I A hagi Levikom Eesti OÜ vastu saamata jäänud töötasu, hüvitise ja puhkusetasu nõudes
Hagi hind
xxxx eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I A (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: [email protected]); Kostja: Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473, asukoht: Pärnu mnt 139c, 11317 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]), lepingulised esindajad: Merit Põldsam ja Peep Põldsam.
Istungi toimumise aeg
08. november 2018 kell 12.00
Istungil osalenud isikud
Hageja I A ja tema esindaja Tiina Mare Hiob; Kostja lepingulised esindajad Merit Põldsam ja Peep Põldsam.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja välja mõista I A’ilt kostja Levikom Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks 371 (kolmsada seitsekümmend üks) euro.
Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt (371 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista hageja I A’ilt riigituludesse riigilõiv 1 100 (üks tuhat ükssada) eurot. 1 (14)
6.Saata kohtuostus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtutusse resolutsiooni punkti 4 osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.04. septembril 2017 esitas I A Harju Maakohtusse hagiavalduse Levikom Eesti OÜ vastu saamata jäänud töötasu, hüvitise ja puhkusetasu nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt I A (hageja) asus tööle Levikom Eesti OÜ-sse (endise nimega Unitcom Eesti OÜ, edaspidi kostja) alates 01.11.2015 xxxx, millest kostja teavitas ka üldsust ja oma kliente läbi kodulehe 01.11.2015. Xxxx palgana lepiti kokku summas xxxx eurot netos ning igakuiseks palga väljamakse kuupäevaks 10 kuupäev. Kostja ei ole täitnud TLS § 28 lg 2 p 2 sätestatud kohustust ja ei ole hagejale palka maksnud. 05.05.2017 ütles hageja töölepingu üles juhindudes TLS § 91 lg 1 ja TLS § 91 lg 2. Alates 01.11.2015 on hagejal saamata jäänud töötasu nõue xxxx euro, s.h 01.11.201530.04.2017 perioodi eest igakuselt xxxx eurot ning 2017 maikuu ees xxxx eurot.
3.Hageja nõuab kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel töölepingu erakorraliselt ülesütlemise hüvitist kolme kuu keskmist töötasu xxxx eurot ulatuses.
4.Tööandja ei ole hagejale andnud ei puhkust ega ka tasunud puhkusetasu. Hageja nõuab TLS § 28 lg 2 p 3, § 29 lg 8, § 70 lg 1, § 71 alusel kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas hüvitamist summas xxxx eurot.
MENETLUSE KÄIK
5.Harju Maakohus jättis 10.01.2018 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
TÄPSUSTTAUD HAGI
6.22. jaanuaril 2018 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse ja taotluse menetlusabi saamiseks.
7.Hageja on esitanud väljavõtte kostja kodulehelt xxxx. Nimetatud tekst asub endiselt kostja kodulehel ning oli ja on teada ka kostja klientidele. Seda tõendab asjaolu, et kui hageja liigub xxxx, pöörduvad inimesed tema kui kostja xxxx poole küsimustega, et miks on Levikom Eesti OÜ levi halb või teenus mitte kätte saadav jne. Vahetult peale hageja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse saatmist asus kostja aktiivselt otsima uut töötajat hageja asemel. Seda tõendab kostja kodulehel avaldatud uudis, et Levikomi võrguüksust asus juhtima E R.
8.Hageja selgitas, et töölepingu sõlmisid hageja ning OÜ Unitcom tolleaegne juhatuse esimees Peep Põldsam kostja toonases kontoris Silikaltsiidi 3a, Tallinn. Leping sõlmiti 01.11.2015 suulises vormis ning hageja asus täistööajaga tööle 01.11.2015. Hagejaga lubati sõlmida kirjalik tööleping ent kui 2 (14)
2-17-13122 hageja küsis kirjalikku töölepingut, leidis Peep Põldsam põhjendusi, miks ei saa seda veel teha. Kirjaliku töölepingu puudumine ei muuda töösuhet ja suulistelt sõlmitud töölepingut tühiseks ega olematuks. TLS § 4 lg 2 kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult ning tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 kohaselt TLS § lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Hageja töötasu suuruseks lepiti xxxx eurot netos, mis on samalaadse ametikoha keskmisest töötasust madalam. Hageja tööpiirkonnaks oli kokku lepitud xxxx (edaspidi xxxx), mida kostja reklaamis oma kodulehel. Igakuine palga väljamaksmise kuupäevaks lepiti kokku 10. kuupäev. Kokkulepitud puhkuse kestus 28 kalendripäeva ja teised tingimused tulenesid TLS sätetest.
