule 50 000 eurot, kuid korrigeeritud raamatupidamisarvestuses 28.08.2014 kuupäevaga raamatupidamiskannet tehtud ei ole; - 28.08.2014 on tehtud pearaamatu kanne nr 134 50 000 eurot, millega on suurendatud kostja kohustusi võlgniku ees ning samal ajal on vähendatud kostja kohustusi võlgniku ees seoses Narva mnt korteriomandite soetamisega; see kanne on vastuolus kostja selgitusega, mille kohaselt tasuti 28.08.2014 Kariskäri nimelise kinnistu eest ning 30.10.2014 tasuti Narva mnt kinnistute eest; - korrigeeritud raamatupidamine sisaldab 31.12.2014 kannet nr 65, mille kohaselt laekus detsembris Alendsbankenis asuvale arvelduskontole 501 564,23 eurot; - eksperdile esitatud Alendsbanken Abp detsember 2014 arveldukonto väljavõttest nähtub, et reaalselt laekus detsembris 2014 Alendsbanken Abp arvelduskontole 379 166,96 eurot, seega kujuneb erinevuseks 182 000 eurot; - 2014 pearaamatu võrdlusest Alendsbankeni Abp arvelduskontode väljavõtetega nähtub, et kümned laekumised ja tasumised Alendsbankeni Abp arvelduskontol ei ole raamatupidamises kirjendatud; - sarnased asjaolud ilmnevad ka Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte võrdlemisel korrigeeritud 2014 pearaamatuga. Eelnevast järeldas maakohus, et nn korrigeeritud raamatupidamine ei ole usaldusväärne ning nimetatuga otsuse tegemisel ei arvestanud. Asjaolu, et kostja vähendas 2014-2015 oma võlgnevust võlgniku ees 515 350 euro ulatuses, ei kinnita seda, et kostja oleks vaidlusaluste Narva mnt 5 kinnistute eest tasunud. Eelneva alusel ei tõenda kostja nn korrigeeritud rammatupidamine ostuhinna tasumist. Kostja esitas kohtule audiitor KM 23.08.2018 arvamuse, milles audiitor kinnitab, et seisuga 04.03.2015 olid kõik kostja kohustused võlgniku ees täidetud ja pooltevaheliste tehingute saldo oli null eurot. Samas on nimetatud audiitor 02.08.2017 kinnitanud kostja 2014 majandusaasta aruandes, et Audiitorbüroo KM OÜ-l ei õnnestunud nende poolt läbi viidud auditiprotseduuride tulemusena saada piisavat kindlustunnet kostja 2014 majandusaasta aruandes kajastatud nõuete ja kohustuste täpsuse, täielikkuse ja bilansilise väärtuse põhjendatuse osas. Audiitoril ei õnnestunud saada ka informatsiooni bilansis kajastatud kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse kohta ja seega ei avaldanud ta arvamust kostja 2014 majandusaasta aruande kohta. Audiitori 23.08.2018 arvamuses ei sisaldu mingit teavet selle kohta, mille alusel on audiitor kindlaks teinud, et seisuga 04.03.2015 olid kõik kostja kohustused võlgniku ees täidetud ja pooltevaheliste tehingute saldo oli null eurot. Arvamus ei ole kooskõlas kostja raamatupidamise andmetega ei enne ega pärast korrigeerimist, kuivõrd pooltevaheline saldo ei olnud ühelgi juhul null eurot. Arvamus on paljasõnaline, vastuolus teiste tõenditega, ebausaldusväärne ja kohus sellega otsuse tegemisel ei arvesta.
