1.IExa OÜ (registrikood 11436019, Võidu 86-38, Rakvere, LääneViru maakond);
2.I A (isikukood xxx, xxx); Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T. M. Hiob OÜ, Pärnu mnt 30-9, 10141 Tallinn, e-post: [email protected]); Diana Rints.
Kohtuistungi toimumise aeg 03.06.2020 Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Chirag Mody Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tiina Mare Hiiob, Diana Rints
Võtta vastu hageja loobumine nõudest mõista kostjalt IEXA OÜ-lt välja põhivõlgnevus summas 900 eurot ja alates 17.02.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni selle tasumata osalt viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras ning lõpetada eeltoodud nõude osas menetlus käesolevas asjas.
2.Võtta vastu hageja loobumine nõudest mõista kostjatelt IEXA OÜ-lt ja I Ailt solidaarselt välja alates 17.02.2017 kuni hagiavalduses loetletud seadmete valduse tagasisaamiseni sissenõutavaks muutuva kahju eest hüvitis summas 293 eurot päevas ning lõpetada eeltoodud nõude osas menetlus käesolevas asjas.
3.Jätta rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt IEXA OÜ-lt välja kahju hüvitised 21 530,61 eurot ja 158 400 eurot ning viivisenõuded eelnimetatud kahju hüvitistelt.
4.Jätta rahuldamata hageja alternatiivsed nõuded mõista kostjalt I Ailt välja kahju hüvitised 21 530,61 eurot ja 158 400 eurot ning viivisenõuded eelnimetatud kahju hüvitistelt.
5.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt I Ailt välja leppetrahv 10 000 eurot ning viivis leppetrahvi nõudelt.
6.Tühistada 31.03.2017 hagi tagamise määrus. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473) kostja IExa OÜ (registrikood 11436019) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 10 812,50 (kümme tuhat kaheksasada kaksteist eurot ja 50 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473) kostja IExa OÜ (registrikood 11436019) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 10 812,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista hagejalt Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473) kostja I Ai (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 4800 (neli tuhat kaheksasada) eurot.
5.Mõista hagejalt Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473) kostja I Ai (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 4800 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja hagi esitamise ajaks tekkinud kahju hüvitise 21 530,61 eurot ja alates hagi esitamisest 17.02.2017 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja alates hagi esitamisest 17.02.2017 kuni seadmete valduse tagasi saamiseni sissenõutavaks muutuva kahju hüvitise 293 eurot päevas, kuid mitte suuremas summas kui 158 400 eurot. Hageja palus mõista kostjalt I Ailt välja leppetrahvi 10 000 eurot ja alates 17.02.2017 sissenõutavaks muutuva viivise leppetrahvilt seadusjärgses määras. Hageja palus mõista kostjalt IEXA OÜ-lt välja põhivõlgnevus 900 eurot ja alates 17.02.2017 sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja IEXA OÜ, Viru Telecom OÜ, Vertelson Capital OÜ ja kostja I A ettevõtte ehk käitise müügilepingu, millega müüjad võõrandasid hagejale käitise, mis tegeles televisiooni, xxxneti ja telefoniteenuste osutamisega Ida- ja KeskXxx piirkonnas ning mis koosnes lepingus loetletud varadest, õigustest ja kohustustest. Müügilepingu punkti 4.1 kohaselt läksid hagejale lepingu alusel varana muuhulgas üle müüjatele nende üleandmise päeval kuuluvad masinad ja seadmed, mida kasutati ettevõttes ning mis hõlmasid võrgu- ja sideteenuse osutamise seadmeid, sh ettemakstud põhivara ning lõpetamata ehitusi, kolmandate isikute omandis olevaid seadmeid, mis olid klientide kasutuses, muud elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalikud töövahendid ning lao kaubad ja materjalid.
3.01.11.2015 allkirjastasid hageja ja müüjad üleandmise-vastuvõtu akti, millega müüjad andsid üle ja hageja võttis vastu akti lisas toodud seadmete, masinate, töövahendite, sh lõpetamata ehituse ja ettemakstud põhivara omandi ning valduse vastavalt müügilepingu punktile 6.1.1. Hageja loetles seadmeid, milliseid ta ettevõtte koosseisus omandas.
4.Müügilepingu 7. peatüki kohaselt pidi hageja tasuma müüjatele ettevõtte omandamise eest kolmes osas vastavalt müügilepingu 8. peatükis sätestatud tingimustele arvutatud ostuhinnale. Tehingu hind oli vastavalt müügilepingus toodud valemile tulemuspõhine ning sõltus hagejale üleantavate era- ja äriklientide kokkulepitud väärtusest müügilepingu sõlmimise hetkel (lepingu punkt 8.2) ning sellele järgneva 5 kuu jooksul toimunud muutustest kliendibaasis ja klientidelt saadud brutokasumis (lepingu punkt 8.1).
5.Tehingu hinna esimene osa 148 110 eurot tasuti müüjatele vastavalt lepingu punktile 8.2.4(a) 06.02.2016. Lepingu kohaselt omandas müüja I 57,83 % osaluse XXX Xxx OÜ-s. Tehingu hinna ülejäänud osa arvestus pidi toimuma kahes etapis. Esimeses etapis pidi arvutus toimuma vastavalt klientide väärtusele 31.01.2016 seisuga. Tehingu lõplik hind pidi teises etapis kujunema vastavalt klientide väärtusele seisuga 31.03.2016 ehk pärast Loksa linna võrgu ühendamist baasvõrguga ja müügikampaania tegemist. Iga müügihinna arvutamise etapi järel pidi toimuma tehingu hinna korrigeerimine ja vastava korrigeerimise tulemusel vajadusel täiendava hinna tasumine kokkulepitud valemite kohaselt.
6.01.11.2015 sõlmisid hageja ja kostja IEXA OÜ infrastruktuuri rendilepingu, millega kostja osutas hagejale side- ja IT-seadmete laopinna rendi- ja majutuse teenuseid ning antennikoha rendi teenuseid vastavalt rendilepingu lisades 1 – 3 loetletud mahtudele ja tingimustele. Hoiulepingu alusel andis hageja kostjale IExa OÜ-le kuuluvatele laopindadele hoiule ja hooldamisele üle seadmed, mis asusid kahel kostjale IEXA OÜ-le kuuluval laopinnal Rakveres. Kuna hoiuleping hõlmas hoiule antud seadmete hoolduse ja rikete kõrvaldamise teenuste osutamist kostja poolt,
jättis hageja seadmete administraatorõiguste teostamist võimaldavad kasutajanimed ja paroolid muutmata ning lubas kostjal IEXA OÜ-l jätkata hoiulepingu alusel üleantud seadmete administraatorõiguste kasutamist. Faktiliselt teostas hoiulepingust tulenevaid kohustusi kostja IEXA OÜ ainuosanik ja juhatuse liige I A.
7.Lisaks hoiulepingule leppisid hageja ja I A suuliselt kokku, et viimane jätkab tehingu hinna kujunemise aluseks oleval perioodil hageja nimel varasemat tegevust uute klientide otsimisel ning olemasolevate klientide teenindamisel. Seega sõlmisid pooled käsunduslepingu. Nimelt oli I A huvitatud tehingu hinna kujunemise aluseks oleval perioodil hagejale uute klientide värbamisest ja olemasolevate kliendisuhete viimisest müügilepingu tingimustega vastavusse, kuna nendest asjaoludest sõltus tehingu hinna kujunemine.
8.Käsundi täitmiseks andis hageja I Aile üle kõigi nende seadmete otsese valduse, mis ei olnud juba antud kostja IEXA OÜ valdusesse hoiulepingu alusel teenuste osutamiseks. Seepärast ei muutnud hageja pärast seadmete valduse müüjatelt vastuvõtmist 01.11.2015 nende administraatorõiguste teostamiseks vajalikke juurdepääsuparoole ning I Ail lubati kasutada jätkuvalt samu paroole, mis kehtisid müüja ainuosaniku poolt müüjate kaudu teenuse osutamise ajal. I Ai tegutsemist hageja käsundi täitmisel tõendab hageja juhatuse liikme P Pi ja I Ai vaheline kirjavahetus. Kirjavahetusest nähtub, et I A täitis töökäske.
9.29.02.2016 koostas hageja tehingu hinna I etapi arvestuse seisuga 31.01.2016 ning edastas selle müüjatele. Kuivõrd I etapi kohta arvestatud hind 167 271 eurot ei vastanud müüjate ja I Ai ootustele, asus viimane hagejaga läbirääkimistesse, et pikendada müügilepingus sätestatud hinna I ja II etapi arvestamise perioode ja anda talle täiendav võimalus klientide arvu suurendamiseks. Hageja tuli I Aile vastu ning nõustus hinna arvestamisega täiendavalt ootama.
10.20.06.2016 sai hageja kannatus otsa ning hageja koostas tehingu hinna I arvestamiseks aruande, mille kohaselt kujunes hinnaks I etapi järel 31.01.2016 seisuga 185 163 eurot. Seega hind suurenes võrreldes varasemaga. Tehingu hinnast oli 148 110 eurot tasutud 57,83 % osaluse andmisega XXX Xxx OÜ-s. 21.06.2016 teatas I A ootamatult, et ta müüs 20.06.2016 oma osalused müüjates A Ele. 20.06.2016 registreeriti äriregistris müüjate juhatuse liikmete vahetus, millega määrati müüjate uueks juhatuse liikmeks A E. 21.06.2016 edastasid müüjad hagejale avalduse müügilepingust taganemise kohta. Müüjad põhjendasid müügilepingust taganemist üldsõnaliselt hageja tehingu hinna tasumise kohustuse olulise rikkumisega, kuid ei esitanud avalduses ühtegi selgitust, millises osas või kuidas on hageja seda kohustust rikkunud.
11.Taganemisavalduse viimase lause kohaselt lugesid müüjad automaatselt taastunuks müügilepingu sõlmimisele eelnenud olukorra. Ühtegi nõuet müügilepingu tagasitäitmiseks hagejale ei esitatud. Hagejale ei ole tagastatud 57,83 % osalust XXX Xxx OÜ-s nimiväärtusega 2500 eurot. 22.06.2016 vahetas I A ära kõigi seadmete juurdepääsuparoolid, millest tulenevalt kaotas hageja võimaluse seadmeid hallata ning klientide rikkeid ise kõrvaldada. Hageja kui seadmete omanik jätkas vaatamata sellele kõigi telekommunikatsiooni võrkude opereerimisega seotud kulude ehk mastide rendi, tugijaamade asukohtade rendi, elektrikulude, ülekande- ja xxxneti hulgiteenuse kulude, televisiooniteenuste autoriõiguste kulude kandmist suurusjärgus 5300 eurot kuus.
12.10.06.2016 asutati OÜ Xxx Xxx, mille ainuosanik ja juhatuse liige on M M. OÜ Xxx Xxx tegelikuks omanikuks M M ei ole ning ta ei osale ka OÜ Xxx Xxx äritegevuse juhtimises. OÜ Xxx Xxx lepinguline esindaja M U kinnitas hageja kontoris 08.08.2016 kell 14:00 toimunud
kohtumisel, milles osalesid hageja juhatuse liige P P, hageja jurist M P, hageja lepinguline esindaja K A, et OÜ Xxx Xxx tegelikuks omanikuks ei ole M M, vaid esindajale annab korraldusi I A.
13.Äriühingu tegelikud omanikud reedab ärinimi. Nimest nähtub, et see on tuletatud kahe mehe - I Ai ja A E - eesnime algustähtedest: A ja I. Kontaktnumbriks on äriregistris märgitud +372 xxx, mille tegelikuks kasutajaks on I A. OÜ Xxx Xxx kodulehel www.xxx.ee avaldatud info kohaselt tegutseb OÜ Xxx Xxx pakutavate teenuste haldurina isik, kellega tuleks võtta samal numbril. OÜ Xxx Xxx kodulehe „SMS-teenuste“ leheküljel on otseselt märgitud teenuse osutajaks IEXA OÜ. Müüjate ja kostja tegelike omanike ja juhtide samasust näitab asjaolu, et hageja, müüjate ning OÜ Xxx Xxx vahel peetud kohtuvälistel läbirääkimistel esindas müüjaid ja OÜ-d Xxx Xxx sama lepinguline esindaja M U.
14.29.06.2016 teavitas hageja müüjaid, et nende müügilepingust taganemise avaldus ei too taganemise aluse puudumise tõttu kaasa õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd I A kasutas hagejale kuuluvaid seadmeid osaliselt käsunduslepingu ning osaliselt IEXA OÜ kaudu hoiulepingu alusel, nõudis hageja viivitamatult seadmete valduse tagastamist ja muudetud peakasutaja nimede ja paroolide ning vajalike võtmete - üleandmist hiljemalt 01.07.2016.
15.07.07.2016 saatis hageja kostjale IEXA OÜ-le eraldi hoiulepingu ülesütlemise avalduse ning nõudis kostja valduses olevatele seadmetele juurdepääsu ja nende äraviimise võimaldamist. Hagejale seadmete tagastamise asemel andis kostja I A temale usaldatud seadmete valduse, sh peakasutaja nimed ja paroolid ning võtmed üle OÜ-le Xxx Xxx. Samuti sai hagejale juuni lõpus teatavaks, et I A on edastanud hageja kliendibaasi ja sellega seotud muud konfidentsiaalsed andmed OÜ-le Xxx Xxx ning OÜ Xxx Xxx on nende andmete alusel alustanud hageja klientide ülevõtmist ja neile topeltarvete saatmist. Alates 2016. a juulikuust on OÜ Xxx Xxx saatnud hageja klientidele e-posti teel arveid osutatud teenuste eest ning ekirju väidetega, et müüjad ja hageja on lõpetanud koostöö ning seoses sellega on müüjad andnud 22.06.2016 xxxneti- ja telefoniteenuste pakkumist võimaldavad seadmed üle OÜ-le Xxx Xxx, kes on alates 22.06.2016 uueks teenusepakkujaks.
16.Kuivõrd kostja I A andis ilma igasuguse õigusliku aluseta OÜ-le Xxx Xxx üle seadmete valduse teostamist võimaldavad vahendid, hakkas OÜ Xxx Xxx katkestama teenuse osutamist nendele klientidele, kes OÜ Xxx Xxx arvet ei tasunud. Hagejale müügilepingu alusel üle antud kliendid olid sunnitud hagejaga teenuse osutamise lepingu lõpetama ja/või lihtsalt hageja arveid mitte tasuma.
17.Hagi esitamisele eelneva kuu seisuga jäi hagejale alles üle antud 829 kliendist üksnes 98 klienti. Seega on kostjad tekitanud seadmete valduse tagastamata jätmise ja selle õigustamatu üleandmisega olulise varalise kahju. Enne seadmete valduse üleandmist teenis hageja müüjatelt ostetud klientide kuutasude näol igakuist tulu keskmiselt 14 700 eurot kalendrikuus. Praeguseks hetkeks on lahkunud klientide tõttu hageja kuukäive langenud 1900 euroni. Hageja kahju suureneb klientidelt saamata jäänud kuutasude arvelt iga päeva võrra.
18.Hageja nõudis kostjatelt kahju hüvitamist ja kostjalt I Ailt müügilepingust tuleneva konkurentsikeelu rikkumise eest leppetrahvi tasumist. Lisaks esitas hageja kostja IEXA OÜ vastu võlgnevuse tasumise nõude, kuna kostja on rikkunud pooltevahelist kokkulepet ettevõtte ülemineku järgselt klientide poolt ekslikult IEXA OÜ-le kui eelmisele teenuseosutajale tasutud summade hagejale edasikandmise kohta.
19.Müügilepingu punktis 6.4. (b) leppisid hageja ja müüjad kokku, et ülevõetud klientidele esitab tehingu päevale eelneva kuu eest arved hageja. Klientide poolt ekslikult müüjatele tasutud summad olid müüjad kohustatud hagejale edasi kandma. Kuna mitmed kliendid jätkasid ekslikult kostjale IEXA OÜ-le arvete tasumist pärast tehingu päeva 01.11.2015, jätkasid hageja ja müüjad lepingu punktis 6.4 (b) sätestatud kokkuleppe täitmist ettevõtte üleminekule järgnenud perioodil. IEXA OÜ raamatupidaja edastas kord kuus ekslikult makstud teenustasud otse hagejale. Hageja tõendab kokkuleppe olemasolu hageja raamatupidaja Lea Ivanova ja kostja IEXA OÜ raamatupidaja A V vahel peetud kirjavahetusega.
20.Alates 2016. a juunist enam kostja IEXA OÜ raamatupidajalt klientide laekumisi ei tulnud. Hageja on nõudnud kostjalt IEXA OÜ-lt klientide tasutud summade üleandmist, kuid kostja ei ole sellele nõudele reageerinud ega võlgnevust tasunud. Hagejale klientide esitatud informatsiooni kohaselt on kliendid kostjale IEXA OÜ-le tasunud kokku 900 ehk täpsemalt 899,89 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 900 eurot ja võlgnevuselt viivise seadusjärgses määras alates agi esitamisest.
21.Hageja esitas kostja I Ai vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt käsunduslepingu, hoiulepingu ja müügilepingu rikkumisest. Kuivõrd hageja seadmeid valdab OÜ Xxx Xxx ning hageja ei saa kostjatelt nõuda neile käsunduslepingu ja hoiulepingu alusel üle antud seadmete valduse tagastamist, nõuab hageja kostjatelt lepingulise kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostjatel on võimalik tulevikus kahju vähendada, kui nad korraldavad seadmete tagastamise. Lisaks on kostjad tekitanud kahju müügilepingus sätestatud konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumisega.
22.Hageja andis osa omandatud seadmeid hoiulepingu alusel hoiule kostjale IEXA OÜ-le kuuluvatele laopindadele. Kuna hoiuleping hõlmas hoiule antud seadmete hooldamise ja rikete kõrvaldamise teenuste osutamist, jättis hageja seadmete administraatorõiguste teostamist võimaldavad kasutajanimed ja paroolid muutmata ning lubas kostjal IEXA OÜ-l jätkata administraatorõiguste kasutamist. Kuni 2016. aasta juunini täitis kostja I EXA OÜ hoiulepingut korrektselt ning tegeles jooksvalt hoiule antud seadmete hooldamise ja rikete kõrvaldamisega. 22.06.2016 muutis kostja IEXA OÜ ootamatult seadmete kasutajanimed ja paroolid ning andis seadmete valduse ilma hagejalt luba küsimata OÜ-le Xxx Xxx.
23.Hoiulepingu punkti 1.4 kohaselt kuulus kõigi hoiule või muul viisil kostja IEXA OÜ xxxsse antud seadmete omandiõigus hagejale. Kostjal ei olnud õigust ilma hageja kirjaliku nõusolekuta seadmeid kasutada, teisaldada või mõnele teisele pinnale ümber paigutada. Kostja rikkus seda kohustust, sest ta andis seadmed hageja tahte vastaselt üle OÜ-le Xxx Xxx.
24.Kostja I A rikkus käsunduslepingut. Käsundi täitmiseks andis hageja kostjale I Aile üle kõigi nende seadmete otsese valduse, mis ei olnud juba antud kostja IEXA OÜ valdusesse hoiulepingu alusel teenuste osutamiseks. Uute klientide värbamiseks ning olemasolevate klientide teenindamiseks lubas hageja kostjal I Ail teostada seadmete administraatorõigusi. Seepärast ei muutnud hageja kasutajanimesid ja paroole. Kõik seadmete asukoha võtmed jäeti kostja I Ai valdusesse.
25.Kuni 2016. aasta juunini täitis kostja I A käsunduslepingust tulenevaid hageja juhiseid korrektselt. 22.06.2016 muutis kostja I A ootamatult seadmete kasutajanimed ja paroolid ning andis seadmete valduse üle OÜ-le Xxx Xxx. Kuivõrd seadmed anti 01.11.2015 kostja I Ai
valdusesse hageja käsundi täitmiseks, oli nende kolmandale isikule üleandmise näol tegemist käsundiandja juhiste järgmise ja käsundi täitmiseks temale usaldatud vara säilitamise kohustuse rikkumisega.
26.Mõlemad kostjad rikkusid müügilepingu punktis 17.1 sätestatud hageja konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust. Nimelt hagejale sai 2016. aasta juulis teatavaks, et kostja IEXA OÜ või kostja I A on edastanud kõik hageja kliendibaasi puudutavad konfidentsiaalsed andmed (klientide nimed, kontaktandmed jne) OÜ-le Xxx Xxx ning OÜ Xxx Xxx on nende andmete alusel alustanud hageja klientide ülevõtmist ja neile topeltarvete saatmist. Selle tulemusena said hageja kliendid alates 2016. aasta juulikuust hagejale kuuluvate seadmete kaudu osutatud teenuste eest 2 arvet. Müügilepingu alusel omandatud klientide andmed ei ole avalik informatsioon.
27.Kõikide eelviidatud rikkumistega põhjustasid kostjad hagejale klientide ja käibe kaotuse. Alates juulist 2016 ei saanud hageja teenuseid osutada tavapärasel viisil. Hageja koostas arvutuse teenitud kuukäivete ja klientide kohta perioodil aprill 2016 – jaanuar 2017. Ülevaatest nähtub, et enne seadmete valduse kaotamist teenis hageja nende igakuist ettevõtlustulu umbes 14 700 eurot. Alates 2016. aasta juunist on hageja igakuiselt kaotanud ca 50-100 klienti ja nendelt saadava tulu. Hageja on kaotanud alates juulist 2016 kuni jaanuari lõpuni 2017 ettevõtlustulu 49 530,61 eurot.