9.Hageja töö sisu oli kogu xxxx võrgustiku haldamine, monitooring, ühenduste korrashoid, kliendisuhtlus ja klientide probleemide lahendamine, kliendi- ja tootelepingute sõlmimine, rikete kõrvaldamine, töötajate otsimine oma tööpiirkonda, nende juhendamine ja xxxx võrgu toimimiseks jooksvate ülesannete täitmine. Hageja vahetuks ülemuseks oli Peep Põldsam. Et asus tööle kostja juures, kinnitab ka Merit Põldsami (kostja assistendi) 01.12.2015 saadetud e-kiri. Nimelt Merit Põldsam saadab hagejale uue kliendilepingu, mille allkirjastab hageja kostja nimel ning volikirja, mille oli allkirjastanud kostja juhatuse liige Peep Põldsam. Volikiri oli antud hagejale kui võrguhalduse xxxx xxxx allkirjastamaks kliendi- ja tootelepinguid ning osutama klientidele teenuseid ja teostama muid töid xxxx ettevõtte Unitcom Eesti OÜ nimel. Kostja tegi hagejale ka eraldi Unitcom Eesti OÜ e-posti aadressi: xxxx. Hageja esitas ka kostja endise juhatuse esimehe 14.06.2016 e-kirja, millega ta kutsub hageja välja kostja peakontorisse võrgu integratsiooni koosolekule. 12.05.2016 Unitcom Eesti OÜ töötajate vaheline e-kirjavahetus tõendab, et hageja oli lisatud Unitcom Eesti OÜ meeskonna meililisti (xxxx), millele saadetud kirjad sai hageja kätte. Kirjavahetusega soovib hageja tõendada, et töötas OÜ-s Unitcom Eesti ning tema volitused olid pikendatud st kehtivad.
MENETLUSE KÄIK
10.Harju Maakohtu 06.03.2018 kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ning hagejale anti menetlusabi ja ta vabastati täielikult riigilõivu 550 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel.
11.Harju Maakohus keeldus 06.03.2018 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning edastas tsiviilasja kohtualluvusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale (saabus 26.03.2018).
12.Viru Maakohtu 29.03.2018 kohtumäärusega hagi jäeti teistkordselt käiguta ja hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus hagejal tõendada TLS § 1 sätestatud asjaolude esinemist, s.o tõendada hageja poolt kostjale tööde tegemist ja tööülesannete täitmisel kostja kontrollile allumist.
HAGEJA TÄPSUSTUSED
13.10. aprillil 2018 esitatud täpsustuses hageja tõi täiendavalt, et iga nädal toimusid kostja Tallinna kontoris koosolekud, milledest hageja osa võttis kui kostja töötaja. Kostja andis hagejale kontoritarbed ning tehnilised vahendid töö teostamiseks ning maksis telefoniteenuse eest. Kostja väljastas hagejale juba 2015 Statoili kütusekaarti ja uksekaarti kostja Tallinna kontorisse pääsemiseks. Hagejal oli ligipääs kostja parklasse. Hageja pidas igapäevaselt suuremahulist kirjavahetust kostja juhatuse liikmetega, töötajatega, klienditeenindajatega ning klientidega. 3 (14)
2-17-13122
14.Hageja teatas, et tööülesandeid täitis hageja peamiselt xxxx, samuti kasutas tööülesannete täitmiseks Tallinna kontorit kui ka xxxx laohoonet, kus oli samuti olemas kontoriruum. Xxxx laoruumi kasutas kostja rendilepingu alusel. Klientidega kohtumised ning ühenduste paigaldamised toimusid xxxx klientide kodudes, ärikliendi ruumides, mastides jne. Tallinna kontori ruume kui xxxx asuvat laohoonet rentis kostja oma põhitegevuseks. Tööülesandeid jagati telefoni vahendusel, e-kirja teel ja tööprogrammi IPS vahendusel. Viimasesse said ligipääsu töötajad neile väljastatud personaalse parooliga. Selle programmi vahendusel tuli tagasisidet anda nendele töödele, milliseid anti hagejale programmi vahendusel. Hageja nõudis töötasu järjepidevalt, tööandja lubas kohe-kohe maksta. Hageja soovis korduvalt puhkusele minna, kuid tööandja hagejale puhkust ei võimaldatud: olid probleemid võrguga, mida tuli jooksvalt kogu aeg parandada. Lepingu kohaselt oli ette nähtud puhkust 28 kalendripäeva aastas.