7(18)
Maakohus leidis, et tõendatud on asjaolu, et võlgnik ja kõik kostja eelnevad juhatuse liikmed/osanikud HH, RR ja DD on omavahel tihedalt seotud isikud. Dokumentaalsete tõendite (kostja registrikaardi väljatrükk) põhjal luges maakohus tuvastatuks, et: - äriühingud on registreeritud samale aadressile ja neil on ühised kontaktandmed; - kostja sidevahendite all on kajastatud võlgniku e-posti aadress XXX. Võlgnik haldab käesoleva ajani kostja arveldusarveid. Nimetatu tõendab võlgniku jätkuvat seotust kostja majandustegevusega. Lisaks oli kostja müügitehingute tegemisel teadlik oma ligi miljoni euro suurusest võlgnevusest võlgniku ees. Kostja pidi olema teadlik ka sellest, et müügieseme eest tasu maksmises kokkuleppimine selliselt, et müügihind tasutakse alles 20 aasta möödumisel, kahjustab võlgnik võlausaldajate huve. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite (18.07.2014 müügi- ja asjaõigusleping, rahvastikuregistri väljavõte) põhjal, et: - notar selgitas, et võlgnikul on võimalus seada oma õiguste kaitseks hüpoteek võõrandatavatele kinnisomanditele, kuid võlgnik seda ei ole soovinud; - võlgnik kohustus hiljemalt 18.10.2014 teatama rahvastikuregistrile uued elukohaandmed, kuid ei avaldanud soovi, et notar tema eest vastava teate edastaks; - võlgniku rahvastikuregistri järgne elukoha aadress on endiselt Narva mnt 5 – 128, Tallinn ehk kostjale võõrandatud korteriomandi aadress. Kohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et võlgnik on tihedat seotud kostjaga. Kostja pidi olema teadlik vaidlusaluse tehinguga võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Tõendamist on leidnud müügilepingute kehtetuks tunnistamise eeldused: müügitehingud on sõlmitud kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, võlgnik kahjustas tehingutega teadlikult võlausaldajate huve ning kostja teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas nendega võlausaldajate huve. Eeltoodu alusel tunnistas maakohus tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostja vahel 18.07.2014 sõlmitud korteriomandite müügi- ja asjaõiguslepingu, kohustas kostja omandi üle kandma võlgnikule, kohustas andma vastavad tahteavaldused ja asendas need kohtuotsusega. Maakohus jättis poolte menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 7523,04 eurot.
8(18)
Ostuhinna tasumist tõendavad nii vastavasisulised maksekorraldused, kostja audiitori arvamus kui ka käesolevas asjas läbiviidud ekspertiis. Võlgnik ja kostja ei ole lähikondsed ning kostja ei teadnud ega pidanud teadma tehinguga väidetavast võlgniku võlausaldajate kahjustamisest, mistõttu ei ole võimalik käesoleval juhul kohaldada PankrS § 110 lg 1 p-i 3. Tagasivõitmine muudel PankrS-ist tulenevatel alustel ei ole tähtaegade möödumise tõttu võimalik. Hageja ei ole tõendanud PankrS § 110 lg 1 p-i 3 kohaldamise aluseid, et võlgnik kahjustas tehinguga võlausaldajate huve, tegi seda teadlikult ning et kostja sellest teadis või pidi teadma. Kogu müügist saadud raha läks võlgniku võlausaldajaks oleva Soome Maksuameti võlgade katteks, mis omakorda kinnitab, et võlausaldajate huve ei ole rikutud. Apellant ei olnud tehingu tegemise ajal võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 mõttes. Hageja ei esitanud õiguslikult asjakohast põhistust (PankrS § 117), et võlgnik, HH, RR ja DD on seotud isikud, millest tulenevalt saaks kostja ja võlgniku lugeda