28.Hageja kahjust tuleb maha arvata kulud, mida hageja pole seadmete valduse kaotamise tõttu pidanud alates 2016. aasta juulist kandma. Teenuste tavapärasel osutamisel kulus hagejal seadmete hooldamiseks ning rikete kõrvaldamiseks umbes 4000 eurot kuus. Seega on kostjad tekitanud lepingutest tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale hagi esitamise hetkeks kahju 49 530,61 eurot – 7 x 4000 eurot = 21 530,61 eurot.
29.Hagi esitamise järel suureneb kahju iga kuu võrra, mil OÜ Xxx Xxx hagejale kuuluvaid seadmeid valdab. OÜ Xxx Xxx ülevõetud üle 700-le kliendile osutatavate teenuste eest jääb hagejal pärast hagi esitamist igakuiselt saamata tulu minimaalselt 12 800 eurot kuus. Saamata jäänud tulust tuleb arvata maha need eelduslikud kulud, mida hageja seadmete mittevaldamise tõttu kokku hoiab, mis ei ole suuremad kui 4000 eurot kuus. Seega suureneb tulevikus hageja kahju 8800 euro võrra kalendrikuus ehk keskmiselt 293 euro võrra päevas. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva kahju 8800 eurot kalendrikuus ehk 293 eurot päevas kuni seadmete valduse hagejale tagastamiseni, kuid mitte suuremas summas kui 158 400 eurot.
30.Kostjate kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kostjad oleksid täitnud käsunduslepingut ja hoiulepingut ning seadmete valduse hagejale tagastanud, ei oleks hageja oma klientidest ja igakuisest tulust ilma jäänud. Kui kostjad ei oleks andmeid OÜ-le Xxx Xxx lekitanud, ei oleks OÜ Xxx Xxx saanud hagejalt kliente üle võtta ja kahju oleks jäänud tekkimata.
31.Kõik kolm rikkumist on võimaldanud OÜ-l Xxx Xxx osutada alates 2016. juuni lõpust hageja klientidele hagejale kuuluvate seadmete kaudu teenuseid ning on põhjustanud sellega hagejale klientide ja sellega seotud tulu kaotuse. Kuivõrd elektroonilise side võrk on üks tervik ning selle võrgu mittetoimimise põhjustab juba osa võrku ühendatud seadmete üle valduse kaotamine, vastutavad kostjad hagejale tekkinud kahju eest täies ulatuses, sest ükskõik kumma osapoole rikkumise tulemusel oleks kahju tekkinud. Seega on hagejal õigus
nõuda kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.
32.Müügilepingu punkti 16.3 kohaselt kohustus kostja I A järgima ja tagama, et ta ei tegele 3 (kolme) aasta jooksul alates 01.11.2015 Xxx territooriumil otseselt või kaudselt konkureeriva tegevusega. Konkureeriv tegevus oli müügilepingu punktis 2 defineeritud elektroonilise side teenuse osutamisena elektroonilise side seaduse § 2 lg 1 p 6 tähenduses. Kostja I A on asunud alates 2016. aasta juunist OÜ Xxx Xxx kaudu osutama elektroonilise side teenuseid ehk televisiooni, xxxneti ja telefoniteenuseid. OÜ Xxx Xxx tegelikuks osanikuks ja juhatuse liikmeks on kostja I A koos A E. Müügilepingu punkti 16.3.3 kohaselt kohustub punktis 16.3 sätestatud keelu tahtliku rikkumise toime pannud pool tasuma hagejale kui ostjale leppetrahvi 10 000 eurot iga rikkumise eest. Kuivõrd kostja I A on konkureerivaid teenuseid osutava OÜ Xxx Xxx tegelikuks osanikuks ja juhatuse liikmeks, on ta rikkunud müügilepingu punkti 16.3 ja teinud seda tahtlikult VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Kostja on kohustatud tasuma leppetrahvi 10 000 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise leppetrahvilt seadusjärgses määras.
33.Hageja viitas, et kostja IEXA OÜ rikkus suuliselt kokku lepitud kohustust edastada klientide ekslikult tasutud summad hagejale. Hageja viitas VÕS § 11 lõikele 1 ja VÕS § 25 lõikele 1. Algselt tulenes kohustus müügilepingu punktist 6.4. (b). Kostjalt IEXA OÜ-lt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 900 eurot ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras.
34.19.12.2017 täiendad hageja hagiavalduse nõuet punktis 2 ja palus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista alates hagi esitamisest 17.02.2017 kuni hagis loetletud seadmete valduse tagastamiseni sissenõutavaks muutuva kahju hüvitise 293 eurot päevas ning kokku mitte suuremas summas kui 158 400 eurot. Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud.
35.Hageja pidas ebaõigeks kostja väiteid, et ta on esitanud identse nõude Xxx Xxx OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-17-2746. Tsiviilasjas nr 2-17-2746 nõuab hageja Xxx Xxx OÜ-lt kui seadmete ebaseaduslikult valdajalt seadmete väljaandmist ning seadmete ebaseadusliku valdamisega teenitud ja tulevikus teenitava tulu väljaandmist. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist. Hageja ei ole nõudnud kostjatelt seadmete valduse üleandmist. Hageja ei saa sellist nõuet esitada, sest kostjad ei ole seadmete valdajad, vaid valdaja on Xxx Xxx OÜ.
36.Hageja ei nõustunud, et hageja ei ole tõendanud hagis loetletud seadmete talle kuulumist. Hageja on esitanud müügilepingu koos selle lisaga 1, millest nähtuvalt anti hagejale müüjate poolt üle nn Virumaa võrgu moodustavad seadmed. Lisas 1 ei ole loetletud kõiki Virumaa telekommunikatsiooni võrku moodustavaid seadmeid eraldi, kuna selleks puudus vajadus. Telekommunikatsioonivõrk on üks tervik, mis koosneb väga suurel hulgal erinevatest seadmetest ning mida peamiselt hallatakse läbi xxxneti. Hageja oli huvitatud toimiva telekommunikatsioonivõrgu kui terviku ja sellega seotud klientide omandamisest. Samuti nähtub müügilepingust, et hagejale võõrandati toimiv ettevõtte kui majandusüksus.
37.Hageja andis osa müügilepingu alusel omandatud seadmeid kostja IEXA OÜ valdusesse hoiulepingu täitmiseks. Hageja andis ülejäänud seadmed kostja I Ai valdusesse suulise käsunduslepingu täitmiseks. Seadmete valduse kaotamist tõendab hagejale 21.06.2016 esitatud müügilepingust taganemise avaldus, mille viimasest lausest nähtuvalt lugesid müüjad taganemisavalduse tegemisega automaatselt taastunuks lepingu sõlmimisele eelnenud
olukorra. Eelnev näitab, et seadmed olid müügilepingust taganemise hetkel kostja IEXA OÜ otseses valduses.
38.Hageja valduse kaotamist seadmetele tõendavad tõendid, millest nähtuvalt andsid kostjad seadmed ja kliendiinfo üle OÜ-le Xxx Xxx, kes asus seadmete alusel ise hageja klientidele teenuseid pakkuma. Nimetatud asjaolude tõendamiseks esitas hageja OÜ Xxx Xxx esindaja poolt hageja kliendile 05.08.2016 edastatud e-kirja, kus OÜ Xxx Xxx väidab, et müüjad andsid võrguseadmed üle OÜ-le Xxx Xxx, kes on seepärast kliendi uueks teenuseosutajaks. Samuti on tõenditena esitatud väljavõtted erinevate hageja klientidega peetud kirjavahetusest.
39.Seadmete valduse tagastamata jätmist tõendab hageja juhatuse liikme P Pmi ja kostjate ja Xxx Xxx OÜ lepingulise esindaja M Ui vaheline e-kirjavahetus, kus M Ui väljaütlemised tõendavad, et Xxx Xxx OÜ valduses olid hageja hagejale kuuluvad seadmed. Kirjavahetus tõendab, et Xxx Xxx OÜ tegelikeks omanikeks ja juhtideks olid A E ja I A.
40.Seadmete valduse üleandmist tõendab Tarbijakaitseameti 10.08.2016 kiri hagejale. Tarbijakaitseamet küsis ühe hageja kliendi kaebuse alusel hagejalt selgitust, miks hageja ja Xxx Xxx OÜ esitavad klientidele korraga sama kalendrikuu teenuste eest arveid. Hageja esitas ka näitena septembrikuu 2016 väljavõtte nende klientide kohta, kes hakkasid Xxx Xxx OÜ pöördumise alusel automaatselt hoopis Xxx Xxx OÜ-le arveid tasuma.
41.Hageja nõude tõendamiseks ei ole vaja tuvastada iga konkreetne seade ega selle asukoht. Hagejale võõrandati toimiv ettevõte koos kõigi seadmetega. Hageja teenis seadmete alusel äritulu kuni 2016. a juunini. Kuna telekommunikatsioonivõrk on üks tervik, ei ole kahju tekkimise seisukohalt vaja tuvastada iga seadme valduse kaotusega tekkinud kahju suurus.
42.Hageja ei nõustunud, et kostjal IEXA OÜ-l oli õigus müügilepingust taganeda. 21.06.2016 lepingust taganemise avalduse esitamine ei toonud hagejale kaasa seadmete omandiõiguse kaotust ega IEXA OÜ muutumist omanikuks. TSÜS § 6 lg 4 kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Hageja viitas AÕS § 92 lõikele 1 ja lõikele 2. Kokkulepet omandiõiguse tagastamiseks poolte vahel ei ole. Kostjatel ei olnud õigust müügilepingust taganeda, sest nad ei toonud välja, millist kohustust hageja rikkus. Kostjad ei ole selgitanud, kuidas on hageja rikkunud tehingu hinna tasumise kohustust. Kostjad olid valdava osa ehk 70% tehingu hinnast juba kätte saanud.
43.20.06.2016 koostas hageja tehingu hinna I etapi aruande, mille kohaselt kujunes tehingu hinna suuruseks 31.01.2016 seisuga 185 163 eurot. Tehingu hinnast 148 110 eurot oli hageja tasunud 06.02.2016 IEXA OÜ-le 57,83 % osaluse üleandmisega XXX Xxx OÜ-s. Ülejäänud hinna tasumise kohustus ei olnud taganemisavalduse esitamise hetkel vastavalt lepingu punktile 8.2.6.c sissenõutavaks muutunud. Nimetatud punkti järgi tuli 183 110 eurot ületav tehingu hind ehk 2053 eurot maksta 45 päeva jooksul alates aruande 1 koostamisest ning 35 000 eurot kuu või kvartalimaksetena 24 kuu jooksul aurande 1 koostamisest. Taganemisavalduse esitamise ajal ei olnud hageja lepingut rikkunud.
44.Hageja ei nõustnud kostjate väitega, et üle antud 57,83 % osalus XXX Xxx OÜ-s oli väärt 2500 eurot ja mitte 148 110 eurot. Osaluse väärtus ei ole hageja välja mõeldud, vaid oli müügilepingu sõlmimisele eelnevalt läbi räägitud ja müügilepingu punktis 8.2.4 kokku lepitud. XXX Xxx OÜ on osanik hagejat omavas äriühingus Levikom Holding OÜ, mistõttu annab 57,83 % osalus XXX Xxx OÜ-s sisuliselt 5,783 % osaluse hagejat omavas Levikom
Holding OÜ-s. Hageja on juhtiv kohalikul kapitalil baseeruv meedia, side ja IT-taristu ettevõtte, kelle eelmise majandusaasta käive oli üle 2,6 miljoni euro. Osaluse väärtuse hindamine oli kokkuleppeline ning sõltub peamiselt tulevikku suunatud tulu (dividendide) saamise võimalusel ja osaluse väärtuse kasvul. Isegi, kui see väide oleks tõene, jääb selgusetuks, millist lepingust tulenevat kohustust on hageja rikkunud, kui andis vastavalt lepingu punktile 8.2.4 XXX Xxx OÜ osa omandi kostjale üle.
45.30.04.2019 seisukohtadega koos esitas hageja I Ai ja A E ülekuulamise protokollid tsiviilasjas nr 2-17-2746. Kostja I A kinnitas, et tema valduses olid enne ja pärast müügilepingu sõlmimist võrgu juhtimiseks vajalikud kasutajanimed ja paroolid. Samuti selgitab I A, missugused seadmed kuulusid müüdud võrgu koosseisu. A E kinnitas, et kostja I A andis Xxx Xxx OÜ-le võrgu üle, mistõttu pidi see olema sama võrk, mille kostja pidi müügilepingu üle andma hagejale.
46.Hageja esitas Xxx Xxx OÜ 2016. a majandusaasta aruande, mis tõendab, et Xxx Xxx OÜ omandas hagejale müüdud võrgu täpselt samal ajal, kui hageja jäeti enda võrgust ilma. Samuti nähtub antud dokumendist, et seda tehti sarnase summa eest. Hageja esitas ühtlasi kirjavahetuse mitme tale üle antud kliendiga. Xxx Xxx OÜ esitas arveid hagejale üle antud klientidele A Rile, Xxx Xxx OÜ-le, E Sle, A K, Xxx Xxx OÜ-le, Xxx OÜ-e jt. Seega võttis Xxx Xxx OÜ üle hageja võrgu.
47.10.06.2019 täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja palus mõista kostjalt IExa OÜ-lt välja hagi esitamise ajaks tekkinud kahju hüvitise 21 530,61 eurot ja alates 17.02.2017 kuni hüvitise täieliku tasumiseni tasumata osalt viivise seaduses sätestatud määras. Hageja palus mõista IExa OÜ-lt välja alates 17.02.2017 kuni hagiavalduse punktis 3 nimetatd seadmete valduse saamiseni sissenõutavaks muutuva kahju hüvitise summas 293 eurot päevas ja mitte suuremas summas kui 158 400 eurot. Hageja palus kostjalt I Ailt välja mõista leppetrahvi 10 000 eurot ja alates 17.02.2017 viivise leppetrahvilt seadusjärgses määras.
48.Müügilepingu sõlmimise järel jäi võrk kostja IEXA OÜ kätte, et müüjad saaksid endale garanteerida võimalikult suure müügihinna. Pärast ettevõtte tulemuste selgumist ja nendes pettumist otsustas kostja IEXA OÜ võrku hagejale mitte üle anda. Kostja IEXA OÜ kasutas variisikuid ja andis võrgu valduse üle Xxx Xxx OÜ-le.
49.Müügilepingu punkti 7.1 kohaselt omandas hageja müüjate elektroonilise side alase äritegevuse. Elektroonilise side ehk telekommunikatsiooni teenus seisneb signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu (ESS § 2 p 6). Müügilepingu kohaselt anti ettevõttega üle telekommunikatsiooni teenuste osutamiseks kogu vajalik vara (sh võrk ja infosüsteemid), lepingud (sh kliendilepingud), tegevusload ja töötajad. Pooled leppisid eraldi kokku ka n-ö välistatud varas ehk varas, mida hagejale ettevõttega üle ei antud. Seega omandas hageja kostjalt IEXA OÜ-lt ja Viru Telecomilt terve töötava telekommunikatsiooni ettevõtte, millesse kuulusid telekommunikatsioonivõrk, võrguseadmeid juhtiv infosüsteem, üürilepingud võrguseadmete majutamiseks ja tarbijatega sõlmitud kliendilepingud.
50.Müügilepingu kohaselt pidid müüjad andma üle 1162 klienti, kellest 783 olid erakliendid ja 96 ärikliendid. Müügilepingu lisa 3 sisaldas üleantavate klientide mittetäielikku nimekirja, mis oli müüjate raamatupidamise väljavõtete alusel tuvastatavad. Hageja esitas klientidele teenuste eest arveid, mida viimased tasusid. Müügilepingu kohaselt pidid müüjad andma
hagejale üle kogu vara, mille kaudu klientidele teenuseid osutada. Seejuures ei loetletud iga konkreetset võrguseadet, vaid need esitati üldistatult. Võrguseadmeid ei nimetatud ükshaaval seetõttu, et müüjad ei olnud sellise täpsuse astmega nende üle arvestust pidanud.
51.Müüjad pidid andma hagejale üle telekommunikatsioonivõrgu, mis koosneb tugijaamadest (sisaldab antenne, ruuterit, switchi ja UPSi), mis asub maa-aluse peakaabli ja tarbijate vahel ning mille eesmärgiks on edastada signaal peakaablist tarbijatele. Müüjad pidid hagejale üle andma ka võrguseadmete juhtimiseks vajaliku tarkvara ja infosüsteemid ning võrguseadmete juhtimist võimaldavad kasutajanimed ja paroolid. Müügilepingus ei ole nimetatud ühtegi konkreetset infosüsteemi, vaid on üldiselt märgitud, et võrguseadmed tuleb üle anda koos selle juhtimiseks vajaliku tarkvara ja infosüsteemid koos andmebaasidega. Müüjad ei andnud hagejale kunagi võrguseadmete ja infosüsteemide kasutajanimesid ega paroole üle.
52.Müügilepingu alusel pidid müüjad andma hagejale üle üürilepingud, mille alusel majutati võrguseadmeid erinevates asukohtades. Nii on müügilepingu lisas 2 „tarnelepingute“ nime all välja toodud üürilepingud asupaikade kohta, kus võrguseadmed asusid. Viidatud punkt sisaldab üksnes mõnede üürileandjatega sõlmitud üürilepinguid, kuna üürilepingud olid valdavas osas sõlmitud suuliselt ja müüjatel puudusid nende kohta dokumendid ja raamatupidamise sissekanded. Pärast müügilepingut saatis hageja üürileandjatele kirja võrgu omandamise ja lepingute ülevõtmise kohta, mille järel hakkasid mastide ja kinnisasjade omanikud hagejale üüriarveid esitama. Müüjad ei andnud kunagi hagejale üle täpset võrguseadmete asukoha nimekirja ega vastavate uste ja kappide võtmeid. Müügileping ei sisaldanud nimekirja võrguseadmetest ega infot nende täpse asukoha kohta, vaid omandatud ettevõtet käsitleti ühtse tervikuna.
53.Kostja IEXA OÜ jäi müüdud võrku edasi valdama ja juhtima. Müügilepingu allkirjastamisega samaaegselt allkirjastasid pooled vastuvõtuakti, mille kohaselt hageja võttis vastu võrguseadmete valduse. Tegemist oli üksnes formaalse vastuvõtuaktiga, milles viidati võrguseadmetele üldiselt ja ühegi seadme otsese valduse üleandmist ei toimunud. Kuna müüjad ei andnud üle võrguseadmete otsese valdust ega võrguseadmete juhtimiseks vajalikke kasutajanimesid ja paroole, jäi võrguseadmete faktiline valdus kostja IEXA OÜ kätte. Võrku jäi edasi valdama ja juhtima kostja IEXA OÜ, kuna viimasele kuulus müüdud ettevõtte vara. Võrgu juhtimise jätkamiseks andis hageja I Aile ja viimase endisele töötajale RA V volikirja.
54.Võrgu otsene valdamine tähendas seda, et kostja IEXA OÜ kätte jäi info võrguseadmete asukoha kohta, võrguseadmetele ligipääsuks vajalikud uste ja kappide võtmed, võrguseadmete (sh pearuuteri) infosüsteemide kasutajanimed ja paroolid. Võrgu juhtimine tähendas, et kostja IEXA OÜ kõrvaldas võrguseadmete rikkeid, eemaldas ja liitis tarbijaid võrgust ning seadistas võrku. Hageja väiteid tõendab kirjavahetus I Aiga, mis tõendab, et viimane omas seadmetele ligipääsu, lahendas klientide küsimusi, seadistas seadmeid ning kõrvaldas rikkeid.
55.20.06.2016 müüs kostja I A müüjate osalused variisikule A Ele. Tehingul puudus majanduslik eesmärk. xxx OÜ-s ei ole majandusaasta aruannete kohaselt alates 2016. a-st üldse käivet ja IEXA OÜ-l puudub käive alates 2017. aastast. I A tegutseb IEXA OÜ esindajana edasi pärast ettevõtte müümist, sest tänaseni on äriregistris kontaktnumbriks I Ai number. 07.12.2016 oli IEXA OÜ teenuste reklaami juures märgitud sama telefoninumber. I A ja A E olid ammused tuttavad, mistõttu on viimane variisik.
56.21.06.2016 esitas A E alusetu müügilepingust taganemise avalduse. Hagejale ei saadetud varasemaid hoiatusi. Müügilepingu täitmiseks puudus huvi ja sellest üritati lahti saada. A E variisiku staatusele viitab asjaolu, et ta ei teadnud, miks taganemisavaldus esitati, mis oli selle sisu ega mis olid selle tagajärjed.