15.Hageja teatas, et ta on Xxxx OÜ xxxx sõlminud 01.11.2015 Unitcom Eesti OÜ-ga Infrastruktuuri rendilepingu, mille alusel on kostja maksnud OÜ-le Xxxx infrastruktuuri laopinna, seadmete majutuse ning antennikoha kasutamise eest renti ning 01.11.2015 mitmepoolse käitise lepingu, kuid kuna nimetatud lepingute alusel kostja ei ole oma kohustusi ühegi lepingu osapoole suhtes täitnud, on hageja lepingust taganetud.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.28. mail 2018 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt TLS § 1 lg 1 tulenevalt töösuhe on alluvussuhe ning töösuhte tekkimiseks on vajalik töölepingu sõlmimisele suunatud suulise või kirjaliku kokkuleppe olemasolu. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud töösuhet. Hagejale kuulunud äriühingud on müünud kostjale ettevõtte ning osutanud kostjale teenuseid.
17.01.11.2015 sõlmisid Xxxx OÜ, Levikom Eesti OÜ (end nimega OÜ Unitcom Eesti) ostjana ning müüjatena hageja ainuomandis olevad äriühingud Xxxx OÜ, Xxxx OÜ ja I A kui müüjate ainuosanik ettevõtte (käitise) müügilepingu, millega müüjad võõrandasid kostjale neile ühiselt kuuluva majandusüksuse (Ettevõte), mis tegeles televisiooni, interneti ja telefoniteenuste osutamisega xxxx. Müügilepingu peatüki 7 kohaselt pidi kostja tasuma hagejaga seotud äriühingutele ettevõtte omandamise eest kolmes osas vastavalt müügilepingu kohaselt välja arvestatud ostuhinna. Ostuhind oli tulemuspõhine ning sõltus kostjale üleantavate era- ja äriklientide kokkulepitud väärtusest müügilepingu sõlmimise hetkel (punkt 8.2) ning sellele järgneva 5 kuu jooksul toimunud muutustest kliendibaasis ja klientidelt saadud brutokasumis (punkt 8.1). Seega sõltus hageja äriühingutele tasutav ostuhind muu hulgas hageja aktiivsest tegevusest klientidega pärast müügilepingu allkirjastamist. Ostuhinna esimene osa summas 148 110 eurot tasuti müüjatele vastavalt müügilepingu punktile 8.2.4(a) 06.02.2016 Xxxx OÜ poolt 57,83 % osaluse omandamisega Xxxx OÜ-s (registrikood: xxxx). Ostuhinna ülejäänud osa arvestus pidi toimuma kahes etapis ning sõltuvalt üleantud kliendibaasi väärtusest.
18.01.11.2015 sõlmisid kostja ja hageja ainuomandis olev äriühing Xxxx OÜ Infrastruktuuri rendilepingu, millega Xxxx OÜ hakkas osutama kostjale side- ja IT-seadmete laopinna rendi- ja majutuse teenuseid ning antennikoha renditeenuseid vastavalt rendilepingu lisades 1 – 3 loetletud mahule ja tingimustele. Infrastruktuuri rendileping hõlmas ka hoiule antud kostja seadmete hoolduse ja rikete kõrvaldamise teenuste osutamist Xxxx OÜ poolt. Infrastruktuuri rendilepingu lisas 2 on kokku lepitud, et Xxxx OÜ peab teostama „tehnilist tugiteenust plaaniliste ehitus-, paigaldus- ja hooldustööde ning operatiiv- ja avariitööde teostamiseks, millega kaasnevad seadmekapist väljaspool 4 (14)
2-17-13122 asuvate kaablite ja seadmete paigaldus-, demontaazi-, teenindus- või hooldustööd“. Seetõttu jättis kostja seadmete administraatorõiguste teostamist võimaldavad kasutajanimed ja paroolid muutmata ning lubas Xxxx OÜ-l jätkata Infrastruktuuri rendilepingu alusel üleantud seadmete administraatorõiguste kasutamist. Xxxx OÜ eest ja nimel täitis lepingut ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks olev hageja. Infrastruktuuri rendilepingu järgne igakuine tasu oli kokku 3 449 eurot, millele lisandub käibemaks.