lähikondseteks. Paljasõnalised on hageja väited, et võlgnik ja kostja on seotud läbi variisikute. Kohus ei ole otsuses kostja ja võlgniku lähikondsust tuvastanud. Kohus on asunud ootamatule seisukohale, et kostja pidi olema teadlik vaidlusaluse tehinguga võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kohus on oma järelduse rajanud alljärgnevatele asjaoludele: - hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et võlgnik ja kõik kostja eelnevad juhatuse liikmed/osanikud, HH, RR ja DD on omavahel tihedalt seotud isikud; - kostja registrikaardi väljatrükiga on tõendatud, et kostja sidevahendite all on kajastatud võlgniku e-posti aadress XXX; - võlgnik haldab käesoleva ajani kostja arveldusarveid; - müügieseme eest tasu maksmises kokkuleppimine selliselt, et müügihind tasutakse alles 20 aasta möödumisel, kahjustab võlgnik võlausaldajate huve; - lepingu p 4.3 kohaselt ei avaldanud võlgnik soovi, et notar tema eest vastava teate edastaks. - võlgniku rahvastikuregistri järgne elukoha aadress on endiselt Narva mnt 5-128, Tallinn ehk kostjale võõrandatud korteriomandi aadress. Kohus ei ole ühegi ülalviidatud järelduse osas (välja arvatud e-posti aadress) viidanud tõendile, millele tuginedes kohus vastavasisulise järelduse on teinud. Jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on kohus leidnud, et võlgnik ja kõik kostja eelnevad juhatuse liikmed/osanikud HH, RR ja DD on omavahel tihedalt seotud isikud ja et võlgnik haldab kostja arveldusarveid. Asjaolu, et võlgniku poolt kasutatud e-posti aadress on jäänud muutmata, ei anna võimalust omistada võlgniku teadmisi automaatselt ka kostjale. Lisaks ei ole võimalik ülaltoodud asjaoludest ka nende tõendatuse korral eraldi ega ühiselt järeldada, et kostja teadis võlgniku võlausaldajate olemasolust või nende väidetavast kahjustamisest. Kohus ei ole viidanud tõenditele ja järelduse tegemisel, et kostja teadis või pidi teadma võlausaldajate väidetavast kahjustamisest. Kõnesolevate tehingutega ei kahjustatud võlausaldajate huve, sest tehingud vastasid turuhinnale, leping on täidetud ning ükski võlausaldaja seetõttu kahju ei kandnud. Isegi, kui
9(18)
tehingud võlausaldajate huve kahjustasid, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et võlgnik kahjustas võlausaldajate huve teadlikult. Maakohus on põhistanud võlgniku teadlikku võlausaldajate kahjustamist sellega, et müügilepingute tingimuste kohaselt ei oleks võlgnik saanud 20 aasta jooksul vastusooritust ning et intresside tasumist ei saa piisavaks vastusoorituseks pidada. Apellandile jääb kohtu seisukoha kujunemine ebaselgeks ning ta ei nõustu sellega. Tegemist oli kinnistu võõrandamistehinguga selliselt, et ostjal oli võimalik ostuhinda tasuda 20 aasta jooksul selliselt, et ostja tasub tasumata summalt intressi 5% aastas. Sellistel tingimustel sõlmitud leping ei ole iseenesest tühine. Selleks, et väita, et tegemist oli võlausaldajaid kahjustava lepinguga, tuleb tuvastada muu hulgas see, kas tehingu sõlmimise ajal oli võlgnikul võlausaldajaid (sh tulevikus tekkivaid), kelle huvisid pidanuksid võlgnik ja ka apellant järgima. Sellist analüüsi maakohtu lahendist ei leia. Kostja viitab Riigikohtu praktikale tsiviilasjas 3-2-1-39-08, mille kohaselt võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumisega võimaliku tagajärjena ette nägi. Maakohus ei ole selgitanud, millega on kohtu hinnangul tõendatud, et võlgnik soovis