57.Osade seadmete kasutajanimed ja paroolid olid teada kostja IEXA OÜ endisele töötajale RA Vl, kes aitas kostjal I Ail pärast müügilepingu sõlmimist müüdud võrku tehniliselt ühtida. I A vahetas 22.06.2016 ära kõigi võrguseadmete juurdepääsuparoolid, millest tulenevalt ei olnud RA Vl võimalust ligi pääseda neile üksikutele seadmele, millel ta varem ligi pääses. Kuna hagejal puudus informatsioon võrguseadmete täpsete asukohtade kohta, puudusid võtmed vastavate uste ja kappide avamiseks ja puudusid kasutajanimed ja paroolid infosüsteemidele ligipääsemiseks, puudus hagejal võrgu üle valdus. Kuna samal ajal olid müüjad esitanud alusetu müügilepingust taganemise avalduse ja kostja I A enam hagejaga koostööd ei teinud, puudus hagejal täielikult võimalus võrku mõjutada.
58.10.06.2016 loodi Xxx Xxx OÜ, mille omanik ja juhatuse liige M M on samuti kostja I Ai variisik, sest puuduvad andmed tal mistahes hariduse või kogemuste olemasolu kohta telekommunikatsiooni ettevõtte juhtimiseks. Ettevõtte kodulehel puuduvad temale viited. Kontaktnumbriks on märgitud I Ai telefoni number. I A on sama telefoni numbrit kasutanud alates 2009. aastast. Kostja I A on kinnitanud seost Xxx Xxx OÜ-ga ning asjaolu, et ta ettevõttes töötab.
59.Xxx Xxx OÜ asus ise võrku kasutades klientidele teenust osutama. Xxx Xxx OÜ saatis 05.08.2016 hageja klientidele e-kirja, kus teatas, et hagejaga on koostöö lõpetatud ja Xxx Xxx OÜ-le seadmed üle antud, kes on uueks teenuse pakkujaks. Sama kinnitus nähtub Tarbijakaitseameti kirjast hagejale 10.08.2016. Xxx Xxx OÜ ja IEXA OÜ lepinguline esindaja saatis hagejale 10.08.2016 kirja, milles kinnitas, et hageja seadmed on kostja valduses. Xxx Xxx OÜ võttis automaatselt üle kõik hageja kliendid.
60.Xxx Xxx OÜ omandas võrguseadmed samal ajal kui hageja neist ilma jäeti ja umbes sama hinna eest. Hageja jäi võrguseadmete mõjutamise võimalusest ilma 2016. a juunis. Hageja oli võrguseadmete eest tasunud müügilepingu sõlmimisel 01.11.2015 kokku 148 110 eurot, kusjuures ülejäänud müügisumma pidi sõltuma ettevõtte tuleviku tulemustest. Xxx Xxx OÜ väiteil omandas ta võrguseadmed 2016. a suvel 141 730 euro eest, mis on müügilepingu summale sarnane summa.
61.Seadmetele on tänaseni Xxx Xxx OÜ-l ligipääs, mis nähtub tsiviilasjas nr 2-17-2746 esitatud fotodest. Kuna osad seadmed olid lukustatud, pidid fotode tegemiseks olemas olema võtmed. Hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-17-2746 Xxx Xxx OÜ-lt võrguseadmete tagastamist. Harju Maakohus jättis hagi 18.03.201990 rahuldamata ning kuna hageja ei esitanud apellatsioonkaebust, on see tänaseks jõustunud. Antud otsus ei tõenda, et kostja IEXA OÜ ei andnud hagejale müüdud võrku üle Xxx Xxx OÜ-le. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei esitanud AÕS § 80 täpseid tõendeid selle kohta, missugused seadmed ta müüjatelt omandas ja missugused seadmed on Xxx Xxx OÜ käes. Müüjatel endil puudus selle kohta täpne ülevaade. Muud ülekaalukad tõendid siiski tõendavad, et võrguseadmeid valdab Xxx Xxx OÜ.
62.Samal ajal ehk 21.06.2016 seadsid kostjad enda kinnisasjadele hüpoteegid. Kostja IEXA OÜ seadis täpselt samal ajal skeemi käikulaskmisega 120 000 euro suuruse hüpoteegi enda
ainukesele kinnisasjale registriosa numbriga xxx Sama tegi ka kostja I A enda ainukese kinnisasjaga. Tegu oli skeemi ühe osaga.
63.Hageja leidis, et ta nõuab kostjalt IEXA OÜ-lt ja alternatiivselt I Ailt saamata jäänud tulu. Hageja leidis jätkuvalt, et müüjatel puudus alus müügilepingust taganemiseks. Taganemise avalduses ei ole välja toodud ühtegi ostja rikkumist. Selles ei ole välja toodud, missuguse tasu ja intressid on hageja jätnud tasumata või millist kohustust hageja ei kavatse või ei ole võimeline väidetavalt täitma. Lepingulise kohustuse täiendavaks tähtajaks hagejale aega ei antud. Taganemisavaldus oli tühine, sest taganemist põhistasid müüjad esimest korda alles 08.05.2017 menetlusdokumendis. Hageja leidis, et ta ei pidanud tasuma müüjatele 70 000 eurot. Kuna ettevõtte väärtust ei olnud võimalik müügilepingu sõlmimisel hinnata, leppisid pooled kokku hinna määratlemise valemites. Hageja koostas õigeaegselt ehk müügilepingu p-de 7.2 ja 8.1.2.d kohaselt 29.02.2016 esimese aruande. Ettevõtte tulemused ei vastanud prognoosile. Müüjatel oli õigus saada prognoositud 35 000 euro asemel 19 161 eurot. Müüjad ei vaidlustanud hageja arvestust ega esitanud talle ühtegi nõudekirja või endapoolset arvestust. Hageja saatis müüjatele 20.06.2016 uue aruande, mille kohaselt ettevõtte tulemused ei vastanud jätkuvalt prognoosile (218 110 eurot vs 185 163 eurot), kuid olid paranenud. Müüjatel oli õigus saada 35 000 euro asemel 37 053 eurot. Seda summat ei pidanud hageja koheselt tervikuna tasuma. Müüjad ei vaidlustanud arvestust. Kostjad ei ole selgitanud, mille alusel nad nõuavad hagejalt 70 000 eurot.
64.Hageja andis osaluse OÜ-s XXX Xxx üle kokku lepitud viisil. Müügilepingu p 8.2.4.a kohaselt tuli 68% osa hinnas ehk 148 110 eurot tasuda osa nimiväärtuse hinnaga. Seega tuli esimene osamakse tasuda osa nimiväärtuse hinnaga. Seega ei sidunud pooled esimest osamakset OÜ XXX Xxx või Levikom Holding OÜ konkreetse väärtusega, vaid üksnes OÜ XXX Xxx osa nimiväärtuse hinnaga, millega on seotud osaluste protsent OÜ-s XXX Xxx ja Levikom Holding OÜ-s. Müügilepingu kohaselt tuli 148 110 eurot tasuda osaluse andmisega, mis vastab konkreetsetele osaluse protsentidele. Ettevõtte väärtuse hindamine ei toimu üksnes ajalooliste andmete põhjal, vaid arvestab ettevõtte prognoosi ja potentsiaali. Hageja andis müüjatele 57,83% osaluse OÜ-s XXX Xxx, mis omakorda omas 9,99% Levikom Holding OÜ-s ehk isegi rohkem kui ettenähtud.
65.Hageja leidis, et ta nõuab kostjatelt saamata jäänud tulu VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja IEXA OÜ on müügilepingut rikkunud, kuna ei ole hagejale andnud üle võrgu otsest valdust. Müügilepingu punktide 4.1 ja 7.2 ning VÕS § 208 lg 1 alusel pidid müüjad hagejale andma üle ka müüdud telekommunikatsiooni võrgu otsese valduse. Hageja oli nõus jätma võrgu otsese valduse ajutiselt kostja IEXA OÜ. Hageja esitas 29.06.2016 nõude hiljemalt 01.07.2019 anda talle üle võrguseadmetele virtuaalseks ligipääsemiseks paroolid ja võrguseadmetele füüsiliseks ligipääsemiseks vastavad vahendid. Müüjad nõuet ei täitnud. Seega rikkus kostja IEXA OÜ müügilepingut, kuna jättis müügilepingu punktide 4.1 ja 7.2 ja VÕS § 208 lg 1 alusel üle andmata võrgu otsese valduse.
66.Lepingu rikkumisega tekkis hagejale kahju. Hagejale tekkinud kahju seisneb saamata jäänud tulus. Hageja leidis, et kahju suuruse peab tuvastama ekspertiis. Alternatiivselt nõudis hageja saamata jäänud kahju väljamõistmist kostjalt I Ailt. Kuigi võrku juhtis füüsiliselt edasi kostja I A, tuleb tema tegevus omistada kostjale IEXA OÜ-le, kuna TsÜS § 31 lg 5 alusel omistatakse juhatuse tegevus äriühingule. Kui kohus leiab, et müüjad andsid hagejale müüdud võrgu üle ja kostja I A juhtis seda edasi isiklikult, nõuab hageja saamata jäänud tulu kostjalt I Ailt. Sellisel juhul jäi võrgu otsene valdus tema kätte suulise käsunduslepingu alusel. I A
täitis käsunduslepingust tulenevaid kohustusi kuni 20.06.2016. Sellest kuupäevast alates lõpetas kostja teenuste pakkumise, ei teinud enam hagejaga koostööd ega andnud informatsiooni võrguseadmete asukoha kohta, ei andnud üle neile ligipääsuks vajalikke uste ja kappide võtmeid ega infosüsteemide kasutajanimesid ja paroole.
67.Hageja nõudis kostjalt I Ailt jätkuvalt leppetrahvi väljamõistmist. Kostja I A ei tohtinud pärast müügilepingu sõlmimist 3 aasta jooksul hagejaga konkureerida. Müügilepingu p 16.3 kohaselt pidi ta järgima ja tagama, et ei tegele kolme aasta jooksul alates müügilepingu sõlmimisest (s.t 01.11.2015) konkureeriva tegevusega, milleks on elektroonilise side teenuse osutamine elektroonilise side seaduse § 2 lg 1 p 6 tähenduses. Sellise kohustuse tahtliku rikkumise korral oli leppetrahv 10 000 eurot (p 16.3.3). Kostja I A rikkus lepingut sellega, et ta asus pakkuma Xxx Xxx OÜ kaudu varjatult elektroonilise side teenuseid. Kostja on ise tunnistanud vande all, et ta töötab Xxx Xxx OÜ-s juures tehnikuna, mis samuti tähendab, et ta pakub elektroonilise side teenuseid.
68.20.12.2019 esitas hageja uue nõude täienduse. Hageja palus mõista kostjalt IgoExa OÜ-lt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks tekkinud kahju hüvitise 21 530,61 eurot ja alates 17.02.2017 kuni hüvitise täieliku tasumiseni viivise seadusjärgses määras. Hageja palus juhul, kui kohus jätab eelviidatud nõude rahuldamata, mõista I Ailt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks tekkinud kahju hüvitise 21 530,61 eurot ja alates hagi esitamisest viivise seadusjärgses määras. Hageja palus mõista IExa OÜ-lt välja kahju hüvitise alates 17.02.2017 summas 158 400 eurot. Hageja palus juhul, kui kohus jätab nõude rahuldamata, mõista I Ailt hageja kasuks välja alates 17.02.2017 tekkinud kahju hüvitise 158 400 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt I Ailt välja leppetrahvi 10 000 eurot ja alates 17.02.2017 viivise leppetrahvilt seadusjärgses määras.
69.Hageja kordas varasemaid väiteid. Kostja I A oli kostja IEXA OÜ ainuomanik perioodil 09.01.2008-20.06.2016 ja ainukene juhatuse liige perioodil 09.01.2008-20.06.2016. Samuti oli ta xxx OÜ ainuomanik ja ainukene juhatuse liige perioodil 07.01.2015-20.06.2016. Hageja omandas lepingu alusel IEXA OÜ ja xxx OÜ Virumaa telekommunikatsiooni ettevõtte.
70.Kostjad väidavad ebaõigesti, et hagejale anti üle võrgu otsene valdus. Hagejale anti üle klientide nimekiri, mille alusel sai hageja esitada neile arveid. Hagejale üle antud kliendid lõpetasid arvete maksmise 2016 juunis, kui Xxx Xxx OÜ asus hagejale üle antud klientidele arveid esitama ja tehnilist tuge pakkuma. Kliendibaasi üleandmine ei tõenda seadmete üleandmist. Hageja ei ole kunagi võrguseadmeid enda raamatupidamise arvestuses kajastanud, vaid on kajastanud omandatud käitise arvestades selle müügihinda.
71.Hageja pidas alusetuks kostjate väidet, et ta ei esitanud ühtegi nõuet müügilepingu täitmiseks. Sellise nõude esitas hageja 29.06.2016, kus ta nõudis võrgu valduse üleandmist. Müügilepingule lisatud aktiga anti hagejale üle seadmete kaudne valdus. Pärast müügilepingu sõlmimist tuli RA V kui kostja endine töötaja hageja juurde tööle, kuid faktiliselt juhtis teda I A. Sisuliselt jätkas RA V sama võrgu teenindamist, kuid pärast müügilepingu sõlmimist tegi seda hageja töötajana. RA Vl ei olnud kunagi võrgu valdust. RA Vl puudus võimalus võrku kui tervikut vallata või juhtida. Seda kinnitab otseselt Töövaidluskomisjoni poolt tuvastatu, mille kohaselt ei saanud RA V enam pärast 2016 juunit võrku teeninda.
72.Hageja teatas, et ta nõuab kostjalt IEXA OÜ-lt saamata jäänud tulu. Kostja IEXA OÜ rikkus müügilepingut, kuna ei andnud 01.07.2019 üle müüdud võrgu otsest valdust. Perioodil
01.07.2019 kuni 20.06.2019 tekkis hagejale saamata jäänud tulu 221 047,26 eurot, kuid hageja nõuab väiksemat summat ehk 179 930,61 euro hüvitamist. Müüjate lepingust taganemise avaldus oli alusetu. Pooled ei leppinud kunagi kokku, et OÜ XXX Xxx osa bilansiline väärtus peab olema 148 110 eurot. Kostjad väidavad ebaõigesti ja ilma ühtegi tõendit esitamata, nagu oleks P Pm pakkunud soodsaid ostutingimusi või suusõnaliselt lubanud, et OÜ XXX Xxx osa reaal- ja turuväärtus on ca 150 000 eurot. Erinevalt kostjate väidetest ei sidunud pooled esimest osamakset kunagi OÜ XXX Xxx või Levikom Holding OÜ bilansilise väärtusega. Seda kinnitab müügilepingu sõnastus, mille kohaselt tasutakse 148 110 eurot osaluse andmisega, mis vastab konkreetsetele osaluse protsentidele. Samuti kinnitavad seda poolte lepingueelsed läbirääkimised. Hageja saatis kostjatele 26.05.2015 indikatiivse hinnapakkumise, kus ta selgitas, et teatud osa müügihinnast asendatakse osa üle andmisega.
73.Kui pooled oleksid soovinud siduda esimese osamakse osaluse teatud meetodil arvutatud väärtusega, oleksid nad kokkuleppe vastavalt sõnastanud. Pooled seda ei teinud, kuna kostjale IEXA OÜ-le kui müüjale oli oluline saada osalus hagejas. Kostjad väidavad alusetult, et OÜ XXX Xxx osa oli väärtusetu. OÜ XXX Xxx 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli omakapital 27 743 eurot, käive puudus ja kasum oli 25 985 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks kostjate spekulatsioon, mille kohaselt omandas OÜ XXX Xxx nõude Levikom Holding OÜ vastu 28.10.2014 ehk ajal, kui OÜ-l XXX Xxx puudus õigusvõime. Kostjad ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. OÜ XXX Xxx 2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli omakapital 27 557 eurot, käive puudus ja kahjum oli -174 eurot. Äriühingul puudus käive ja tegevus, kuna selleks ainukeseks eesmärgiks oli hoida Levikom Holding OÜ osa.
74.OÜ XXX Xxx omas 06.02.2016 9,99%-list osalust Levikom Holding OÜ-s. Viimase 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli omakapital 314 620 eurot, käive puudus ja kasum oli 32 752 eurot. Antud 2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli selle 65 230 eurot, käive puudus ja kahjum oli 655 302 eurot. Antud äriühingu kahjum tulenes selle tütarettevõtte hageja kahjumist aastal 2016. Antud äriühingul puudus käive ja tegevus, kuna selleks ainukeseks eesmärgiks oli hoida hageja osa.
75.Levikom Holding OÜ omas 06.02.2016 100% hageja osa (omab tänaseni). Viimase 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli hageja omakapital 315 646 eurot, käive 1 236 256 eurot ja kasum 33 856 eurot. 2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli omakapital 65 709 eurot, käive 2 808 559 eurot ja kahjum 655 849 eurot. Hoolimata hageja kahjumist oli hageja 2016 jätkuvalt tegutsev äriühing. Lisaks omandas hageja äriühingu Xxx Xxx OÜ 100% 11.03.2016 osa ning ühendas viimase 08.11.2016 endaga. Antud äriühingu 2015. a majandusaasta kohaselt oli omakapital 183 394 eurot, käive 1 689 673 eurot ja kasum 53 375 eurot. Seega väidavad kostjad ebaõigesti, et OÜ XXX Xxx osa oli müügilepingu sõlmimise ajal või temale üleandmise ajal ehk 06.02.2016 väärtusetu. Hageja oli nõuetekohaselt valmis tasuma lepingu alusel teise ja kolmanda osamakse.
76.Kuna kostja IExa OÜ ei andnud hagejale võrku üle, keeldus hageja järgmiste osamaksete tasumisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Hageja saatis kostjale IEXA OÜ-le 29.06.2016 nõudekirja müüdud võrgu üleandmiseks hiljemalt 01.07.2016, kuid kostja seda ei teinud. Hageja hinnangul on küüniline heita talle ette osamaksete maksmata jätmist olukorras, kus kostja jättis müügilepingu alusel müüdud telekommunikatsioonivõrgu lihtsalt üle andmata.
77.Pooled ei leppinud kunagi kokku, et võrgu otsene valdus jääbki kostja IEXA OÜ kätte. Pärast pikendatud perioodi läbisaamist saatis hageja müüjatele aruande, kus tõi välja ettevõtte tulemused ja tasumisele kuuluvad summad. Kuna hageja soovis pärast pikendatud perioodi lõppemist võrgu otsest valdust endale saada, esitas ta 29.06.2016 nõude, milles palus võrgu üle anda hiljemalt 01.07.2016. Müüjad rikkusid lepingut, kuna nad ei andnud võrgu valdust pärast 01.07.2016 üle.
78.Kui kostja IEXA OÜ oleks hagejale võrgu otsese valduse üle andnud 01.07.2016, oleks hageja teeninud müüdud ettevõtte kaudu tulu. Kuna hagejal puudu võrguseadmetele ligipääs, ei ole tal olnud võimalik klientidele enam teenuseid pakkuda ja tulu jäi teenimata ligi kolme aasta jooksul. Hageja on koostanud tabeli, milles on välja toodud tulu, mida ta oleks teeninud perioodil 01.07.2016 kuni 20.06.2019. 2016. a mais teenis hageja üleantud klientide pealt kasumit 7332,16 eurot kuus, mis koosneb käibest 11 332,16 eurot ja kulust 4000 eurot. Hageja arvestas, kui palju kliente ära kadus ja kui suur oli saamata jäänud tulu. Septembris 2016 oli 774 kliendist järele jäänud 496 ning käive langenud 11 322,16 eurolt 9055,36 euroni. Arvestades hageja tehtud kulutusi, oli saamata jäänud tulu 2016 septembris 1473,14 eurot. Hageja tabelist nähtuvalt oli perioodil 2016. a juulist kuni 2019. a maini hageja saamata jäänud tulu 221 047,26 eurot. Hageja nõuab hagivalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud kahju 21 530,61 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest 158 400 eurot. Seega ei nõua hageja sisse tervet kahju, vaid üksnes osa sellest ehk 179 930,61 eurot (158 400 + 21 1530,61 eurot).
79.Hageja palus kohtul mõista välja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud kahjult 21 530,61 eurolt viivise VÕS § 113 lg 1 alusel ja sätestatud määral. Hageja palub mõista viivise välja alates hagi esitamisest 17.02.2017 kuni antud summa tegeliku tasumiseni.
80.Kui kohus leiab, et kostja IEXA OÜ andis hagejale üle vaidlusaluse võrgu otsese ja kaudse valduse ning jätab hagi rahuldamata, palus hageja mõista talle tekkinud kahju välja kostjalt I Ailt. Füüsiliselt valdas võrku kostja I A. Kuna tema tegevus tuleb omistada kostjale IEXA OÜle, kes hagejale võrku üle ei andnud, vastutab hageja ees just kostja IEXA OÜ. Kui kohus leiab, et kostja IEXA OÜ andis hagejale üle võrgu otsese ja kaudse valduse ning I A ei vallanud võrku mitte IEXA OÜ nimel, vaid iseseisvalt, tuleb kahju välja mõista temalt.