19.Lisaks leppisid kostja ja hageja kokku, et hageja jätkab ostuhinna kujunemise aluseks oleval perioodil oma varasemat tegevust uute klientide otsimisel ning olemasolevate klientide teenindamisel. Nimelt oli hageja huvitatud ostuhinna kujunemise aluseks oleval perioodil nii kostjale uute klientide värbamisest kui ka olemasolevate kliendisuhete viimisest Müügilepingu tingimustega vastavusse (eelkõige kirjalike lepingute sõlmimise osas), kuna nendest asjaoludest sõltus ostuhinna kujunemine I ja II etapil. Seeläbi oli hagejal võimalus ostuhinda suurendada. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentatsioon, kirjavahetused ja muu suhtlus on kõik toimunud eelviidatud kokkulepete raames. Poolte vahel ei ole kunagi olnud suulist ega kirjalikku töölepingut. Hageja tegutses tugiteenuste osutamisel talle kuuluvate äriühingute huvides ning kostja maksis selle eest hageja äriühingutele tasu. Hageja tegutses iseseisevalt nii teenuste viisi, aja kui koha määramisel ega olnud kostjaga alluvus- ega sõltuvussuhtes.
20.29.02.2016 koostas kostja ostuhinna I etapi arvestuse seisuga 31.01.2016 ning edastas selle hagejale. Kuivõrd I etapi kohta arvestatud ostuhind summas 167 271 eurot ei vastanud hageja ootustele, asus hageja kostjaga läbirääkimistesse, et pikendada müügilepingus sätestatud tehingu hinna I ja II etapi arvestamise perioode (s.t. 31.01.2016 ja 31.03.2016) ja anda talle täiendav võimalus müügilepingu raames klientide arvu suurendamiseks. Kostja tuli hagejale vastu ning nõustus ostuhinna I ja II etapi hinna suuruse väljaarvestamisega täiendavalt ootama ja seda aruannet veel ametlikult mitte vormistama. Kuni 2016. aasta juunini täitis Xxxx OÜ (faktiliselt oma ainuosanikuks oleva hageja kaudu) Infrastruktuuri rendilepingut korrektselt ning tegeles jooksvalt temale hoiule antud seadmete hooldamise ja rikete kõrvaldamisega. 20.06.2016 koostas kostja ostuhinna I etapi (s.t. seisuga 31.01.2016) väljaarvestamiseks aruande, mille kohaselt kujunes ostuhinna suuruseks I etapi järel ehk 31.01.2016 seisuga 185 163 eurot. Seega kostja vastutuleku tõttu ning hageja aktiivse tegevuse tulemusena suurenes hageja äriühingutele makstav I etapi müügilepingu järgne ostuhind pea 20 000 euro võrra võrreldes 29.02.2016 tehtud aruande alusel arvestatud hinnaga.
21.21.06.2016 teavitas hageja kostjat ootamatult, et ta müüs 20.06.2016 oma osalused müüjateks olnud äriühingutes eraisikule A Ele. 21.06.2016 edastasid müüjad kostjale avalduse müügilepingust taganemise kohta põhjendades seda ostuhinna tasumise kohustuse olulise rikkumisega. 22.06.2016 muutis Xxxx OÜ ootamatult temale usaldatud seadmete kasutajanimed ja paroolid ning andis seadmete valduse ilma kostjalt luba küsimata hoopis OÜ-le Xxxx. 07.07.2016 saatis kostja Xxxx OÜle Infrastruktuuri rendilepingu ülesütlemise avalduse ning nõudis Xxxx OÜ valduses olevatele seadmetele juurdepääsu ja nende seadmete äraviimise võimaldamist.
22.Hageja 22.01.2018 seisukoha punktis 9 toodud väited, et viidatud ülesütlemisavaldus ei ole käesoleva vaidlusega seotud, ei ole õiged. Hageja osutas kostjale tugiteenuseid just Infrastruktuuri rendilepingu alusel ning selle lepingu ülesütlemise tagajärjel lõppes alates 2016.a. juulist ka hageja toimingute aluseks olnud lepinguline suhe. 5 (14)
2-17-13122
23.17.02.2017 esitas kostja Harju Maakohtule hagi OÜ Xxxx ja I Ai vastu solidaarselt kahjuhüvitise ja leppetrahvi nõudes, tsiviilasi 2-17-2595 ning 20.02.2017 esitas kostja hagi Xxxx OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja kasutuseelise saamiseks, tsiviilasja nr 2-17-2746. 05.05.2017 sai kostja hagejalt üllatuslikult töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja vastas hagejale 16.05.2017 ja 17.05.2017, lükates ümber väited väidetava töösuhte olemasolu kohta (vt kostja 16.05.2017 ja 17.05.2018 kirjad. Seega on valed hageja väited, et kostja ei ole hageja töölepingu ülesütlemise avaldusele sisuliselt vastu vaielnud. Ülesütlemise avaldust ei muuda kehtivaks ka see, et kostja seda ITVS § 6 lg 2 kohaselt töövaidlusorganis ei vaidlustanud. Kui töösuhet ei ole poolte vahel kunagi eksisteerinud, siis on algusest peale tühine ka ülesütlemise avaldus ning kohtul on võimalik see asjaolu tuvastada ka vaidluse faktilisi asjaolusid hinnates.