võlausaldajaid kahjustada ning et kostja teadis või pidi sellest teadma. Seega ei ole maakohus nõuetekohaselt põhistanud PankrS § 110 lg 1 p-i 3 kohaldamise eelduseid. Maakohus tuvastas, et kostja vähendas aastatel 2014-2015 oma võlgnevust võlgniku ees 515 350 euro ulatuses. Nimetatust nähtub üheselt, et kostja täitis oma kohustusi võlgniku ees nõuetekohaselt, kostjal olid vahendid nende kohustuste täitmiseks ning seega ei saa pooltevahelises suhtes asuda seisukohale, et ostuhinna tasumise tagamiseks pidanuks ilmtingimata seadma võlgniku kasuks hüpoteegi, et pooltevaheline tehing ei kahjustaks võlgniku (tulevikus tekkivaid) võlausaldajaid ning ei oleks hiljem tagasivõidetav. Lepingud on nõuetekohaselt täidetud. Kostja tegi perioodil 2014-2015 võlgnikule ülekandeid summas 515 350 eurot ja nimetatu on tõendatud: - maksekorraldustega, millest nähtub, et perioodil 03.08.2014 kuni 26.11.2014 on kogu ostusumma apellandi poolt koos intressidega kogusummas 175 500 eurot võlgnikule tasutud; - kuna ühe maksega seoses esines teatav ebatäpsus, esitas apellant kohtule Kariskäri kinnistu müügilepingu, millest nähtub, et müügitehingu hind oli 50 000 eurot; kuna 50 000 eurot maksti apellandi poolt võlgnikule kahel korral sama selgitusega, mis viitasid Kariskäri kinnistule, siis oli ühel juhul tegemist kõnesoleva müügitehingu alusel tehtud maksega, millele jäi ekslikult vale selgitus; - 23.08.2018 audiitori arvamus, milles ta kinnitab, et „laenusaaja raamatupidamisregistrites kajastatud kohustus XX ees seisuga 4.03.2015 null eurot on kajastatud õigesti ning toetab laenusaaja juhtkonna väidet, et muuhulgas on tasutud laenusaaja kohustus XX ees, mis tekkis eelpoolmainitud kinnistu ostu-müügitehingust osapoolte vahel“; - ekspertiis, mille kohaselt oli võlgniku ja apellandi vaheline saldo kõnesoleval ajaperioodil 61 167,47 eurot võlgniku kahjuks, mis tähendab üheselt, et käesolevas menetluses asjasse puutuv kinnistu müügileping on apellandi poolt kogu ulatuses täidetud, sest apellandil puuduvad mistahes kohustused võlgniku ees. Seega on tõendatud, et apellandi raamatupidamises on kõnesolevast müügilepingust tulenevad kohustused kajastatud ning need kohustused on võlgniku ees nõuetekohaselt täidetud. Vaatamata asjaolule, et apellandi ja võlgniku vahel on pika perioodi jooksul tehtud äärmiselt palju erinevaid ülekandeid ning nende kannete puhul ei ole märgitud selgitusse kande aluseks
10(18)
olevaid detailseid asjaolusid (st täpset viidet tehingule, mille alusel kanne tehti), on nii audiitor kui ka ekspert asunud seisukohale, et käesoleva tsiviilasja esemeks oleva kinnistu eest on tasutud, sest apellandi ja võlgniku vaheliste tehingute saldo ei näita apellandi võlgnevust võlgniku ees, vaid vastupidi. Ekspert on arvamuse punktis 41. avaldanud, et temale esitatud küsimusele kategoorilises vormis vastamine eeldaks seda, et ekspert asub puhtalt maksekorraldustel toodud selgituste põhjal otsustama, kas apellandi ülekanded võlgnikule on tehtud ekspertiisimääruses nimetatud kinnistute eest või muude kohustuste täitmiseks, ning et eksperdil puudub võimalus otsustada, millise kohustuse täitmiseks tuleb lugeda apellandi poolt võlgnikule teostatud ülekanded selgitusega „laen“, arvestades seejuures asjaolu, et seisuga 31.12.2013 võlgnes apellant võlgnikule 968 341,05 eurot ning et eksperdi hinnangul ei ole maksekorraldustel märgitud selgitused kohtumääruses