81.Kostja I A täitis käsunduslepingut ja tal pidi olemas olema informatsioon võrguseadmete asukohtade kohta, nendele ligipääsemiseks kappide võtmed ja vastavad kasutajanimed ja paroolid. Kostja I A ei ole seda eitanud. Tasus ei olnud pooled kokku leppinud. Käsundi täitja peab käsundit täitma käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Samuti peab käsunditäitja andma käsundiandjale välja selle, mille ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud (VÕS § 626 lg 1). Lisaks ei tohi käsunditäitja põhjustada käsundiandjale kahju (VÕS § 620 lg 2). Kostja I A rikkus kohustusi sellega, et ei andnud hagejale üle viimase nõudel 01.07.2016 informatsiooni võrguseadmete asukohta kohta, võrguseadmetele füüsilist ligipääsu võimaldavad kapivõtmeid ega võrguseadmete juhtimist võimaldavate infosüsteemide kasutajanimesid ja administraatoriõigustega paroole. Selline informatsioon oli kostjal olemas, kuna ta ise lõi hagejale müüdud võrgu, juhtis seda peaaegu ainuisikuliselt enne hagejale müümist ja jätkas selle edasi juhtimist.
82.Kostja I A väidab ebaõigesti, et ta oli hageja töötaja. Hageja 31.03.2016 volikiri I Aile ja RA Vle ei tõenda, et kostja töötas hageja juures. Volikirjas ei ole täpsustatud, missuguse lepingu
alusel kostja ülesandeid täitis. Kostja I A ei ole põhistanud, kuidas tema ja hageja vaheline kirjavahetus tõendab töölepingu sõlmimist. Kostja I Ai kinnitus tsiviilasjas nr 2-17-2746 oli paljasõnaline. Hageja ei ole temaga kunagi töölepingut sõlminud ega talle palka maksnud.
83.Samas asus hageja väitma, et alternatiivselt põhjustas kostja I A talle kahju töölepingu rikkumisega. Töötaja peab olema tööandjale lojaalne (TLS § 15 lg 1) ja tegema tööd tööandja kasu silmas pidades (TLS § 16 lg 1). Kostja ei andnud hagejale soovitud informatsiooni ega vajalikke võtmeid hagejale üle, mistõttu rikkus ta TLS § 15 lg-s 1 ja TLS § 16 lg-s 2 nimetatud kohustusi. Kostja I A rikkus töölepingut tahtlikult, kuna tema valduses oli võrgu otsest valdamist võimaldav informatsioon ja võtmed, kuid vaatamata hageja nõudele ta seda üle ei andnud. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju ja viivise. Samuti palus ta kostjalt I Ailt välja mõista leppetrahvi 10 000 eurot ja viivise sellelt.
84.Hageja selgitas, et palub kahju terviksumma välja mõista põhjusel, et kahju suurus on selgunud. Hageja selgitas 10.06.2019 hagiavalduse terviktekstis, et nõuab kostjatelt saamata jäänud tulu, kuid ei nimetanud 10.06.2019 hagiavalduse tervikteksti resolutsioonis eraldi saamata tulu nõuet alates hagiavalduse esitamise ajast. Hageja on selle puuduse kõrvaldanud. Leppetrahvi nõuet hageja muutnud ei ole. Hageja loobus nõudest mõista kostjalt IEXA OÜlt välja 900 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Hageja on teadlik antud nõude menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 17.02.2020 istungil võttis hageja tagasi seadmete tagastamist puudutava nõude.
85.Kohtuvaidluse seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 31 210 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hagejale on käesolevas menetluses osutatud õigusabiteenust 194 tundi ja 54 minutit keskmise tunnihinnaga 151 eurot ehk kokku 29 360 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, ei lisandu käibemaksu. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 1800 eurot ja riigilõivu summas 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel.
86.Kostjate menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja IEXA OÜ on on käibemaksukohuslane (EE101292856), mistõttu ei saa ta nõuda menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. Kostja I Ai esindaja esitas menetluskulude taotluses töötunde enam, kui teelikult kulus. Menetluskulude taotluse kohaselt osutati õigusabi 40 töötundi, kui nimekirja kohaselt kulus 39 tundi. Kostja IEXA OÜ menetluskulu pidas hageja põhjendamatuks 55,49 tunni ulatuses ja kostja I Ai kulu 24,9 tunni ulatuses. Põhjendatud ajakulu kostja IEXA OÜ puhul on 46,51 tundi ja I Ai puhul 14,01 tundi. Kostja IEXA OÜ menetluskulud on põhjendatud 5963,75 euro ulatuses ja kostja I Ai kulud 2251,5 euro ulatuses.
KOSTJATE VASTUVÄITED
87.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja IEXA OÜ leidis, et analoogilist hageja nõuet menetleb Harju Maakohus juba tsiviilasjas nr 2-17-2746, milles on kostjaks Xxx Xxx OÜ. Kostja pidas arusaamatuks, mis on nõuded esitatud kostjate vastu solidaarselt, sest sisult on nõuded erinevad. Hagiavaldus kostja IEXA OÜ vastu põhineb ebaõigetel ja tõendamata väidetel. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses loetletud seadmed oleksid mistahes ajahetkel olnud hageja omandis või valduses.
88.Hagiavaldusest ei selgu, millal, kuidas ja mis alusel on hageja hagiavalduses nimetatud seadmed omandanud ning milline seos on seadmetel kostjatega. Hageja peab tõendama, et nõude aluseks olevad registrimärgistega ja seeriatunnustega seadmed eksisteerivad, märkides selgelt kus asuvad mastid (aadressid), millel hagis märgitud tunnustega seadmed paiknevad. Hageja hageb täpselt täpselt samasuguste väidete alusel Xxx Xxx OÜ-d ning esitab samaaegselt jätkuvalt Xxx Xxx OÜ klientidele arveid ja meeldetuletusi. Hageja nõuab erinevatelt isikutelt ühte ja sama. Hagis Xxx Xxx OÜ vastu nõuab hageja täpselt samade seadmete väljaandmist ja on esitanud samad rahalised nõuded.
89.Kuna hageja esitab klientidele jätkuvalt arveid, ei ole võimalik rääkida saamata jäänud tulust eelneva või järgmise perioodi kohta. Sõna-sõnalt ja arvestuselt kattuvad nõuded erinevates kohtuasjades välistavad teineteist. Hageja nõuab kolmelt isikul välja seadmeid, mida ei ole kas nimetatud isikute valduses või on klientide poolt Levikom Eesti OÜ-st välja ostetud ning kuuluvad klientidele endile. Hageja nõue rajaneb seadmete loetelule, mille on ta esitanud üksühele nii käesolevas kohtuasjas kui tsiviilasjas nr 2-17-2746. Samas on hageja tsiviilasjas nr 217-2746 õigeks võtnud, et osaliselt seadmeid ei eksisteeri. Hageja ei ole oma nõuet käesolevas tsiviilasjas selget formuleerinud, eksitab kohut ning esitab teadvalt kohtule ebaõigeid andmeid.
90.Kostja leidis, et hageja nõue on pahatahtlik. Kuna hageja põhiväiteks on seadmete kostja valduses oleks, peab hageja seda tõendama. Kostja IEXA OÜ on 01.11.2015 avaldusega lepingust taganenud, taganemine on kehtiv. Taganemise põhjuseks oli hageja pettus ning kokkulepete oluline rikkumine. Hageja pidi kostjale IEXA OÜ-le andma osaluse enda ettevõttes ning 70 000 eurot. Tegelikult jättis hageja raha maksmata ning andis kostjale osaluse OÜ-s XXX Xxx, mille väärtus on 2500 eurot, mitte 148 110 eurot, nagu väidab hageja. Hageja eesmärgiks oli pettuse teel omandada IExa OÜ kui tegutsev äriühing koos seadmete ja teabega tasuta, ilma midagi maksmata ning jätta IExa OÜ ilma mistahes tulust ja võimalusest tulu teenida.
91.Kuna hageja nõuab erinevatelt isikutelt välja samu seadmeid, ei tea ta järelikult ise, kelle valduses seadmed on. Hageja käis klientidel kodus ning võttis ise neilt ära seadmeid, mis olid klientide poolt välja ostetud ehk omastas klientide vara ja nüüd nõuab neidsamu seadmeid üksühele nimekirja alusel Xxx Xxx OÜ-lt, IExa OÜ-lt ja I Ailt. Hageja esitas hagiavalduses seadmete loetelu, kuid lisas hagiavaldusele üleandmise-vastuvõtmise akti kuuel real. Puudub selgus, kuidas omandas hageja seadmed, mis on toodud hagiavalduses. Samuti ei selgu, mis seos on neil kostjatega. Viidatud Lääne-Virumaa piirkonnas osutavad xxxneti-, telefoni- ja televisiooni vahendamise teenust mitmed ettevõtted, nt Elisa, Tele2, Telestar, STV jne, kes kasutavad teenuse osutamiseks samu maste ja samalaadseid seadmeid. Iga teenusepakkuja teab üheselt, mis seadmeid ja kus ta kasutab. Kostja hinnangul on hageja seadmete loetelu näol tegu suvalise nimekirjaga, millele võib olla lisatud nii Tele2, Telestari kui STV seadmeid. Ei ole eluliselt usutav ega võimalik, et hageja ei tea, tema kasutuses olnud ja olevate seadmete täpset asukohta, mis tüüpi seadmetega on tegemist, millist sagedust seadmed kasutavad, millised on seadmete seerianumbrid või kuidas tuvastada seadme kuuluvust.
92.Kostja IEXA OÜ selgitas, et mitte iga Xxxneti ja televisiooniteenust pakkuv ettevõtja ei püstita oma sidemasti, vaid üle Xxx on igas maakonnas püstitatud üksikuid maste, mida kasutavad oma seadmete paigaldamiseks erinevad ettevõtted. Ühe masti otsas võib olla enam kui 100 seadet. On ebaselge, milliseid seadmeid hageja on kasutanud ja silmas peab, sest hagiavaldusest ega selle lisadest neid asjaolusid ega tõendeid ei nähtu. Hagis toodud seadmete
loetelu on üldsõnaline. Kostja IEXA OÜ ei kasuta mitte ühtegi hageja loetelus olevat võrguga ühendatud ega mitteühendatud seadet ning ühtegi seadet ei ole kostja valduses. Vastupidist peab tõendama hageja. Kostja selgitas, et ta ei ole kasutanud hageja loetelus märgitud seadmete tüüpe ja selgitas, millised need välja näevad. Kostja väitis, et osaliselt ei saa hageja loetelus märgitud seadmeid üldse eksisteerida.
93.Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud valeandmeid mitte üksnes seadmete kohta, vaid omistab ebaõigeid ütlusi isikutele, kes neid avaldanud ei ole. M U ei ole kunagi väitnud, et ettevõtete vahel oleksid mingid seosed. Hageja väited tuginevad oletustele.
94.Kostja I A vaidles samuti hagile vastu. Kostja pidas ebaselgeks, kuidas on hageja esitanud erinevaid nõudeid kostjate vastu solidaarselt. Hageja nõue põhineb ebaõigetel ja tõendamata väidetel. Hageja leppetrahvi nõue ja selle alus on ebaselge. Hagis viidatud seadmete loetelu on ebaselge. Hageja peaks täpsustama, kummalt kostjalt ta seadmeid saada soovib. Hageja ei ole tõendanud, et talle on kunagi kuulunud hagis loetletud seadmed. Sisuliselt sama nõude on hageja esitanud tsiviilasjas nr 2-17-2746 kostja Xxx Xxx OÜ vastu. Kostja I A kordas kostja IEXA OÜ vastuväiteid hagile.
95.30.04.2019 seisukohtades leidsid kostjad, et hageja nõue on jätkuvalt tõendamata ning meelevaldne. Lepingust taganemist ei ole hageja nõuetekohaselt vaidlustanud. Kostjad viitasid VÕS §-dele 180-185. 01.11.2015 sõlmitud lepingu kohaselt on tegemist kahe äriühingu (kostja IEXA OÜ ja OÜ Viru Telecom) ja hageja vahelise tehinguga, mille kohaselt võõrandati kummalegi äriühingule kuuluv osa hagejale koos varadega. Lepingust tulenevalt oli varade ja kohustustuste vastutuse kandjaid hageja ees kaks ehk kostja IEXA OÜ ja OÜ Viru Telecom. Asjas puuduvad tõendid, milliseid varasid ja kohustusi eraldi kahe ettevõtte suhtes silmas on peetud.
96.Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarnõudeid. Lepingust nähtub, et kostja I A on müüjate seaduslik esindaja ja mõlema müüja ainuosanik. Hagis ei sisaldu selgelt, kas hageja esitab nõudeid kostja I Ai kui OÜ IExa või kui OÜ xxx ainuosaniku või juhatuse liikme vastu või on nõuded esitatud tema kui füüsilise isiku vastu. Hageja esitab nõuded kostja I Ai vastu seisuga kuni 17.02.2017, kuigi ta oli IEXA OÜ ainuosanik ja juhatuse liige kuni 20.06.2016.
97.Kostjad viitasid ÄS § 188 lõikele 1 ja leidsid, et käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et I A on IEXA OÜ või OÜ xxx ainuosanikuna kuni 20.06.2016 tekitanud hagejale süüliselt kahju. Hageja peaks kõigepealt esitama oma nõuded ja nõudma hagi rahuldamist tehingus osalenute arvel ja kui hageja ei saa nimetatud isikute vara arvel nõudeid rahuldatud, pöörduma nõuetega I Ai vastu. Samas on hageja kinnitanud, et kuni juunini 2016 tal I Ai vastu nõudeid ei ole. Kostjad ei saa vastutada solidaarselt, sest kostja I A ei olnud alates 21.06.2016 enam juhatuse liige ega ainuosanik.
98.Kostjad osundasid, et hageja väited selle kohta, millisele kostjale ta seadmed üle andis, on vastuolulised. Hageja on ebaselgelt väitnud, et andis osa seadmeid üle ühele ja osa teisele kostjale. Lepingule lisatud varade üleandmise-vastuvõtmise akt ei vasta raamatupidamisseaduse nõuetele, kuna ei määratle ega identifitseeri, millises osas ja väärtuses kuulusid üleantavad varalised esemed või nõuded kostjale IEXA OÜ-le või OÜ-le xxx ja kummalt isikult hageja varad omandas. AÕS § 6 lg 2 kohaselt ei saa juriidilise isiku vara kuuluda samaaegselt teistele isikutele. Üleantud varad olid liigitunnustega asjad ning
omavad kindlat markeeringut ja seerianumbrit. Aktist ei nähtu hagejatele üleantud esemete identifitseeringut ja puuduvad üleantava vara markeeringud.
99.Hageja on tõendanud, et ta omandas lepingu ja akti alusel kahelt juriidiliselt isikult 8 seadet: 6 antenni (neist 2 amortiseerunud ja väärtuseta), optikakeevitus ja airfiber - kokku 8 makreeringuta eset summas 60 880,56 eurot. Lisaks omandas hageja kostjalt IEXA OÜ-lt ettemaksed summas 25561,90 eurot. Hagiavalduses aga loetleb hageja, et omandas kostjalt 294 seadet, millele rajab nõude summas 158400 eurot.
100.Ostu-müügilepingu punktis 6.5 leppisid pooled kokku selles, et nad allkirjastavad vastavalt lepingu punktile 6.1 koostatud seitse akti, mis raamatupidamise algdokumendid varade, õiguste ja kohustuste liikumise kohta. Hageja on kohtule esitanud ühe akti lisas 2, mille alusel on ta omandanud 8 seadet. Kostjad viitasid RMPS § 6 lõikele 2 ja lõikele 4, § 7 lõikele 1, lõikele 2 ja lõikele 3. Hageja ei ole tõendanud, et omandas ja talle kuulusid ostu-müügi lepingu alusel 294 seadet, mida hagiavalduses nimetab, kuna puudub 294 seadme üleandmise vastuvõtmise akt ehk tõend, mis tõendaks 158400 euro nõude tekkimise alust. Hageja ei ole tõendanud, et omandas kostjalt IEXA OÜ-lt ja OÜ-lt xxx ostu-müügilepingu alusel kliendilepingud, kuna puudub hagejale kliendilepingute üleandmise akt, mis tõendaks hageja nõude 21530,61 euro tekkimise alust ja võimalikkust.
101.Hageja ei ole tõendanud, et andis kostjale IEXA OÜ-le üle hoiule hagejale kuuluvad seadmed ja kliendilepingud. Puudub vastav valduse üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja ei ole tõendanud, et andis kostjale I Aile üle seadmed, milliseid ta ei andnud hoiule kostjale IEXA OÜle.
102.Kostjad vaidlesid vastu hagis nimetatud kahjunõude arvestusele. Isegi kui eeldada, et hageja andis kostjatele üle osaliselt amortiseerunud seadmed 60 880,56 euro väärtuses, on eluliselt ebausutav, et eelnevalt kasutuses olnud seadmete tootlikkus võib olla 293 eurot päevas ehk 5 aastase kasutusperioodi puhul 534 725 eurot, mis oleks kokku 878%. Hageja nõuab tagasi seadmeid, mille jääkväärtus 2017. a seisuga arvestades amortisatsiooni saab olla ca 16 637 eurot. Hageja arvutused on meelevaldsed ja asjatundmatud.
103.Kostjad pidasid paljasõnalsteks ka hageja väiteid, et kostjad andis hagejale kuuluvad seadmed ning kliendilepingud üle Xxx Xxx OÜ-le. Kostjad eitasid sellist üleandmist. Alates 20.06.2016 puudus kostjal I Ail selleks võimalus, sest ta ei olnud enam IEXA OÜ omanik ega juhatuse liige. Hageja samal alusel esitatud nõuded Xxx Xxx OÜ vastu jäid tsiviilasjas nr 2-172746 rahuldamata, sest hageja ei tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid.
104.Kostjad leidsid, et lepingust taganemine oli seaduslik ning põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktides 8.2.4 a. ja 8.2.5 a. ja c sisaldus muuhulgas, et 68% tehingu hinnast (148 110 eurot) tasutakse xxx (XXX xxx OÜ registrikood xxx) osa 2500 euro ostu-müügiga kostjale IEXA OÜ-le tehingu päevale järgneval tööpäeval. Sellega loeti tehingu hinnast 148 110 eurot tasutuks. Lepingu punkt 8.2.4 kohaselt pidi osaluse omandamine andma kostjale IEXA OÜ-le 5,783% osaluse hageja valdusühingus Levicom Holding OÜ-s.
105.Kostja IEXA OÜ omandas XXX Xxx OÜ osa nimiväärtuses 2500 eurot 06.02.2016. Alates 11.03.2016 kuulus XXX Xxx OÜ-le 4% hageja valdusühingu Levicom Holding OÜ. Hageja ei esitanud kostjatele XXX Xxx OÜ ega Levikom Holding OÜ majandusaasta aruandeid 2015. a, et kostjad oleksid saanud hinnata hageja lubatud osa väärtust tehingu sõlmimisel
01.11.2015 ega varasemalt. Neid aruandeid ei olnud olemas. Hageja juhatuse liige P Pm, kes oli samal ajal ka XXX Xxx OÜ juhatuse liige, esitas XXX Xxx OÜ 2015. a majandusaasta aruande registrile alles 01.07.2016. 2016. aasta aruanne esitati 31.03.2019. Seega ei saanud kostjad veenduda, et osa väärtuseks on 148 110 eurot. Hageja esitas kostjatele ebaõigeid andmeid.
106.Kostjad said omandatud XXX Xxx OÜ osa reaalväärtusest teada esmakordselt alles 01.04.2019. Tehingute tegemise ajal viis P Pm kostjaid teadlikult eksitusse eesmärgiga kallutada neid tehinguid tegema. Kostjatele ei avaldatud tegelikke asjaolusid ehk XXX Xxx OÜ osa reaalväärtust seisuga 2016. Vastavalt hea usu põhimõtetele oleks hageja pidanud kostjaid nendest asjaoludest teavitama. Müüjate 21.06.2016 lepingust taganemise avaldust ei ole hageja nõuetekohaselt vaidlustanud.
107.Kostjad esitasid tõendid, milliste kohaselt asutas P Pm 2014. a neli juriidilist isikut, millel kõigil oli puutumus 1.11.2015 lepinguga. 16.06.2014 asutas ta xxx OÜ, registrikood xxx. P Pm oli äriühingu asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige. 18.06.2014 asutas ta Levicom Holding OÜ (asutamisel Unitcom Holding OÜ), registrikood 12677334. P Pm oli äriühingu asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige. 20.06.2014 asutas ta hageja Levicom Xxx OÜ (asutamisel Unitcom Xxx OÜ), registrikood 12678473. P Pm oli äriühingu asutaja. Äriühingu ainuosanik oli Levicom Holding OÜ. 08.12.2014 asutas P Pm XXX Xxx OÜ, registrikood xxx. P Pm oli äriühingu asutaja ja juhatuse liige. Ainuosanik oli xxx OÜ.
108.xxx OÜ-l, Levicom Holding OÜ-l ja XXX Xxx OÜ-l puudusid töötajad, põhi-ja käibevara ja müügitulu. Äriühingud omasid ainult investeeringuid. 01.11.2015 tehingu sõlmimisel pidi kostja omandama XXX Xxx OÜ osa nimiväärtusega oli 2500 eurot ja äriühingu reaalväärtus pidi olema 148110 eurot. P Pmi 01.07.2016 äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli reaalväärtus 31.12.2015 seisuga negatiivne summas 2562 eurot. Ära oli kasutatud osakapital 2500 eurot ja käibevara võlg oli 62 eurot.