24.Ebaõige on hageja väide, et E R tööle asumine on mingil viisil seotud hageja 05.05.2017 ülesütlemisavaldusega. Kostja lõpetas Xxxx OÜ-ga Infrastruktuuri rendilepingu 2016.a juulis ning hiljemalt sellest ajast alates lõpetas hageja kostja juures infrateenuste teostamise. Seega on seose loomine ülesütlemisavalduse ja E R töölevõtmise vahel alusetu. Hagi sisaldab hulgaliselt valeväiteid. Näiteks on valed väited, et kostja lubas hagejaga sõlmida kirjaliku töölepingu, et töötasuks lepiti kokku xxxx eurot, palgapäevaks 10 kuupäev jne. Samuti on valeväide, et kostja on teistes kohtuasjades hageja töölepingu olemasolu kinnitanud – kostja on töösuhte olemasolu alati eitanud. Õige ei ole ka need väited, et „hageja nõudis töötasu järjepidevalt, tööandja lubas kohe-kohe maksta.“, samuti et „hageja soovis korduvalt puhkusele minna, kuid tööandja hagejale puhkust ei võimaldanud“. Hagi eesmärgiks on kostja survestamine seoses kostja poolt algatatud kohtuvaidlustega.
HAGEJA SEISUKOHT
25.20. juunil 2018 esitatud seisukohas on hageja arvamusel, et kostja väited ja seisukohad, mis käsitlevad OÜ Xxxx ja kostja vahel sõlmitud Infrastruktuuri rendilepingut ning käitise müügilepingut ei oma puutumust käesoleva töövaidlusega. Kostja viitab vastuses infrastruktuuri rendilepingu lisale nr 2, kuid ei selgita, milline on selle seos käesoleva töövaidlusega. Lepingu lisa nr 2 põhjal on tegemist OÜ Xxxx kohustusega, mis ei ole seotud I Aiga. OÜ Xxxx teab ise, kas ja kui siis keda töötajatest ta mingi tööülesande täitmiseks kasutab. Seega ei ole kindlasti võimalik väita, et tegemist on I Ai kohustusega, nagu ebaõigesti arvab kostja.
26.Kostja vastuse p-de 10 - 23 väited ei ole seotud hagejaga kui eraisikuga. Kostjal on meelekindel soov ühildada OÜ Xxxx ja I A. Kostja positsioonilt võib sellist soovi isegi mõista, ent töövaidluses on see vastuväitena ainetu ja kohatu. Käesolevas töövaidluses on hageja siiski I A, mitte OÜ Xxxx. Seetõttu palub hageja jätta kostja esitatud OÜ-d Xxxx puudutavad väited ja tõendid jätta tähelepanuta.
27.Tähelepanu väärib kostja väide, et hageja tegi tööd, kuid väidetavalt olid tööd seotud hoopis OÜ Xxxx ja OÜ Levikom Eesti vaheliste lepingutega. Et kostjale sobib kui ettevõtete vahel sõlmitud lepingud laieneksid eraisikutele ning hagejal oleks sel alusel justnagu kohustus teha kostjale tasuta tööd. Kostja vastuse seisukohad ei ole tõsiselt võetavad: vastasel korral peaks isik, kes sõlmis rendilepingu, hakkama lisaks ka tasuta tööd tegema või kui isik müüb mingi asja, peab hakkama tasuta igapäevaselt tööd tegema. TLS § 1 lg 2 sõnastab selgelt ja üheselt: kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. 6 (14)
2-17-13122
KOHTUISTUNG
28.08. novembril 2018 toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Hageja selgituste kohaselt käis ta kostja juures korraldatud töökoosolekutel. Hageja juures Tallinnas printis ta lepinguid. Tööülesandeid täitis ta xxxx ning xxxx. Käis klientide juures rikkeid parandamast või läbimüüki tegemast, koostas lepinguid klientidega ning hooldas võrke. Hageja müüs käitise kostjale maha arvestusega, et jääb kostja juurde tööle ja saab palka. Hageja kinnitas, et nõudis kostjalt tasu vaid suuliselt, kirjalikult tasu saamiseks ta kostja poole pöördunud ei ole.