toodud küsimusele kategoorilises vormis vastamiseks piisavad, on tagasivõitmise alused tõendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Vandeaudiitor KM arvamust ei saa lugeda paljasõnaliseks, sest audiitor annab oma arvamuse vastavalt audiitortegevuse seadusele peale seda, kui ta on tutvunud arvamuse aluseks olevate dokumentidega. Nimetatud dokumente (antud juhul apellandi mitme aasta majandustegevusega seonduvaid kõiki dokumente) audiitorarvamusele ei lisata. Audiitorarvamus on antud juhul spetsialisti poolt antud hinnang, mis on koostatud peale selle aluseks olevate materjalide läbitöötamist, ning millest nähtub, et apellandil puuduvad kohustused (sh kõnesolevatest lepingutest tulenevad kohustused) võlgniku ees. Ebaõige kohtu järeldus, et audiitori arvamus ei ole kooskõlas kostja raamatupidamise andmetega ei enne ega pärast korrigeerimist, kuivõrd pooltevaheline saldo ei olnud ühelgi juhul null eurot. Sellise järelduse kujunemine ei ole otsusest jälgitav. Apellant juhib kohtu tähelepanu ka sellele, et audiitori arvamus ja eksperdi arvamus ühtivad küsimuses, mis puudutab tagasivõidetavate tehingute täitmist apellandi poolt. Seega on maakohus alusetult lugenud audiitori arvamuse ebausaldusväärseks ning jätnud selle otsustamisel kõrvale.
11(18)
RDevelopment OÜ kohta tehtud omanikukanded ja kanda registriosadesse nr 21622601 ja nr 21633201 omanikuna registrisse XX (isikukood XXXXXXXXXX). Hageja ei taotle asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamist. Tulenevalt hageja poolt nõude täpsustamisest, täpsustab ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsiooni, esitades selle kehtivas sõnastuses. Ühtlasi võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, kuna maakohus ei olnud asja ammendavalt arutanud ja hageja esitas need ringkonnakohtu ettepanekul.
12(18)
13(18)
sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (nt lahend nr 3-2-1-43-07 p 11).
15(18)
võimalus käsutada mõlemat kontot, st nii enda kui kostja kontot, ka peale seda, kui ta ei olnud kostja juhatuse liige alates oktoobrist 2013; - esitatud Ålandsbankeni pangakonto väljavõttelt (II kd, tl 68-71) nähtub, et kostja on teinud pangaülekandeid oma kontode vahel ja nende oma kontode nimedeks on mh XX, JJ ja LL, aga ka äriühingud nagu Saaristo Kiinteistöt OY ja RMVA-Tuonti OY; - Swedbank AS ekraanitõmmistega (hageja 19.06.2020 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2) on tõendatud, et iga juriidiline või füüsiline isik saab teha endale ükskõik millise internetipanga vahendusel tasuta uusi arvelduskontosid, mille saab nimetada vastavalt oma soovile ja saab ka lisada oma teistes pangakontodes olevaid kontosid, et näha nende jääki ja teha kiireid kontode vahelisi ülekandeid; - Swedbank AS-i 27.02.2018 vastusega halduri päringule (samas lisa 3) on tõendatud, et võlgnik omab kasutusõigust (A - allkirjaõigus) RDevelopment OÜ (11995003) arvelduskonto nr EE382200221051219441 üle ja kasutab ka kostja arvelduskonto deebetkaarti nr 5473722000131736; BP-Icon OÜ (12615758) arvelduskonto nr EE182200221058413321 (allkirjaõiguslik); RDevelopment OÜ (11995003) arvelduskonto nr EE382200221051219441 (A- allkirjaõigus, deebetkaardi nr 5473722000131736 kasutaja); Sealine Baltic OÜ (14074634) arvelduskonto nr EE642200221064393901 (A allkirjaõiguslik, teleteenuste kasutaja).
16(18)
17(18)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.