109.Eesmärgiga muuta sisuliselt negatiivse väärtusega äriühing XXX Xxx OÜ bilansiliselt ja kasumlikult lepingu sõlmimise aastal positiiveks, oli Levicom Holding juhatuse liige P P aktiga hinnanud XXX Xxx OÜ üleantavat mitterahalist sissemakset ehk investeeringut summas 28 055 eurot. Akti kohaselt oli investeeringuks nõue Levicom Xxx OÜ vastu summas 31 896 eurot ja see tulenes 28.10.2014 sõlmitud lepingust, mida täiendati 12.01.2015 xxx OÜ ja xxx OÜ osade müügilepingust, mille XXX Xxx OÜ omandas xxx OÜ-lt ja xx OÜ-lt. Kostjad leidsid, et XXX Xxx OÜ 13.01.2015 aktis märgitud investeering summas 28055 eurot nõudena 28.10.2014 lepingu alusel ei ole tõsiseltvõetav. XXX Xxx OÜ asutati ja kanti registrisse 08.12.2014. XXX Xxx OÜ 2015. aasta majandusaasta aruandes ei ole märgitud, et äriühingul olnuks 31.12.2014 seisuga nõudeid kolmandate isikute suhtes. Kostjad leidsid, et väidetav investeering oli sisutu. Kostjaid kallutati mitte millegi eest oma ettevõtet müüma. P Pm esitas 31.03.2019 äriregistrile XXX Xxx OÜ 2016. majandusaasta aruande, mille kohaselt oli ettevõtte reaalväärtus koosmõjus Levicom Holding OÜ 2016. a tegevustulemiga sisuliselt negatiivne. Levicom Holding OÜ teenis 2016. a kahjumit summas 655 302 eurot.
110.Kostja IEXA OÜ ei saanud tehinguga 148 110 euro väärtusele vastavat osa, vaid sai väärtusetu osa ja langes pettuse ohvriks. Kostja ei saanud ka 01.11.2015 lepingu punktide 8.2.4 b ja c kohast 70000 eurot ega punktis 8.2.4 a kokkulepitut ehk osalust valdusfirmas 5,783% ulatuses. Kostja sai 4% osaluse valdusettevõttes, kus netovara oli vähem kui pool
osakapitalist. Kostjal IEXA OÜ-l jäi saamata ettevõtte müügist tulenev tehingu hund 218 110 eurot. Hageja on tekitanud kostjale IEXA OÜ-le ja OÜ-le xxx kahju, mis tõi kaasa hageja alusetu rikastumise ning hageja 2016. a müügitulu suurenemise 1 224 000 eurolt 2 642 000 euroni ehk 118 % võrra.
111.09.09.2019 seisukohtades osundasid kostjad, et järjekordses hagi terviktekstis esitas hageja nõude summas 21 530,61 eurot üksnes kostja IEXA OÜ vastu, millest võib järeldada, et teise kostja vastu esitatud nõudest on hageja loobunud, kuigi loobumise avaldust esitatud ei ole. Kostjad viitasid, et kahju hüvitis summas 21 530,61 eurot ei kattu hagiavalduses märgituga. Kahju nõude rahuldamise eeldusi ei ole hageja tõendanud.
112.Kostjad ei nõustunud, et IEXA OÜ rikkus müügilepingud, kuna viimane ei andnud hagejale üle võrgu otsest valdust, infosüsteeme, võtmeid, paroole, kliendilepinguid ja üürilepinguid. Kostjad ei nõustunud, et nad jäid edasi võrku valdama ja juhtima. Kostjad ei nõustunud, et lepingule lisatud akt võrguseadmete valduse üleandmiseks oli formaalne. Kui hageja ei oleks saanud lepingu alusel omandatu üle valdust, ei oleks ta saanud esitada klientidele arveid ega koostada esimest tuluarvestust 29.02.2016 ja teist 20.06.2016. Hageja ei oleks saanud läbi viia ostja varade raamatupidamislikku inventuuri 2015. a ja 2016. a ning koostada amortisatsiooni arvestust majandusaasta aruande koostamiseks. Hageja ei esitanud kostjate vastu ühtegi nõuet või pretensiooni, et lepingu kohast vara ei ole üle antud.
113.Hageja on eksitanud varem kohut, nimetades rendilepingut hoiulepinguks ja on läinud mööda selle tekstist. 10.06.2019 esitas hageja tähtajalise volikirja I Aile ja RA Vle 31.03.2016, mis tõendab, et mõlemad isikud olid hageja töötajad ja nende volitusi pikendati. Teenuse osutamine tööandja klientidele ei oleks olnud võimalik, kui tööandjal poleks olnud kliente, seadmeid, lepinguid, võtmeid ja juurdepääsu seadmetele. Töövaidluskomisjon viitas 18.10.206 otsuses hageja nõustumisele, et RA V oli tema töötaja 01.11.2015 kuni 19.08.2016. Samuti esitasid kostjad tema töölepingu. Tsiviilasjas nr 2-17-2746 ütlusi andes kinnitas I A, et ta oli hageja töötaja.
114.Hageja väitis, et tema nõue sumas 21 530,61 eurot on saamata jäänud tulu. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on nõue kujunenud ja millisel ajavahemikul kahju tekkis. Hageja eeldus, et kliendibaas püsib samal tasemel kui läbirääkimiste ajal 2015. a I kvartalis, on väär: VÕS § 100 lg 1 kohaselt on tarbijal igal ajal õigus ilma eelneva etteteatamiseta leping üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Kliendibaas sõltus alates 01.11.2015 hageja kui teenuse pakkuja tegevusest või tegevusetusest. Kostjad leidsid, et see, milline on hageja nõude alus ja suurus ei oleks saanud ka kujuneda alles menetluse kestel määratava ekspertiisi alusel. Kahju arvestuse pidi koostaja hageja ise. Samuti puuduvad toimikus raamatupidamise algdokumendid.
115.Viivise nõude puhul puudub arvestuskäik. Hageja on esitanud etteulatuva viivisenõude enne nõude sissenõutavaks muutumist, mis on vastuolus VÕS §-ga 113. Kostjad ei nõustunud ka alternatiivnõudega kostja I Ai vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi toiminguid hageja juures käsunduslepingu alusel. Hageja esitatud tähtajaline volikiri tõendab, et I A oli hageja töötaja ehk võrguxxx juht, kellel oli õigus hageja klientidele hageja nimel teenuseid osutada ja muid töid teostada. Hageja esitatud tõendid tõendavad I Ai töötamist hageja alluvuses, sh tõendab seda ekirjade vahetus.
116.Kostjad vaidlesid vastu nõudele mõista IEXA OÜ-lt välja kahju hüvitis 293 eurot päevas ja mitte suuremas summas kui 158 400 eurot. Kostjad viitasid, et hageja ei ole antud nõuet enam esitanud kostja I Ai vastu, kuigi loobumise avaldust esitatud ei ole. Kostjad pidasid nõuet ebaselgeks. Ebaselge on, milliste seadmete tagastamist hageja soovib. Hagist võib järeldada, et kostja IEXA OÜ ei andnud hagejale seadmeid üle kuni 17.02.2017. Hageja nõuab kahju hüvitamist 540,6 päeva eest alates 17.02.2017 kuni 11.08.2018. Hageja on kinnitanud, et tal puudub nõue ajavahemiku 01.11.2015 kuni 17.02.2017 osas. Kõik kahju nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Hageja on 17.02.2017 esmases hagiavalduses nõustunud seadmete saamisega. Kostjad pidasid ebatõenäoliseks, et kui hageja ei saanud lepingu alusel kokku lepitut, oleks ta oodanud nõuete esitamisega kuni 17.02.2017.
117.Hageja kuukäivetest üleantud klientide kohta juulist 2016 kuni jaanuarini 2017 nähtub, et ainuüksi esimesel kolmel kuul pärast juunit 2016 osutas hageja keskmiselt elektronsideteenust üle 700-le üleantud kliendile. Kostjad pidasid ebatõenäoliseks, et teenust sai osutada ilma seadmete üleandmiseta. Hageja 2016. a majandusaasta aruandest nähtub, et elektronsideteenuste maht hageja tegevustulemis oli 64%, müügitulu kasvas üle 2,2 korra võrreldes eelmise aastaga ja varade väärtus kasvas 2,4 korda. Töötajate arv kasvas 21-lt 51le. Oluliseks mõjuteguriks ei saanud olla aasta lõpus (08.11.2016) omandatud Xxx Xxx OÜ. Majandusaasta aruandes ei ole ka märgitud nõudeid kostjate vastu.
118.Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks 01.11.2015 lepingu alusel omandatud vara üle andnud ega selgitanud usutavalt ja põhistatult, kuidas on seadmed kostjate valduses. Hageja väited on vastuolulised ja muutuvad. 10.06.2019 väitis hageja, et vara jäigi kostja IEXA OÜ valdusesse, kes vara üle ei andnud. Samas väidab hageja, et vara oli 22.06.2016 kostja I Ai valduses, kes andis selle samal päeval Xxx Xxx OÜ-le. 17.02.2017 hagis väitis aga hageja, et vara oli tema valduses, kuid ta andis selle osaliselt kostja IEXA OÜ valdusesse hoiulepingu alusel. Ülejäänud hageja valduses olnud vara andis hageja käsunduslepingu alusel I Ai valdusesse.
119.Kostjad leidsid, et kahju hüvitis summas 293 eurot päevas ja 158 400 eurot kogumis on tõendamata ja põhistamata. Lepingule lisatud aktiga tõendas hageja, et sai 8 seadet, milliste väärtus oli 60 880,56 eurot. 17.02.2017 väitis hageja, et omandas hoopis 294 seadet väärtusega 158 400 eurot. 10.06.2019 hagi terviktekstis on hageja loobunud 294 seadme väljanõudmisest ja nõuab seadmeid, mida ta üldse nimetanud ei ole. Kostjad jäid varasemate põhistuste juurde, milliste kohaselt ei saanud hageja kahju nõuded olla põhjendatud, arvestades üle antud seadmete väärtust, amortisatsiooni ja tootlikkust.
120.Kostjad vaidlesid vastu leppetrahvi nõudele. Müügilepingu p 16.3 kohaselt pidid kostja IEXA OÜ, xxx OÜ ja kostja I A järgima ja tagama, et nad ei tegele kolme aasta jooksul arvates tehingu päevast Xxx territooriumil otseselt või kaudselt konkureeriva tegevusega, milleks on elektroonilise side teenuse osutamine elektroonilise side seaduse tähenduses. Elektroonilise side seaduse § 2 lg 1 puudub, § 2 sisaldab ainult punkte. Punktis 6 sisaldub, et elektroonilise side teenus on teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side teenus on ka võrguteenus.
121.Hageja väited, et kostja I A pakkus elektroonilise side teenuseid Xxx Xxx OÜ kaudu on paljasõnalised. Xxx Xxx OÜ on turule tulnud uus ettevõte, ning tema vastu esitatud nõuded jäid tsiviilasjas nr 2-17-2595 rahuldamata. Arusaamatu I Ai meelevaldne seostamine Xxx
Xxx OÜga, sest I A müüs oma osalused ning vahetas eriala, asudes tööle autoremondilukksepana. Telefoni number nr xxx oli ettevõtte telefoni number ja läks üle koos käitisega. I Ai telefoni number on xxx. Xxx Xxx OÜ kasutas seda numbrit enda kodulehel ja reklaamides. Sama number nähtub I Ai ja Xxx Xxx OÜ kirjavahetusest septembris 2017.
122.Ebaõige on hageja väide, et kuna I A töötas Xxx Xxx OÜ-s tehnikuna, osutab ta elektroonilise side teenust. I Ai tööülesannete sisuks ei ole Elektroonilise side seaduses § 2 p 6 nimetatud tegevus. Kostja asus töötas töölepingu alusel 07.10.2016 - 14.09.2017 Testdrive OÜ-s autoremondilukksepana. Alates 02.10.2017 töötab kostja töölepingu alusel Xxx Xxx OÜ-s arvutivõrgu tehnikuna. Xxx Xxx OÜ-s ei osuta ta teenust elektroonilise side seaduse § 2 p 6 tähenduses, mida tõendab ametijuhend.
123.Kostjad leidsid, et konkurentsipiirangud saavad kehtida vaid töösuhetes. TLS §-de 23, 24, 25, 26 kohaselt sõlmitakse kokkulepe kuni üheks aastaks ja on kehtiv üksnes juhul, kui selle eest makstakse pärast töösuhte lõppemist mõistlikku igakuist hüvitust. 01.11.2015 käitise müügilepingu p 6.3 ei olnud kostjal keelatud töötada konkurendi juures, vaid samal tegevusalal, seega konkurentsipiirangut ei ole rikutud. Lisaks kehtib konkurentsipiirang üksnes juhul kui see vastab TLS 23 lg 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Kuna hageja ei ole I Aile konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest hüvitist tasunud, ei kehti konkurentsikeelust kinnipidamise kohustus ega selle rikkumise eest ettenähtud leppetrahv. Müügilepingu p 16.3 on vastuolus hea usu põhimõttega. Konkurentsipiirang ei kehti ka seetõttu, et kostjad taganesid lepingust. Nõudest ei selgu, millise perioodi eest hageja leppetrahvi nõuab.
124.Kostjad ei nõustunud jätkuvalt, et hageja on täitnud oma kohustused müügilepingu alusel. Lepingu punktis 8.2.4. a sisaldub, et kostja IEXA OÜ saab 5,783 % suuruse osaluse hageja valdusühingus, mille nime lepingus ei nimetatud. IEXA OÜ ei ole käesoleva ajani saanud osalust hageja valdusühingus. Kostja ei ole saanud osalust hageja emaettevõttes. Ebaõige on hageja väide 10.06.2019 terviktekstis, et 02.09.2016 OÜ XXX Xxx osalus vähenes Levikom Holding OÜ-s 4,09 % võrra. Kostjate esitatud tõendite kohaselt ei vähenenud OÜ XXX Xxx osalus OÜ Levikom Holding osakapitalis 4,09 % võrra, vaid moodustas alates 02.09.2016 4,09 %. Alates 02.09.2016 on XXX Xxx OÜ osalus 4,1% hageja emaettevõttes OÜ-s Levikom Holding. Kostjad leidsid, et XXX Xxx OÜ omandamisel ei saanud nad varalisi õigusi summas 148 110 eurot. Ülejäänud osa võlgnevusest, mille suuruseks hindas hageja seisuga 31.01.2016 37 053 eurot ei ole hageja tasunud. Kolmandat makseosa ei ole hageja isegi välja arvutanud.
125.Müüjad müüsid lepingu alusel hagejale oma ettevõtte ehk käitise, kuid hageja oma lepingulisi kohustusi müüjate ees ei täitnud. Kostjad nõudsid korduvalt lepinguliste kohustuste täitmist. Kostja I A ei saanud hageja juures töötamise eest tasu. Kostjad ei nõustunud hageja väitega, et hageja pikendas kostjate soovil teise osamakse suuruse arvestamise aluseks olevat perioodi. Kostjal I Ail puudus igasugune võimalus algandmete alusel hinnata müüdud ettevõtte tulemuslikkust, sest kõik andmed ja tulemid olid hageja valduses. Müüjad taganesid lepingust seaduslikult. Hagejalt nõuti korduvalt makseid ja teda hoiatati taganemise eest.
126.15.02.2016 saatis kostja IEXA OÜ hagejale e-kirja, millega nõudis lepingujärgset tasu maksmist. 23.03.2016 saatis hageja kostjatele e-kirja, milles ta kinnitas, et võlgneb seisuga
31.01.2016 35 000 eurot rahas ja 35 000 eurot maksetena. Kirjas soovis hageja saada kokkulepet maksetähtaegade osas, mis olid juba saabunud. Kostjad ei ole kordagi soovinud tähtaegu pikendada nagu väidab hageja. Hageja ise soovis korduvalt tähtaega pikendada ebamõistlikult pikaks. Kostjate vältimatu eeltingimus lepingu sõlmimisel oli, et IEXA OÜ saab koheselt 70 000 eurot ning I A asub tööle hageja ettevõttesse Virumaa piirkonna juhina.
127.26.03.2016 saatis I A uue kirja, milles palus kokkuleppest kinni pidada. 16.06.2016 esitas I A hagejale korduva nõude raha maksmiseks ning teatas, et ei saa teha koostööd, kui hageja ei täida põhilist kokkulepet. 29.06.2016 saatis hageja kostjatele kirja, milles teatas, et on saanud taganemisavalduse kätte, kuid ei nõustu sellega. Alusetu on hageja etteheide, et ta ei saanud täiendavat tähtaega. Täiendavat tähtaega osaluse üleandmiseks ei saanud kostjad anda. Kostja IEXA OÜ hoiatas 16.06.2016, et kui makseid ei teostata, koostöö lõppeb. Kostjad nõudsid hagejalt korduvalt tasu ja taganemise avaldus ei olnud esmakordne nõue. Kostjad ootasid lepingu täitmist pool aastat ja selle aja jooksul teenis hageja kostjate klientidelt igakuist tulu.
128.Kostja I A täitis hageja juures töölepingulisi kohustusi, mida tõendavad e-kirjad. 06.11.2015 e-kirjades palus I A otsa saanud kliendiseadmeid. 17.11.2016 palus I A uuesti seadmeid, sest ilma nendeta ei saanud töökohustusi täita. 23.12.2015 esitas ta uue tellimuse vajalikele seadmetele. 03.02.2016 saatis Market Holding OÜ e-kirja hagejale, mille kohaselt ei saanud klient sõlmida hagejaga lepingut, kuna viimane ei andnud I Aile seadmeid. 03.11.2015 ekirjad I Ai ja P Pmi vahel tõendavad, et I Aile ei väljastatud kliendilepinguid lepingute sõlmimiseks.
129.20.01.2020 seisukohtades viitasid kostjad sellele, et hageja nõuded on menetluse kestel korduvalt muutunud ning on ebaselged. Alternatiivsetelt nõuetelt on tasumata riigilõiv. Alternatiivsetel nõuetele puuduvad põhistused. Varasem solidaarne nõue on asendatud alternatiivsete nõuetega. Kahju hüvitise 158 400 euro nõue on uus nõue, kuid nõude põhistus puudub.
130.Lõplikes seisukohtades jäid kostjad varasemate väidete juurde. Menetluskuludena palus kostja I A välja mõista kolmelt määruskaebuselt tasutud riigilõivud 150 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga summas 6150 eurot. Õigusabi osutati 40 tunni ulatuses tasuga 125 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Kostja IEXA OÜ palus välja mõista määruskaebustelt tasutud riigilõivus 150 eurot ja õigusabikulud summas 15 150 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutati 100 tunni ulatuses hinnaga 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja palus välja mõista viivise menetluskulude summalt.
131.Kostjad viitasid, et 17.02.2020 istungil võttis hageja tagasi seadmete väljanõudmise nõude. Kostja IEXA OÜ menetluskulud seoses seadmete nõudega olid 4200 eurot. Kostjale osutati õigusabi 28 tundi tunnihinnaga 125 eurot.
132.Hageja menetluskuludele vaidlesid kostjad vastu. Hageja õigusabikulude suurus ning maht on selgelt ülepaisutatud. Hageja keeldus pooltevahelise kompromissi allkirjastamisest põhjusel, et väidetavalt olid kahe kostja menetluskulud liiga suured. Hageja enda menetluskulud on aga 10 000 eurot suuremad kui kahel kostjal kokku. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud tööde loetelu ei vasta tegelikkusele. Eluliselt ebausutav on menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu alates esmase hagi koostamisest.
Nimekirjas puuduvad selged viited, milliste dokumentide koostamisele aeg kulus. Arusaamatud on korduvad teeside koostamised, mida kohtule esitatud ei ole. Alusetu on kümneid tunde kestnud ajakulu istungite ettevalmistamiseks. Alusetu on ajakulu 4 tundi kompromisspakkumise koostamisele.
133.Kostjad pidasid mitmete toimingute puhul ebaselgeks seost antud kohtuasjaga. Hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, mis summas loeb hageja vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulusid kummagi kostja osas. Ebaselgeks jääb, mida tähendab keskmine tunnihind 151 eurot. Tõele ei vasta hageja kinnitus, et kõik kulud olid seotud antud menetlusega. Tsiviilasjas nr 2-17-2746 esitas hageja juba menetluskulude taotluse, mis sisaldas käesolevas menetluses soovitud kulusid. Põhjendamatu oli ka kahe esindaja kasutamine menetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
134.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
135.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ostjana ning kostja IEXA OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ ja kostja I A müüjatena sõlmisid 01.11.2015 ettevõtte ehk käitise müügilepingu, millega müüjad võõrandasid hagejale käitise, mis tegeles televisiooni, xxxneti ja telefoniteenuste osutamisega Ida- ja Kesk-Xxx piirkonnas; 2) koos lepingu sõlmimisega allkirjastasid hageja ja müüjad 01.11.2015 üleandmise-vastuvõtu akti, millega müüjad andsid üle ja hageja võttis vastu aktis märgitud seadmete, masinate ja töövahendite omandi ning valduse; 3) müügileping nägi ette, et 148 110 eurot müügihinnast tasutakse viisil, kus kostja IEXA OÜ saab 5,783 % suuruse osaluse hageja valdusettevõttes ning kostjale IEXA OÜ-le anti üle osalus XXX Xxx OÜ-s; 4) 21.06.2016 edastasid müüjad hagejale avalduse müügilepingust taganemise kohta; 5) kostja I A oli IEXA OÜ ainuosanik perioodil 09.01.2008-20.06.2016 ja ainus juhatuse liige perioodil 09.01.2008-20.06.2016; 6) kostja I A oli xxx OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige perioodil 07.01.2015-20.06.2016; 7) 10.06.2016 asutati OÜ Xxx Xxx, mille ainuosanik ja juhatuse liige on M M.
136.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad IEXA OÜ ja I A rikkusid müügilepingust tulenevaid kohustusi sellega, et nad ei andnud müügilepingu alusel hagejale üle võrguseadmeid, administraatoriõigusi ja paroole. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostjate rikkumise tõttu õigus nõuda viimastelt kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja I A rikkus müügilepingust tulenevat konkurentsikeeldu, mille tõttu on hagejal õigus nõuda temalt leppetrahvi. Hageja nõuete muutumine
137.Menetluse käigus on hageja nõudeid korduvalt muutnud. Algses hagis esitas hageja nõuded kostjate I Ai ja IEXA OÜ vastu solidaarselt. Hageja palus neilt solidaarselt välja mõista saamata jäänud tuluna hagi esitamise ajaks tekkinud kahju 21 530,61 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju 293 eurot päevas kuni hageja soovitud seadmete tagastamiseni, kuid mitte enam kui 158 400 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kolmanda nõudena palus hageja kostjalt I Ailt välja
mõista leppetrahvi 10 000 eurot ning viivise sellelt summalt. Neljanda nõudena palus hageja kostjalt IEXA OÜ-lt välja mõista põhivõlgnevuse 900 eurot ja viivise. 19.12.2017 esitas hageja esimese hagi täienduse, milles ta nõudis kostjatelt solidaarselt välja mõista 293 eurot kuni hagis loetletud seadmete tagastamiseni. Seega esitas hageja kostjate vastu sisuliselt seadmete tagastamise nõude.
138.10.06.2019 esitas hageja nõude täienduse. Hageja ei esitanud kostjate vastu enam solidaarseid nõudeid. Hageja esitas 21 530,61 euro väljanõudmise ja viivise ning 293 euro ja viivise nõude üksnes kostja IEXA OÜ vastu. Viimase summa palus hageja kostjalt välja mõista kuni seadmete valduse saamiseni. Kostjalt I Ailt palus hageja endiselt välja mõista leppetrahvi ja viivise. Hageja ei esitanud enam kostja IEXA OÜ vastu 900 euro väljamõistmise nõuet, kuid ei avaldanud samas, et ta oleks nõudest loobunud või selle tagasi võtnud.
139.20.12.2019 esitas hageja järjekordse nõude täienduse. Hageja palus kostjalt IEXA OÜ-lt välja mõista kahju hüvitise 21 530,61 eurot ja viivise ning sama summa palus hageja alternatiivselt välja mõista kostjalt I Ailt, kui kohus nõuet IEXA OÜ vastu ei rahulda. Teise nõudena palus hageja kostjalt IEXA OÜ-lt välja mõista kahjuna 158 400 eurot ja viivise. Sama summa palus hageja alternatiivselt välja mõista kostjalt I Ailt, kui kohus nõuet IEXA OÜ vastu enam ei esita. Lisaks palus hageja kostjalt I Ailt välja mõista leppetrahvi 10 000 eurot ja viivise.
140.Samas menetlusdokumendis teatas hageja, et ta loobub nõudest mõista IEXA OÜ-lt välja põhivõlgnevus 900 eurot ja viivise alates 17.02.2017. 20.12.2019 menetlusdokumendis ei esitanud hageja enam nõuet mõista kostjalt või kostjatelt välja hüvitis 293 eurot päevas kuni hagiavalduses loetletud seadmete tagastamiseni. Varasemalt teatas hageja 17.02.2020 eelistungil (toimiku 4. kd, lk 179-180), et ta loobub seadmetega seotud nõudest ja jääb ainult rahaliste nõuete juurde.
141.Seega on hageja menetluse kestel nõudeid korduvalt muutnud. Kostjad on teatanud, et nad ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kohus leiab, et nende nõuete osas, milliste juurde hageja on lõppastmes jäänud, ei ole tegemist nõude muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes, milleks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Sisuliselt ei ole hageja nõuete rahalised suurused ning nende aluseks olevad asjaolud muutunud, mistõttu on tegemist TsMS § 376 lg 4 p 2 toodud olukorraga. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et alternatiivsete nõuete esitamisel oleks hageja pidanud tasuma täiendavat riigilõivu. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Seega ei liideta omavahel alternatiivseid nõudeid. Hageja on tasunud nõuete esitamiseks vajaliku riigilõivu.
142.Kohus leiab, et hageja loobumine kahest nõudest tuleb vastu võtta. Tegemist on menetluse kestel nõuetest osalise loobumisega ning kohtul tuleb loobutud nõuete osas menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
143.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte.
Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 321-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-21-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11). Kostjad ei ole nõuetest loobumisele vastuväiteid esitanud.
144.Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu hageja loobumise nõudest mõista kostjalt IEXA OÜlt välja põhivõlgnevus summas 900 eurot ja alates 17.02.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni selle tasumata osalt viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras. Kohus võtab samuti vastu hageja loobumise nõudest mõista kostjatelt IEXA OÜ-lt ja I Ailt solidaarselt välja alates 17.02.2017 kuni hagiavalduses loetletud seadmete valduse tagasisaamiseni sissenõutavaks muutuva kahju eest hüvitis summas 293 eurot päevas. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas. Hageja kahju nõuded summas 21 530,61 eurot ja summas 158 400 eurot
145.Hageja leidis, et kostjad on rikkunud käitise müügilepingut. Samuti on kostja IEXA OÜ rikkunud temaga sõlmitud hoiulepingut ja kostja I A temaga sõlmitud käsunduslepingut või alternatiivselt töölepingut. Müügilepingu kohaselt pidi tasu maksmine toimuma etappide kaupa, lähtudes hageja koostatud arvestustest. Esimese etapi osas koostatud arvestus ei vastanud kostjate ootustele, mistõttu pikendasid pooled lepingus kokku lepitud tasu arvestamise perioode. Kui hageja koostas lõpuks esimese etapi arvestuse, ei pidanud kostjad seda sobivaks ja esitasid alusetu lepingust taganemise avalduse.
146.Hageja väitis, et andis pärast müügilepingu sõlmimist osa selle alusel omandatud seadmetest hoiulepingu alusel IEXA OÜ valdusesse ja osa käsunduslepingu alusel I Ai valdusesse. Hoiulepingu ütles hageja üles, kuid kostja IEXA OÜ ei tagastanud seadmete valdust. I A vahetas kõigi seadmete juurdepääsuparoolid ning kostjad andsid seadmed üle Xxx Xxx OÜle, kes hakkas ise hagejale lepingu alusel üle antud klientidele teenust osutama. Kostjad rikkusid müügilepingut, sest nad ei andnud selle alusel hagejale üle seadmete valdust. Sellega tekitasid nad hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja kaotas alates juulist 2016 kuni jaanuarini 2017 tulu summas 49 530,61 eurot. Kui sellest maha arvestada kokku hoitud kulud 4000 eurot kuus, on hagi esitamise ajaks tekkinud hagejal kahju saamata jäänud tulu näol summas 21 530,61 eurot. Alates juulist 2016 kuni 2019. a maini oli hageja saamata tuluks 221 047,26 euro. Kui arvestada maha kokku hoitud kulud, on hageja pärast hagi esitamist kandnud täiendavalt kahju 158 400 eurot.
147.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et ta oleks müügilepingu alusel omandanud hagiavalduses loetletud seadmed. Pooled allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti, mille alusel andsid kostjad hagejale üle 8 seadet, mitte hagis loetletud 294 seadet. Kostjad taganesid kehtivalt lepingust, sest hageja rikkus tasu maksmise kohustusi ning pettis kostjaid, sest üle antud XXX Xxx OÜ osaluse väärtus ei olnud 148 110 eurot. Lisaks ei saanud kostja IEXA OÜ lepingus märgitud 5,783% suurust osalust hageja valdusettevõttes, vaid 4,09% suuruse osaluse ettevõttes, mis omas hageja osanikku.
148.Kohus nõustub kostjate väidetega ja leiab, et hageja ei ole tõendanud peamisi nõude aluseks olevaid faktilisi väiteid. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud
kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
149.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 4 kohaselt kuulub kahjuna hüvitamisle saamata jäänud tulu ehk kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
150.Riigikohus on selgitanud, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud, võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest, võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju oli ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (RK TKo 3-2-1-100-15, p 20, 2-17-1937, p 15). Hageja ei ole neid eeldusi tõendanud. Hageja ei ole tõendanud peamist väidet, mille kohaselt rikkusid kostjat müügilepingut, sest nad ei andnud hagejale üle hagiavalduses loetletud seadmeid ja nende juurdepääsuõigusi. Hageja ei ole tõendanud enda väidetud tingimustel kostjatega hoiu- ja käsunduslepingu sõlmimist ning nende alusel omandatud seadmete valduse üleandmist.
151.Hageja väited seoses müügilepingu alusel omandatud seadmete valdusega on menetluse käigus muutunud ja olnud vastuolulised. Hageja on ühelt poolt väitnud, et ta ei saanudki kostjatelt müügilepingu alusel omandatud seadmete valdust ega juurdepääsuõigusi. Teisalt on hageja väitnud, et andis ise seadmete valduse ja juurdepääsuõigused kostjatele üle hoiu- ja käsunduslepingu alusel. Vastuolus eelnevaga on hageja ka väitnud, et kaotas ligipääsu seadmetele pärast kostjate alusetu taganemisavalduse esitamist, kui kostja I A muutis ära paroolid ja kostjad andsid seadmete valduse üle Xxx Xxx OÜ-le. Ükski hageja vastuolulistest väidetest ei ole menetluses tõendamist leidnud, mis iseenesest välistab hagi rahuldamise.
152.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostjate müügilepingust taganemise avaldus oli alusetu. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostjad jäid olulisel määral ilma sellest, mida nad lepingu alusel lootsid saada, mistõttu oli neil õigus lepingust taganeda. Enne taganemisavalduse esitamist nõudsid kostjad hagejalt lepingu täitmist, mistõttu võib järeldada, et hagejale anti enne taganemisavalduse esitamist täiendavalt aega kohustuse täitmiseks VÕS § 116 lg 4 mõistes.
153.Kohus selgitas hagejale 01.06.2018 pöördumises (toimiku 2. kd, lk 158-159) vajadust tõendada, et hagis loetletud seadmed kuuluvad hagejale ning valdus nendele on kaotatud. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust tõendada, et valduse kaotuse tingis kostjate tegevus. Kohus juhtis tähelepanu, et lepingule lisatud üleandmise-vastuvõtmise aktis ei olnud hagis loetletud seadmeid märgitud ning hageja ei ole välja toonud, kuidas ja millal ta väidetud seadmed omandas.
154.08.05.2019 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 112-114) selgitas kohus uuesti hagejale, et tema nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Kohus selgitas, et nõude rahuldamise eeldusena tuleks hagejal välja tuua, millist lepingulist kohustust milline kostja rikkus, kuidas pidi rikutud kohustus hagejat kahju eest kaitsma ja milles seisneb põhjuslik seos. Samuti selgitas kohus hagejale, et tema väited rendi- ja hoiulepingu sõlmimise osas ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Kohus selgitas, et hageja väited seadmete valduse saamise ja üleandmise kohta on menetluse käigus muutunud vastuolulisteks. 13.11.2019 eelistungil (toimiku 4. kd, lk 97-99) selgitas kohus hagejale uuesti, et ta ei ole endiselt välja toonud ega tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh lepingu rikkumist. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta omandas müügilepingu alusel hagiavalduses viidatud seadmed ning jäi kostjate lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu seadmete valdusest ilma.
155.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et IEXA OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ ja I A sõlmisid 01.11.2015 ettevõtte ehk käitise müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 13-42). Lepingu kohaselt tähendas müüdav ettevõtte müüjatele ehk OÜ-le IEXA ja xxx OÜ-le kuuluvat käitist. Varadeks loeti lepingu punktis 4 ja lepingu lisas 1 loetletud müüjate vara, mis pidi üle minema ostjale ehk hagejale. Lepingu punkt 4.1. nägi täiendavalt ette, et hagejale antakse üle teenuste osutamiseks vajalik kogu põhivara, sh ettemakstud põhivara ja väikevahendid, k. a võrk, seadmed, masinad ja töövahendid, abivahendid, tarkvara ja infosüsteemid ja nendega seotud õigused ja andmebaasid, lao kaup ja materjalid ning muu immateriaalne vara. Müüjatelt pidi ostjale üle minema lepingus sätestatud erisustega masinad ja seadmed, mille omanikeks olid tehingu sõlmimise kuupäeval müüjad ning mida kasutati ettevõttes ning mis olid ettevõtte jaoks vajalikud ning hõlmasid võrgu- ja sideteenuste osutamise seadmeid, sh tarkvara ja infosüsteeme koos andmebaasidega ning muid elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalikke töövahendeid. Samas lepingu punktis on toodud, et üle antavate masinate ja seadmete loetelu on toodud lepingu lisas 1.
156.Lepingu punkti 4.2. kohaselt pidid üle minema ettevõtte tegevusega seotud lepingud, sealhulgas kehtivad kliendilepingud eraklientide ja äriklientidega. Lepingu punkt 6.1. nägi ette, et tehingu päeva seisuga koostavad pooled ettevõtte üleandmiseks lepingus märgitud dokumendid. Punkti 6.1.1. kohaselt tuli masinate ja seadmete otsese või kaudse valduse üleandmisevastuvõtmise kohta koostada akt, kus näidatakse ära lepingu lisas 1 toodud masinad ja seadmed ning nende kooseisus pärast lepingu sõlmimise päeva toimuvad muudatused. Lepingu punkti 6.1.2 järgi tuli sama moodi koostada üle antavate lepingute akt. Lepingu punkti 6.5. järgi pidid pooled tehingu päeval allkirjastama punktis 6.1 märgitud aktid ning müüjad pidid üle andma varaga seotud dokumendid. Seega tuleneb lepingust, et varade kohta, mida hageja lepingu alusel omandada sai, tuli koostada vastavad üleandmise-vastuvõtmine aktid.
157.Lepingu kohaselt oli selle täitmine jagatud mitmeks etapiks. Lepingu punkti 7.1 kohaselt hõlmas lepingu täitmise esimene etapp tehingu päeval ettevõtte üleandmist müüjalte poolt ning esimese osa tasumist lepingu hinnast. Esimene osa tuli tasuda müüjale 1 ehk IEXA OÜ-le täies ulatuses osaluse andmisega XXX Xxx OÜ-s. Esimeses etapis tuli ära fikseerida klientide arvud ja klientide keskmise arvestusliku brutokasumi näitajad. Tehingu teine etapp pidi punkti 7.2. järgi toimuma kahe kalendrikuu ja 30 päeva möödumisel ning hõlmama tehingu hinna teise osa arvestamist ja tasumist ostja poolt. Tehingu hinna teine osa tuli arvestada lepingu punkti 8.2 kohaselt. Lepingu punkt 7.3 nägi ette, et tehingu täitmise kolmas etapp toimub 31.03.2016 ja hõlmab tehingu hinna kolmandat osa. Tehingu hinna kolmanda osa arvestamine pidi toimuma kooskõlas punktiga 8.2.
158.Lepingu punkt 8.1.1. nägi ette, et tehingu hind arvestatakse välja kahes osas ehk esimese ja teise perioodi lõpus vastavalt lepingu punktide 8.1.2 ja 8.1.3 alusel koostatavatele aruannetele. Järgmised lepingu punktid reguleerisid seda, millistest andmetest tuli tehingu hinna arvutamisel lähtuda, arvestades klientide hindu ning nende võlgnevusi. Lepingu punkt 8.2. nägi ette, et tehingu hind arvutatakse välja aruannete alusel ja hind tasutakse IEXA OÜ-le kolmes osas vastavalt lepingu punktile 8.2.
159.Lepingu punktide 8.2.2. ja 8.2.3 järgi oli erakliendi arvestuslik hind 110 eurot ja ärikliendi hind 995 eurot. Lepingu punkt 8.2.4. järgi oli tehingu arvestuslik koguhind 218 110 eurot. Leping nägi ette, et 68% lepingu hinnast ehk 148 110 eurot tasutakse XXX Xxx OÜ osa nimiväärtuse hinnaga, mis pidi andma kostjale 57,85% suuruse osaluse XXX Xxx OÜ-s ning 5,783% suuruse osaluse ostja valdusühingus. Lepingu punktis 8.2.5. c kinnitasid pooled, et XXX Xxx OÜ osa võõrandamisel loetakse tasutuks tehingu hinnast 148 110 eurot. 16% tehingu hinnast ehk 35 000 eurot tuli tasuda IEXA OÜ-le rahas kuu- või kvartalimaksetena hiljemalt 24 kuu jooksul ning see pidi olema tagatud ostja väljastatud 4% aastase intressiga võlakirjaga. 16% tehingu hinnast ehk 35 000 eurot tuli tasuda rahas pangaülekandega hiljemalt 45 päeva jooksul peale tehingu lõpetamise päeva. Lepingu punkt 8.2.6 nägi ette, et teise osa tasumiseks koostab ostja aruande 1, millega määratakse tehingu hinna osa perioodi 1 lõpuks. Punkti 8.2.7 alusel pidi ostja koostama aruande 2 tehingu hinna arvestamiseks perioodi 2 lõpuks. Leping nägi ette täpsemad tingimused hinna arvestamiseks ja summade tasumiseks.
160.Lepingu lisas 1 olid loetletud üleantavad masinad ja seadmed (toimiku 1. kd, lk 26). Nimekirjas on loetletud 8 erinevat seadet. Kohus nõustub kostjatega, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjad oleksid pidanud hagejale üle andma hagiavalduses loetletud 294 seadet. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, milliste andmete alusel on ta koostanud nimekirja seadmetest, millised ta väidetavalt nimelt müügilepingu alusel kostjatelt omandas.
161.01.11.2015 allkirjastasid hageja ja kostjad üleandmise-vastuvõtmise akti (toimiku 1. kd, lk 43-44), milles kostjad andsid üle ja hageja võttis vastu aktis lisas toodud seadmete, masinate ja töövahendite valduse. Aktile lisatud nimekirjas on loetletud kokku 8 seadet, millistele on enamasti viidatud kui antennidele. Lisaks on nimekirjas märgitud ettemaksed põhivara eest summas 25 561,90 eurot.
162.Lepingu lisaks 3 oli loetelu üleantavatest lepingutest (toimiku 1. kd, lk 27-36). 01.11.2015 koostasid pooled ka teised üleandmise-vastuvõtmise aktid (toimiku 4. kd, lk 46-62), millistega anti hagejale üle sõlmitud lepingud, töölepingud, kliendilepingud ning dokumentide originaalid. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et erinevalt hageja väidetest anti talle müügilepingu omandatud vara valdus üle. Hageja väited, milliste kohaselt ta seadmete valdust ei saanud, vaid see jäi osaliselt või täielikult kostjate valdusesse, ei ole millegagi tõendatud.
163.VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kuna hageja võttis aktiga müügilepingu alusel omandatud seadmed vastu, läks temale üle kohustus tõendada, et ta kas seadmete valdust üldse ei saanud või sai ainult osaliselt. Hagejal lasus kohustus tõendada, et ta omandas müügilepingu alusel hagiavalduses loetletud 294 seadet, kuid ei saanud müüjatelt seadmete valdust. Nende väidete tõendamiseks ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele esitanud menetluses ainsatki tõendit. Kuna hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevat põhilist vastuväidet ehk seda, et ta ei saanud kostjatelt müügilepingu alusel ostetud seadmeid, ei ole tõendatud hageja väited kostjate lepinguliste
kohustuste rikkumise kohta, mis juba iseenesest välistab hagi rahuldamise. Lisaks ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud, millised lepingu alusel omandatud seadmed vajasid eraldi administraatoriõigusega juurdepääse ning paroole ning mida täpselt selles osas jätsid kostjad talle üle andmata. Kuivõrd müügilepingu kohaselt tuli kogu vara, sealhulgas dokumentatsioon, üle anda aktide alusel ning juurdepääsuõiguste ja paroolide üleandmise kohta eraldi akti ei koostatud, ei pea kohus usutavaks, et tegelikult lepingu alusel üle antud seadmed üldse vajasid kasutamiseks juurdepääsuõigusi või paroole. Üleandmise aktist (toimiku 1. kd, lk 43-44) nähtub, et seadmetena anti üle antenne, Airfiber ja optikakeevituse seadmed ning hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on nende seadmete kasutamiseks vaja omada juurdepääsuõigusi või paroole. Hageja väited on jäänud paljasõnalisteks.
164.Kohus leiab, et hageja väited, milliste kohaselt andis ta osa seadmed üle IEXA OÜ-le hoiulepingu alusel ning pärast lepingu ülesütlemist jättis kostja nende seadmete valduse hagejale tagastamata, on samuti jäänud paljasõnaliteks. Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks 01.11.2015 sõlmitud rendilepingu, milles hageja oli rendilevõtjaks ja kostja IEXA OÜ rendileandjaks (toimiku 1. kd, lk 46-51). Lepingu kohaselt pidi kostja IEXA OÜ osutama hagejale taristu rendi, majutuse ja muid teenuseid. Hageja rentis kostjalt kooskõlas lepingu punktiga 1.2. side- ja IT seadmete laopinda ning antennikohti ning kostja võimaldas side- ja IT seadmete majutust. Lepingu punkt 1.4 nägi ette, et kõikide seadmete ja materjalide omandiõigus, mis on lepingu alusel paigaldatud või hoiustatud rendileandja xxxse teenuste osutamiseks kuulub rendlevõtjale. Lepingu punkti 1.6. alusel pidi kostja rendileandjana tagama rendilevõtja juurdepääsu seadmetele ööpäevaringselt. Lepingule olid lisatud kolm lisa.
165.Lisa 1 puudutas laopinna renti. Selle kohaselt rentis hageja kostjalt laopinda suurusega 30 m2 + 45 m2. Pinda renditi selleks, et hoiustada seal elektroonikaseadmeid, vahendeid ja materjale ning töövahendeid.Lisa 2 puudutas seadmete majutust. Kostja pidi osutama hagejale kliendiseadmete majutust ja sellega seotud tugiteenuseid. Teenuse otstarbeks oli serverite, ruuterite, salvestusseadmete või muude võrguseadmete paigaldamine kostjale kuuluvas lukustatavas seadmekapis. Lisa 3 puudutas antennikoha renti. Kostja rentis hagejale kohta antennimastis ja katustel mitmetes maakohtades.
166.Seega ei saa lepingu enda tekstist järeldada, et tegemist oleks olnud hoiulepinguga. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et erinevalt lepingus kokku lepitust oli poolte tegelikuks tahteks hoopis sõlmida hoiuleping. Hoiulepingu ja rendilepingu õiguslikud tagajärjed on erinevad ning seda on kohus hagejale menetluse kestel selgitanud. VÕS § 339 näeb ette, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Rendilepingule kohaldub ka VÕS § 276, mille lõike 1 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. VÕS § 276 lg 2 järgi peab üürnik omakorda asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.
167.Seega ei anna rendilepingu puhul mitte rentnik oma vara rendileandja valdusesse, vaid rendileandja annab renditava eseme või pinna rentniku valdusesse. Kohtule esitatud lepingust ei saa teha teistsuguseid järeldusi. Rendilepingus puuduvad viited sellele, et selle alusel oleks hageja mistahes vara andnud kostja valdusesse või kasutusse. Rendilepingu alusel on hoopis hageja saanud enda valdusesse ja kasutusse kostja laopinna, kliendiseadmete majutuskohad ning antennikohad.
168.VÕS § 883 järgi kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. VÕS § 886 lg 1 sätestab, et hoiulepingu puhul eeldatakse, et hoidja ei või asja kasutada ega anda kasutada ega hoiule kolmandale isikule. VÕS § 889 järgi võib hoiuleandja igal ajal hoiulepingu üles öelda ja nõuda hoiuleantud asja tagastamist, isegi kui hoidmise tähtaeg oli kokku lepitud. Kui hoidmise tähtaeg oli kokku lepitud, peab hoiuleandja hüvitama hoidjale kulud, mida hoidja oli teinud kokkulepitud tähtaega arvestades. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks sõlminud kostjaga kokkulepet mistahes seadmete hoidmise kohta. Hageja väited selle kohta, et rendilepingu alusel anti seadmed kostja valdusesse selleks, et viimane saaks neid kasutada, on vastuolus VÕS § 886 lõikest 1 tuleneva eeldusega. Kohtule esitatud lepingust mistahes kokkuleppeid seadmete kasutamiseks ei nähtu.
169.Kohus ühtlasi osundab, et rendilepingu kolmes lisas toodut ei ole võimalik seostada hagiavalduses esitatud seadmete loeteluga. Hageja loetelus on toodud mitmed seadmed, mis peaksid asuma erinevate mastide küljes, kuid tõenditest ei nähtu, et tegu oleks kostjalt renditud antennikohtadega. Hageja ei ole selgitanud, miks tal vaatamata rendilepingus toodule puudus antennikohtadele või seadmetele ligipääs. Hagiavalduses oli ka loetelu võrguga mitteühendatud seadmetest, kuid hageja ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, kas või millised nendest paigaldati kostjalt renditud laoruumidesse või lukustatavasse seadmekappi ning miks ei olnud hagejal nendesse majutuskohtadesse ligipääsu. Kohus ei pea usutavaks, et olukorras, kus rendilepingu lisades olid kajastatud rendilepingul renditavad laopinnad, kliendiseadmete majutuskohad ja antennikohad, andis hageja kostja valdusesse ja kasutusse märkimisväärses ulatuses oma seadmeid, kuid seadmete üleandmise kohta ei koostanud pooled ühtegi dokumenti. Hageja väited seadmete valduse kohta on jäänud paljasõnalisteks ja hageja ei ole suutnud isegi välja tuua, millised seadmed ta täpselt kostjale IEXA OÜ-le üle andis.
170.07.07.2016 saatis hageja kostjale rendilepingu ülesütlemise avalduse (toimiku 1. kd, lk 76). Kirjas leiti, et kostja on jätnud lepingulised kohustused täitmata, sest ei ole rentnikule võimaldanud ööpäevaringset ligipääsu oma seadmetele. Millal on vastav rikkumine aset leidnud, kirjas märgitud ei ole. Kirjas on asutud hoopis väitma, et ligipääsu tagamata jätmine seisneb võrguseadmete administraatoriõigustega juurdepääsude paroolide edastamata jätmises, kuid sellist kohustust rendileping kostjale ette ei näinud. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oleks olnud seaduslik alus rendilepingu ülesütlemiseks. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline, et hageja ei ole tõendanud rendilepingu alusel kostjale mistahes seadmete üleandmist ega kostja lepinguliste kohustuste rikkumist tulenevalt sellest, et ta hagejale seadmete valdust ei tagastanud. Lepingulise kohustuse rikkumise puudumine välistab hagi rahuldamise kostja IEXA OÜ vastu.
171.Iseenesest leiab kohus, et kostjate müügilepingust taganemine oli seaduslik ja põhjendatud. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega juhul, kui kostjad oleksid tõepoolest müügilepingu alusel jätnud hagejale osa seadmetest või kõik seadmed üle andmata, vabastas müügilepingust taganemine neid edasisest kohustusest seda teha.
172.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 21.06.2016 esitas A E IEXA OÜ ja xxx OÜ juhatuse liikmena hagejale lepingust taganemise avalduse (toimiku 1. kd, lk 67-69). Taganemise avalduses on viidatud nendele lepingu punktidele, mis reguleerivad lepingu perioode, aruannete koostamist ja tasu maksmist. Taganemise avalduses on leitud, et hageja on rikkunud aruannete koostamise ja
tasu maksmise kohustusi. Kuna hageja ei olnud tasu maksnud ja müüjate hinnangul oli alust eeldada, et ta ei asugi lepingut täitma, taganesid müüjad lepingust.
173.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et taganemise avaldusest ei nähtunud, millist lepingulist kohustust hageja rikkus. Kuna taganemise avalduses oli viidatud nendele lepingu punktidele, millest tulenesid hageja kohustused aruannete koostamisel ja tasu maksmisel, oli taganemise avaldus etteheidetavate rikkumiste osas selge. Taganemise avalduse esitamise ajaks olid möödunud lepingus märgitud kaks esimest perioodi ning saabunud kahe esimese aruande esitamise tähtaeg. Samas oli hageja enne taganemiseavalduse esitamist koostanud vaid esimese aruande. Taganemise avalduse esitamise ajaks oleks hageja pidanud vähemalt alustama lepingu tasu maksmisega, kuid hageja ei ole väitnud ega tõendanud ühegi makse tegemist lepingu alusel.
174.Hageja on hagiavalduses väitnud, et poolte kokkuleppel pikendati esimest lepingu perioodi ja esimese aruande esitamise tähtaega, millest tulenevalt ei olnud taganemise avalduse esitamise ajaks hagejal veel tekkinud kohustust mistahes maksete tegemiseks. Hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Hageja ei ole tõendanud lepingu muutmise osas kostjatega mistahes kokkulepete sõlmimist. Lepingu punkt 20.6 nägi ette, et lepingu muudatused tuli koostada kirjalikult ning need pidid jõustuma pärast allkirjastamist. Ühtegi kirjalikku kokkulepet lepingu muutmise kohta hageja ei esitanud.
175.Hageja esitas kohtule 03.02.2016 kuupäeva kandva tehingu hinna arvestamise aruande nr 1 projekti (toimiku 1. kd, lk 59). Projekt ei ole allkirjastatud ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et see oleks saadetud kostjatele või et kostjad oleksid projekti osas saanud esitada mistahes seisukohti. Kohtule esitatud dokumendis märgitud kuupäev ei tõenda iseenesest dokumendi koostamise aega, sest projekt on allkirjastamata. Täiendavalt esitas hageja kohtule aruande-arvestuse nr 1 09.06.2016 kuupäevaga (toimiku 1. kd, lk 60-61). Hageja juhatus kinnitas aruande 20.06.2016 otsusega (toimiku 1. kd, lk 62-63), millest tulenvalt saab aruande tegelikuks koostamise ajaks lugeda 20.06.2016. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks aruande nr 1 edastanud müüjatele enne 20.06.2016. Aruande nr 1 lõpliku koostamise ajaks ehk 20.06.2016 oli möödunud lepingu punktis 7.2. toodud periood 1, milliseks pidi hageja koostama esimese aruande.
176.Aruande kohaselt täitus eraklientide osas eeldatud ootus 94% ulatuses ja äriklientide osas 73% osas. Kokkuvõttes täitus eeldus 85% ulatuses ning hageja koostatud arvestuse kohaselt pidi hageja tasuma 37 053 eurot. Aruande kohaselt pidi hageja tasuma kostjale ühekordse maksena 2053 eurot ja maksegraafiku alusel 35 000 eurot. Esimese makse pidi hageja tegema juunis 2016. Hageja ei ole tõendanud ühegi makse tegemist ega seda, et esimese aruande koostamise aeg lükkus edasi poolte kokkuleppel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks koostand lepingus ettenähtud aruande nr 2. Hageja ei ole tõendanud müügilepingu alusel ühegi rahalise makse tegemist kostjatele. Kuna hageja ei koostanud õigeaegselt aruandeid ega teinud ühtegi rahalist makset, on hageja kohtu hinnangul müügilepingut oluliselt rikkunud.
177.P Pmi ja I Ai vahelistest e-kirjadest (toimiku 4. kd, lk 34-40) 2015. a ja 2016. a nähtub, et kostja soovis 15.02.2016 teada saada, millal tasub hageja esimese etapi eest tasu. P Pm vastas, et hagejal ei ole veel koostatud jaanuari kasumiaruannet ning aruande saab teha alles pärast selle koostamist. 23.03.2016 saatis P Pm e-kirja, milles viitas pooltevahelisele kokkuleppele müügilepingu muutmise kohta. E-kirjas märgitu kohaselt pidi hageja tasuma 35 000 eurot rahas, kuid tähtaeg vajas tema arvates veel kokku leppimist. Järgmise 35 000 eurot soovis hageja tasuda järelmaksuga ja igakuiste maksetena alates 15.04.206. Tehingu teise etapi tähtaega soovis hageja pikendada kuni 30.06.2016.
178.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid lepingu muutmises kokkuleppele jõudnud. Vastavat kirjalikku kokkulepet sõlmitud ei ole ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks müüjate nõusolek hageja pakutud muudatusettepanekutega. I A saatis 26.03.2016 hagejale e-kirja, milles leidis, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma 70 000 eurot koheselt. Seega ei nõustunud kostja, et hageja maksetähtajad lükkuvad edasi. 16.06.2016 saatis I A uue kirja, milles viitas, et hageja ei ole teinud rahalisi makseid. Kostja palus teha maksed viivituseta. Eeltoodust nähtub, et lepingu muutmises ja tähtaegade pikendamises pooled kokku ei leppinud. Enne taganemisavalduse esitamist andsid kostjad hagejale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, kuid hageja koostas aruande alles 20.06.2016 ega teinud lepingu alusel kostjale endiselt ühtegi makset. Seetõttu leiab kohus, et müüjate lepingust taganemise avaldus oli põhjendatud ning seaduslik.
179.Hageja saatis kostjatele ja xxx OÜ-le vastuseks taganemisavaldusele 29.06.2016 lepinguliste kohustuste täitmise nõude (toimiku 1. kd, lk 74-75), milles leiti, et müüjate lepingust taganemine ei ole kehtiv. Lepingust taganemist pidas hageja mittekehtivaks põhjusel, et kirja saatmise ajaks ei olnud müüjad tema arvates lepingut tagasi täitnud. Hageja leidis, et tema kohustus tasu maksta saabub alles 15.07.2016, kuid kirjast ei nähtu, kuidas hageja sellise järelduseni jõudis. Müüjatele on ette heidetud kohustuste täitmata jätmist, kuid täpsemalt on viidatud üksnes administraatoriõigustega juurdepääsudega paroolide edastamata jätmist. Kirjas ei ole hageja nõudnud müüjatelt väidetavalt saamata jäänud seadmete valduse üleandmist või tagastamist. Seega ei ole põhjendatud kostjate vastuväited, et hageja ei vaidlustanud õigeaegselt lepingust taganemist. Hageja vastuväited lepingust taganemisele ei muuta siiski taganemisavaldust kehtetuks, sest taganemisavalduse näol on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mille alusel õiguslike tagajärgede saabumine ei sõltu teise lepingu poole nõusolekust.
180.Iseenesest ei oma lepingust taganemise puhul kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, kas hageja avaldas kostjatele lepingueelsetel läbirääkimistel ebaõigeid andmed XXX Xxx OÜ osa väärtuse kohta ning kas tegemist võis olla eksitamise või pettusega lepingu sõlmimisel. Nendele asjaoludele ei ole lepingust taganemise avalduse esitamisel tuginenud. VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel esitati ebatõeseid andmeid, võib lepingu poolele tuleneda sellest kahju hüvitamise nõue või õigus kasutada muid õiguskaitsevahendeid, kuid selline käitumine ei ole hinnatav lepinguliste kohustuste olulise rikkumisena, mis annab õiguse lepingust taganeda.
181.Poolte vahel sõlmitud müügileping nägi selgelt ette, et 68% lepingu hinnast ehk 148 110 eurot loetakse tasutuks IEXA OÜ-le XXX Xxx OÜ osa üleandmisega nimiväärtuse alusel. See osa pidi andma kostjale 57,85% suuruse osaluse XXX Xxx OÜ-s ning 5,783% suuruse osaluse ostja valdusühingus. Kuidas leppisid pooled kokku, et XXX Xxx OÜ osa väärtuseks on 148 110 eurot, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Äriregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 45) nähtub, et 06.02.2016 sai IEXA OÜ ettevõtte osanikuks ning osa nimiväärtus on 2500 eurot.
182.Kostjad esitasid kohtule väljavõtted äriregistrist ja majandusaasta aruanded (toimiku 3. kd, lk 47-80). Esitatud tõenditest nähtub, et xxx OÜ oli asutatud 16.06.2014 ning selle osanikuks ol xxx OÜ. Juhatuse liige oli alates asutamisest P Pm. Ettevõtte 2016. a aruande kohaselt oli ettevõtte tegevuse sisuks investeeringute tegemine ning oluline müügitulu 2016. a puudus. Levikom Holding OÜ oli asutatud 18.06.2014 ning selle juhatuse liige oli P Pm. Ettevõtte osanikuks oli
alates asutamisest kuni 11.03.2016 xxx OÜ. Alates 11.03.2016 kuni 22.12.2017 oli osanikuks XXX Xxx OÜ. Ettevõtte 2016. a aruande kohaselt puudus ettevõttel aruande aastal müügitulu ja kahjum oli 655 000 eurot.
183.Hageja Levikom Eesti OÜ asutati 20.06.2014 ning P Pm oli ettevõtte juhatuse liige alates sellest ajast. Ettevõtte osanikuks oli Unitcom Holding OÜ ehk uue nimega Levikom Holding OÜ. XXX Xxx OÜ asutati 08.12.2014 ning selle juhatuse liikmeks oli P Pm. Osanikuks asutamisel oli xxx OÜ. Alates 06.02.2016 sai osanikuks kostja IEXA OÜ. Ettevõtte 2016. a aruande kohaselt oli tegevuseks investeeringute haldamine ning 2016. a müügitulu puudus. 2016. a kahjum oli 174 eurot. Ka 2015. a aruande kohaselt sellel aastal ettevõttel müügitulu puudus. Hageja kohta esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et 2014. a majandusaasta aruanne esitati 15.07.2016, 2015. a kohta 03.08.2016 ning 2016. a kohta 30.06.2017. Seega on iseenesest tõendatud kostjate väide, et neil puudusid müügilepingu sõlmimise ajal võimalused kontrollida avalikult kättesaadavate andmete alusel XXX Xxx OÜ osa turuväärtust.
184.13.01.2015 on P Pmi allkirjaga koostatud nõude kui mitterahalise sissemakse hindamise akt (toimiku 3. kd, lk 82), milles kajastati selles märgitu kohaselt hageja osakapitali suurendamisel uue osa eest nõudega tasumisel nõude väärtust. XXX Xxx OÜ kohustus tasuma suurendatud osa eest mitterahalise sissemaksega 31 896 eurot ning esemeks oli XXX Xxx OÜ nõue summas 31 896 eurot hageja vastu, mis pidi tulenema 28.10.2014 sõlmitud lepingust. Nõude väärtuseks hinnati 31 896 eurot. xxx OÜ ainuosanike otsustest 12.01.2015 (toimiku 3. kd, lk 84) otsustati suurendada hageja osakapitali 278 055 euro võrra. XXX Xxx OÜ pidi uue osa eest tasuma 31 896 eurot.
185.Eeltoodud tõenditest kogumis järeldub, et kuigi kostja IEXA OÜ sai osaluse XXX Xxx OÜs, oli tegemist kahjumliku ja sisuliselt mitte tegutseva ettevõttega, kes otseselt ei olnud hageja emaettevõte, vaid emaettevõtte osanik. Osaluse suurus emaettevõttes ei vastanud samuti lepingus kokku lepitule. Tõendite alusel võib põhjendatult kahelda, kas XXX Xxx OÜ osa väärtus võis objektiivselt vastata lepingus kokku lepitud 148 110 eurole, kuid kuna nendele asjaoludele kostjad lepingust taganemisel ei viidanud ega ole esitanud nende asjaolude pinnalt müügilepingu tühistamise avaldust, ei ole tegemist käesoleva vaidluse seisukohalt oluliste asjaoludega.
186.Kohus leiab, et hageja nõuded kostja IEXA OÜ vastu tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud antud kostja müügilepingust või rendilepingust tulenevate kohustuste rikkumist ehk seda, et kostja oleks jätnud hagiavalduses loetletud seadmete valduse üle andmata. Hageja väited, milliste kohaselt andis IEXA OÜ vaidlusalused seadmed üle hoopis Xxx Xxx OÜ-le, mistõttu hakkas hoopis viimane hageja klientidele teenuseid osutama, on samuti jäänud täielikult paljasõnalisteks.
187.Äriregistri väljavõtetest (toimiku 1. kd, lk 64-66) nähtub, et kostja I A oli IEXA OÜ osanik ja juhatuse liige kuni 20.06.2016. Seejärel sai osanikuks ja juhatuse liikmeks A E. xxx OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks sai samuti 20.06.2016 A E. Xxx Xxx OÜ äriregistri väljavõtte kohaselt (toimiku 3. kd, lk 152) asutati ettevõte 10.06.2016 ja selle osanikuks ning juhatuse liikmeks oli M M. Ainuüksi äriregistri väljavõtetest ning ettevõtte Xxx Xxx OÜ ärinimest ei saa kohus järeldada, et tegemist oli ettevõttega, mille tegelik omanik ja juht oli I A.
188.Harju Maakohtu 18.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-2746 jäeti rahuldamata hageja hagi Xxx Xxx OÜ vatu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja kasutuseeliste saamiseks. Otsuse põhjendustest nähtub, et hageja nimetas oma
menetlusdokumendis esemeid, milliste valduse väljanõudmist kostjalt ta soovis, kuid hagi aluseks olevad asjaolud jäid tõendamata. Jõustunud kohtulahend on hagejale kui menetluses osalenud poolele kohustuslik. Jõustunud kohtulahend tõendab, et hageja väidetud seadmeid ei olnud Xxx Xxx OÜ valduses, millest tulenevalt ei saa olla ka käesolevas asjas tõendatud hageja väited, et kostjad andsid hagiavalduses loetletud vara üle hoopis Xxx Xxx OÜ-le.
189.Samas asjas andsid 12.02.2019 istungil tunnistajatena ütlusi kostja I A ja A E (toimiku 3. kd, lk 89-92). I A avaldas tunnistajana, et enne käitise müüki olid seadmete kasutajanimed ja paroolid tema käes. Aktis märgiti üle antud seadmed ning antennid aastatel 2009 kuni 2014 ning akt sisaldas kõiki käitise seadmeid. Müümisel andis I A enda sõnul üle pearuuteri kasutajanime ja parooli, samuti kappide võtmed. I Ai kätte tema sõnul kappide võtmeid ei jäänud. I A kinnitas, et ta ei ole A Ele üle andnud võtmeid ega paroole, sest need läksid hagejale. A E ütluste kohaselt ostis ta IEXA OÜ ja xxx OÜ, kuid sai ettevõtetega kaasa vaid domeeni ja brändi, sest muud vara ei olnud. A E sõnul osteti uued seadmed. Käitis, mis müüdi hagejale, ei tulnud pärast tagasi IEXA OÜ-le ja xxx OÜ-le ja uued seadmed osteti enne müügilepingust taganemise avalduse esitamist.
190.Hageja esitas Xxx Xxx OÜ 2016. a majandusaasta aruande (toimiku 3. kd, lk 98-103), millest nähtub, et 2016. a ostis ettevõte seadmeid ja masinaid soetusmaksumuses 140 930 eurot. Tõend kinnitab A E ütlusi istungil. Tõendist ei saa järeldada, et osteti samad seadmed, mis on hagis märgitud ja kuulusid väidetavalt hagejale.
191.Xxx Xxx OÜ on saatnud T L nimelisele isikle 05.08.2016 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 78), milles teatas IEXA OÜ ja xxx OÜ koostöö lõpetamisest hagejaga. Samas e-kirjas on märgitud, et xxxneti- ja telefoniteenuse pakkumist võimaldavad seadmed on üle antud Xxx Xxx OÜ-le, kes on alates 22.06.2016 uueks teenuse pakkujaks. Hageja saatis T L samuti e-kirja, kus pidas ennast teenuse osutajaks. Kohus osundab, et müügilepingu alusel hagejale üle antud klientide nimekirjas puudub T L nimeline isik. Ainuüksi antud e-kirjast ei saa teha järeldusi, et Xxx Xxx OÜ-le oleks kostjad üle andnud mistahes seadmeid, millised oli lepingu kohaselt omandanud hageja.
192.Hageja esitatud volikirja kohaselt (toimiku 1. kd, lk 73) volitas kostja IEXA OÜ seaduslik esinaja A E M Ui läbirääkimisteks kolmandate isikutega. Samasuguse volikirja oli M M talle andnud Xxx Xxx OÜ esindajana (toimiku 1. kd, lk 73 pöördel). Hageja esitas kohtule oma seadusliku esindaja P Pmi e-kirjade vahetuse kostja ning Xxx Xxx OÜ esindaja M Uiga 2016. a augustis (toimiku 2. kd, lk 71-73). Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid e-kirjadest ei selgu täpselt, mille üle. M Ui on muuhulgas kirjutanud, et tehniliselt on kogu Xxx Xxx OÜ võrk välja vahetatud ning hageja seadmeid enam kasutuses ei ole. Kostja IEXA OÜ esindajana kinnitas ta, et kostja on valmis tagasi andma müügilepingu alusel saadu. Seega kokkuvõttes ei tõenda ükski asjas kogutud tõend hageja väidet, et kostjad andsid lepingu alusel müüdud seadmed hoopis üle Xxx Xxx OÜle. Hageja võttis ostetud seadmed ise akti alusel vastu ega ole tõendanud ühegi tõendiga, et ta oleks mistahes seadmete valduse uuesti üle andnud kostjatele. Kui aga müügilepingu alusel oleks tõepoolest mõni seade jäänud hagejale üle andmata, oleks lepingust taganemine vabastanud kostjad kohustusest müügilepingut edasi täita ning kostjatel oleks olnud õigus seadmeid kolmandatele isikutele üle anda.
193.Hageja esitas kohtule mitmed e-kirjad erinevatelt klientidelt (toimiku 1. kd, lk 79-83, 3. kd, lk 104-110) 2016. a augustist, septembrist, oktoobrist, novembrist ja detsembrist, samuti 2017. a jaanuarist, kus kliendid on teatanud, et nad on juba tasunud Xxx Xxx OÜ arveid ega soovi lepingu puudumise tõttu tasuda hageja arveid. Kirjad on saatnud A R, I N, A S, A J, Xxx xxx OÜ esindaja, Xxx OÜ esindaja. Viimased kaks ja A R on müügilepingu lisas märgitud üle antavate klientide nimekirjas, teisi isikuid selles nimekirjas märgitud ei ole.
194.Tarbijakaitseamet saatis hagejale 10.08.2016 kirja (toimiku 2. kd, lk 74), milles on märgitud, et ameti poole pöördus tarbija, keda teavitati 04.11.2015 IEXA OÜ käitise võõrandamisest hagejale ja sellega seoses lepingu üleminekust hagejale. Samuti on märgitud, et tarbija sai IEXA OÜ-lt ja Xxx Xxx OÜ-lt kirja koostöö lõpetamisest hagejaga. Samas on juulis esitanud tarbijale arveid nii hageja kui ka Xxx Xxx OÜ. Tarbijakaitseamet palus hagejal olukorda selgitada.
195.04.11.2015 saatis P Pm muuhulgas I Aile e-kirja, millega koos ta edastas klientidele saadetud teate (toimiku 4. kd, lk 44-45). Klientidel saadetud teates oli märgitud, et müügilepingu alusel toimus käitise üleminek 01.11.2015 ning kõik lepingud lähevad üle hagejale.
196.Kohus leiab eelviidatud tõendite alusel, et kuigi kliendilepingud anti hagejale müügilepingu alusel üle, oli klientidel endil õigus soovi korral hagejaga lepinguline suhe lõpetada ning sõlmida leping uue teenuse osutajaga. Ainuüksi hageja 01.11.2015 saadetud teade lepingute ülemineku kohta ei olnud siduv klientidele. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostjad oleksid teinud mistahes toiminguid selleks, et müügilepingu alusel hagejale üle antud kliente omakorda üle anda Xxx Xxx OÜ-le. Samuti ei saa osade klientide pöördumistest järeldada, et kostjad andsid Xxx Xxx OÜ-le üle müügilepingu alusel omandatud seadmed, mis olid loetletud hagiavalduses. Hageja seesugused järeldused on spekulatiivsed.
197.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt IEXA OÜ-lt välja kahju hüvitis 21 530,61 eurot ning kahju hüvitis 158 400 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitise nõuded, tuleb rahuldamata jätta ka viivise nõuded antud hüvitiste summadelt.
198.Kohus leiab, et hageja alternatiivsed nõuded mõista samad hüvitised välja kostjalt I Ailt ei kuulu samuti rahuldamisele. Hageja on väitnud vastuoluliselt, et tal oli sõlmitud kostja I Aiga käsundus- või tööleping, mille alusel anti kostja valdusesse osad seadmed. Need väited on jäänud täielikult tõendamata. Hageja ei ole tõendanud mistahes seadmete valduse üleandmist kostja I Aile. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, millised seadmed täpselt anti I Ai valdusesse ning kuidas olukorras, kus viimase valduses olid vaid osad seadmed, on kostja alternatiivselt vastutav kogu kahju eest, mida hageja väidetavalt kõigi soovitud seadmete valduse kaotamise tõttu kandis.
199.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.11.2015 saatis hageja seaduslik esindaja P Pm mitmetele isikutele e-kirja (toimiku 4. kd, lk 43). E-kirja saajaid on ta nimetanud kolleegideks. Kirjas on ta märkinud, et hageja meeskonda kuulub alates kirja saatmisest I A, kes sai hageja xxx teenuse tehniliseks juhiks. Samuti kuulus hageja meeskonda RA V, kellest sai võrgutehnik.
200.E-kirjade vahetuses hageja ja I Ai vahel 2015 ja 2016. a (toimiku 1. kd, 52-55) on kostja teavitanud hagejat erinevate ülesannete täitmisest. Hageja esitas ka väljavõtted oma võrguxxxsüsteemist (toimiku 1. kd, lk 56-58). Väljavõtte kohaselt asus kostja hageja juurde tehnikuna tööle 01.11.2015 ja lahkus 30.06.2016. Väljavõttest nähtuvad tehnilised probleemid, milliseid kostja lahendas. Seda, et kostjaga oleks olnud sõlmitud käsundusleping ning selle täitmiseks oleks kostjale üle antud hagiavalduses loetletud seadmed, väljavõttest järeldada ei saa.
201.Hageja väljastas 01.12.2015 volikirja (toimiku 3. kd, lk 172-173, 4. kd, lk 18-19), mille kohaselt volitas hageja oma töötajaid allkirjastama kliendi- ja tootelepinguid ning osutama
klientidele teenuseid ja teostama muid töid. Töötajad, kellele volitus anti, olid I A ja RA V. Töövaidluskomisjoni 18.10.2016 otsusest (toimiku 4. kd, lk 20-21) nähtub, et RA V oli hageja töötaja ning poolte vahel puudus selles osas vaidlus. Hageja oli sõlminud RA Vga kirjaliku töölepingu (toimiku 4. kd, lk 22-28), mille kohaselt töötas RA V võrgutehnikuna.
202.Eelviidatud asjas esitatud tõendeid arvestades võib järeldada, et hageja ja kostja I Ai vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel töötas kostja hageja juures kokku lepitud valdkonna tehnilise juhina ja lahendas klientide tehnilisi probleeme. Muid järeldusi asjas kogutud tõenditest teha ei saa. Samas ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale I Aile üle andnud mistahes müügilepingu alusel omandatud seadmeid, juurdepääsuõigusi või paroole. Hageja ei ole tõendanud enda väidetud tingimustel kostjaga käsundus- või muu lepingu sõlmimist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milles seisnes kostja I Ai lepinguliste kohustuste rikkumine, mis põhjuslikus seoses tõi kaasa hagiavalduses märgitud suuruses kahju. Hageja ei ole välja toonud, kuidas pidi väidetav rikutud lepinguline kohustus kaitsma hagejat tekkinud kahju eest. Hageja väited on jäänud paljasõnalisteks ja spekulatiivseteks.
203.Lisaks tuleneb TLS §-st 72, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Hageja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et kostja I A rikkus määratlemata kohustusi süüliselt ja tahtlikult. Väiteid põhistavaid asjaolusid ja tõendeid ei ole hageja esitanud.
204.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata hageja alternatiivsed nõuded mõista kostjalt I Ailt hageja kasuks välja kahju hüvitis 21 530,61 eurot ja 158 400 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata kahju hüvitamise nõuded, tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõuded. Hageja leppetrahvi nõue 10 000 eurot
205.Lisaks kahju hüvitamise nõuetele esitas hageja kostja I Ai vastu leppetrahvi nõude 10 000 eurot ja viivise nõude. Kostja rikkus müügilepingust tulenevat konkurentsipiirangu kohustust. Kostja I A on tegelik Xxx Xxx OÜ juht ja omanik. Xxx Xxx OÜ kontaktnumbriks äriregistris ja veebilehel on kostja telefoni number. Müügilepingu punkti 16.3 järgi pidi kostja tagama, et ta ei tegutse kolme aasta jooksul Xxxs konkureeriva tegevusega ehk elektroonilise side teenuse pakkumisega. Kostja osutab alates 2016. konkureerivat teenust Xxx Xxx OÜ kaudu. Kostja vaidles hageja väidetele vastu ja väitis, et ta töötab Xxx Xxx OÜ-s arvutitehnikuna ega osuta elektroonilise side teenust. Lisaks väitis kostja, et konkurentsipiirangud saavad kehtida vaid töösuhetes.
206.Poolte vahel sõlmitud müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 13-42) kohaselt loeti konkureerivaks tegevuseks elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse § 2 lg 1 p 6 tähenduses. Lepingu punkt 16.3 nägi ette, et müüjad ja I A pidid tagama, et nad ei tegelema kolme aasta jooksul alates tehingu sõlmimise päevast Xxx territooriumil otseselt või kaudselt konkureeriva tegevusega. Lepingu punkti 16.3.3 kohaselt tuli eeltoodud kohustuse tahtliku rikkumise korral rikkumise toime pannud pool tasuma ostjale leppetrahvi 10 000 eurot igakordse rikkumise eest.
207.Seega oleks hagejal tulnud leppetrahvi nõude rahuldamise eeldusena tõendada, et kostja I A tegeleb konkureeriva tegevusega ehk elektroonilise side teenuse osutamisega ning ta teeb seda tahtlikult. Hageja nõude rahuldamise eeldusi tõendanud ei ole.
208.Elektroonilise side seaduses puudub § 2 lg 1 punkt 6. Seaduses on § 2 punkt 6, mille kohaselt on elektroonilise side teenus selline teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side teenus on ka võrguteenus. Sellise teenuse osutamist kostja I Ai poolt hageja tõendanud ei ole.
209.Hageja esitas väidete tõendamiseks esmalt IEXA OÜ 2009. a avaldatud kuulutuse, milles pakuti Xxxnetiteenuseid ja viidati telefoninumbrile xxx. Xxx Xxx OÜ kodulehe väljavõttega (toimiku 1. kd, lk 71) tõendas hageja, et ettevõte pakkus äriklientidele SMS teenust ning informatsiooni saamiseks tuli pöörduda halduri poole samal telefoni numbril xxx. Samuti nähtub kodulehe väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 72), et andmete edastamise ja kanalite rendi teenuste kohta täiendava teabe saamiseks tuli pöörduda ettevõtte halduri poole samal telefoninumbril. Kohus leiab, et ainuüksi ühe ja sama telefoninumbri kasutamine kahes ettevõttes ei tõenda hageja väiteid, et tegemist oli nimelt I Ai telefoni numbriga ning viimane osutas konkureerivalt elektroonilise side teenust.
210.Tsiviilasjas nr 2-17-2746 12.02.2019 istungil tunnistajana ütlusi andnud I A (toimiku 3. kd, lk 89-92) avaldas, et telefoninumber xxx oli tema tööandja antud number. Xxx Xxx OÜ-s töötab ta tehnikuna. Kostja esitas kohtule ka tõendid, milliste kohaselt oli I A saatnud 18.09.2017 Xxx Xxx OÜ-le e-kirja (toimiku 4. kd, lk 29), milles ta teatas soovist kandideerida ettevõttesse tööle tehniku ametikohale. Xxx Xxx OÜ esindajana pakkus M M talle välja kohtumise aja (toimiku 4. kd, lk 30). 03.06.2020 istungil (toimiku 4. kd, lk 204-205) tunnistajana ütlusi andnud M M kinnitas, et I A on Xxx Xxx OÜ töötaja ega ole Xxx Xxx OÜ osanik ega variosanik. I A töötab tunnistaja sõnul ettevõttes arvutivõrgu tehnikuna.
211.Kostja I Ai töötamise andmetest Maksu- ja Tolliametis (toimiku 4. kd, lk 31) nähtub, et ta asus Xxx Xxx OÜ-sse tööle 02.10.2017 arvutivõrgu tehnikuna. Töölepingu ametijuhendi (toimiku
4.kd, lk 33) järgi oli tema kohustuseks arvutite hooldus, remont ja müük, arvutivõrgu hooldus, väikesemahuliste infotehnoloogiliste hangete ettevalmistus ja hinnapäringute tegemine.
212.Eeltoodud tõenditest kogumis tuleneb, et kostja töötab Xxx Xxx OÜ-s arvutitehnikuna ega osuta elektroonilise side teenust ESS § 2 p 6 mõistes. Hageja väited, milliste kohaselt oli I A Xxx Xxx OÜ tegelik juht või omanik, on jäänud tõendamata. Hageja leppetrahvi nõue summas 10 000 eurot ei kuulu rahuldamisele ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kostja I Ai lepinguliste kohustuste rikkumist. Lisaks on kohus käesolevas asjas tuvastanud, et kostjad taganesid seaduslikult ja kehtivalt lepingust, mis iseenesest vabastas nad kohustusest lepingut edaspidi täita. Hageja ei ole väitnud, et kostja I A oleks konkureerimiskohustust rikkunud enne lepingust taganemise avalduse esitamist. Kostjate väited, milliste kohaselt saab konkurentsipiiranguid kohaldada vaid töösuhetes, ei ole kohtu hinnangul põhistatud ega kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Sisulist tähendust need väited asjas ei oma.
213.Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja leppetrahvinõude kostja I Ai vastu summas 10 000 eurot. Kuna kohus jätab leppetrahvinõude rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue leppetrahvilt. Hagi tagamise tühistamine
214.Käesolevas asjas rahuldas kohus 31.03.2017 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja arestis hagi tagamisena kostjale OÜ-le IEXA kuuluva osa XXX Xxx OÜ-s. Samuti seati xxx asuvale kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 150 000 eurot ja xxx asuvale kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 80 000 eurot. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, tuleb 31.03.2017 hagi tagamise määrus tühistada. Menetluskulud
215.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja nõudest osaliselt loobunud ning mitte seetõttu, et hageja oleks pärast hagi esitamist nõude osaliselt rahuldanud. Seetõttu tuleb hageja kanda jätta ka need menetluskulud, mis seonduvad menetluse kestel loobutud nõuetega.
216.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
217.Menetluskuludena palus kostja I A välja mõista kolmelt määruskaebuselt tasutud riigilõivud 150 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga summas 6150 eurot. Õigusabi osutati 40 tunni ulatuses tasuga 125 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Kostja IEXA OÜ palus välja mõista määruskaebustelt tasutud riigilõivud 150 eurot ja õigusabikulud summas 15 150 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutati 100 tunni ulatuses hinnaga 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja palus välja mõista viivise menetluskulude summalt.
218.Hageja vaidles menetluskuludele osaliselt vastu. Hageja leidis, et kostja IEXA OÜ on käibemaksukohuslane, mistõttu ei saa ta nõuda menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. Lisaks leidis hageja, et kostjate menetluskulud on ülepaisutatud.
219.Kohus leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et mõlemale kostjale osutatud õigusabi tunnitasu suurus 125 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Kostja I Aile osutatud õigusabi ei ole põhjendatud osas, mis puudutab Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule esitatud määruskaebuste koostamise ajakulu kokku 4,5 tunni ulatuses. Kuigi hagi jäi käesolevas asjas rahuldamata, jäeti ka kostjate määruskaebused rahuldamata. Põhjendatud ei ole ajakulu kokku 2 tundi, mis seondus menetluskulude tagatise taotlusega, sest taotlus jäi rahuldamata. Põhjendatud ei ole ajakulu 0,5 tundi korduva tagatise taotluse koostamiseks ja 1 tund vastuväite koostamiseks, sest taotlus ja vastuväide jäid rahuldamata. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks, nende koostamiseks ja teiste toimingute tegemiseks põhjendatuks ja kooskõlas olevaks vaidluse keerukusega. Samuti ei ole põhjendatud kulud
riigilõivu tasumisele seoses kolme määruskaebusega kokku summas 150 eurot, sest kaks määruskaebust jäid rahuldamata ja kolmanda esitamist menetlusnormid ei võimaldanud.
220.Kostja avaldas menetluskulude taotluses, et õigusabi on osutatud kokku 40 tunni ulatuses. Taotluses loetletud tundide kogusumma on siiski 40 tundi, vaid 39 tundi, nagu on märkinud hageja. Kohus loeb õigusabi osutamiseks vajalikud tunnid põhjendatuks 39 tundi – 7 tundi = 32 tunni ulatuses. Arvestades põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 125 eurot, on kostja I Ai õigusabikulud põhjendatud 4000 euro ulatuses ilma käibemaksuta ja 4800 eurot koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja I Ai kasuks välja mõista õigusabikulud 4800 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 4800 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
221.Kostja IEXA OÜ menetluskulude osas nõustub kohus hageja väitega, et kuna kostja on käibemaksukohuslane, ei saa ta nõuda hagejalt menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Sarnaselt kostja I Aiga ei loe kohus põhjendatuks määruskaebuste esitamisel tasutud riigilõive 150 eurot, sest kaks määruskaebust jäid rahuldamata ja ühte ei saanud menetlusnormide kohaselt esitada. Kostja IEXA OÜ menetluskuludest ei loe kohus põhjendatuks ajakulu erinevate määruskaebuste koostamiseks kokku 9 tunni ulatuses, ajakulu menetluskulude tagatiste taotluse koostamiseks kokku 2,5 tunni ulatuses ja ajakulu vastuväite koostamiseks 2 tunni ulatuses. Kogumis ei loe kohus kostja IEXA OÜ-le osutatud õigusabi põhjendatuks 13,5 tunni ulatuses. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks, nende koostamiseks ja teiste toimingute tegemiseks põhjendatuks ja kooskõlas olevaks vaidluse keerukusega.
222.Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 125 eurot, on kostja IEXA OÜ menetluskulud põhjendatud 100 tundi – 13,5 tundi = 86,5 tundi x 125 euroga = 10 812,50 eurot ilma käibemaksuta. Hagejalt tuleb kostja IEXA OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 10 812,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 10 812,50 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.