29.Kostja esindajad hagiga ei nõustunud. Nende selgistuste kohaselt käitise ostu-müügilepingus oli kirjas, et käitise hind sõltub kokkulepitud päevaks saavutatud klientide arvust. Alates 01.11.2015 enam ei olnud võimalik Xxxx OÜ nimel lepinguid sõlmida, mistõttu pidi hageja tegema lepingud kostja nimel ja sai tasu klientide eest müügihinna pealt. Suhe hagejaga lõppes juunis 2016. Kostja ei ole hagejale tööülesandeid jaganud, ta on jaganud ülesandeid vastavalt ostu-müügilepingule uute lepingute vormistamise ja uute liitumiste teostamise eesmärgil. Hageja ei kuulunud lepingu alusel ülevõetavate töötajate hulka.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
31.I A (hageja) on esitanud Levikom Eesti OÜ (endine ärinimi Unitcom Eesti OÜ, edaspidi menetluses kostja) vastu hagiavalduse saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ning lepingu ülesütlemise hüvitise nõudmiseks ja väidab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping, mille alusel hageja tegi kostjale tööd ning et kostja on jätnud hagejale kogu töötamise aja eest töötasu maksmata.
32.Töölepingu mõiste on toodud töölepingu seaduse (TLS) § 1, mille lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
33.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 tulenevalt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 77 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult. Käesolevas vaidluses ei ole pooled kirjalikku töölepingut sõlminud. Hageja väidab, et tegi kostjale tööd poolte vahel sõlmitud suulise töölepingu alusel.
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas ja millega on tõendatud, et pooled on sõlminud 7 (14)
2-17-13122 töölepingu ning kas kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik järeldada, et polte vahel eksisteeris muu õigussuhe, mis ei ole töösuhe.
35.Töölepingu seadus võimaldab asuda tööle ka ilma kirjalikku töölepingut sõlmimata. Nimelt TLS § 4 lg 2 teise lause sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Samas eeltoodu ei tähenda, et kohtumenetluses hageja ei pea töölepingu sõlmimise väiteid tõendama. TsMS 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Kuna kostja väidab, et omandas hagejale kuulunud äriühingud ja hageja täitis ülesandeid äriühingute omandamise samuti rendilepingu alusel, siis käesolevas vaidluses on hagejal kohustus tõendada, et tema poolt tehtud tööd ei olnud tehtud hagejale kuulunud äriühingute lepinguliste kohustuste täitmine kostja ees. Seega on hagejal kohustus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendada nii töölepingu sõlmimise ja hagejal töölepingust tuleneva nõude tekkimise fakti kui ka nõude suurust.
36.TsÜS § 67 lg 1 tulenevalt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lg 3 alusel kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 alusel leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Töösuhte tekkimisele peab vähemalt eelnema: töötaja teavitamine töötingimustest (TLS § 5 lg 1): töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg (p 2); tööülesannete kirjeldus (p 3); ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg (p 4); töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed (p 5); tööaeg (p 7); töö tegemise koht (p 8); puhkuse kestus (p 9). Riigikogus 19.01.2018 kohtuotsuse 2-16-5811 punktis 12.1. asunud seisukohale, et „... töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda TLS § 5 lg 3 järgi lepingu kirjalikku vormistamist. Selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda“. Hageja ei ole tõendanud, et ta TLS § 5 lg 3 järgi töölepingu andmete esitamist nõudnud. Hageja üldse ei ole töölepingu sõlmimise teemadel kostjaga kirjavahetust pidanud. Kohtuistungil on hageja kinnitanud, et suhtles kostjaga suuliselt vaid töötasu saamiseks. Sellega on kohus tuvastanud, et pooled ei ole kirjalikku töölepingut sõlminud ja hageja pole töölepingu kirjalikult vormistamist nõudnud.
37.Töölepingu sõlmimise tõendamiseks on hageja esitanud kostja veebileheküljel avaldatud teate, mille sisust lähtudes 01.11.2015 omandas kostja täielikult Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ käitise, mille 8 (14)
2-17-13122 tulemusena jätkavad mõlemad ettevõtted oma tegevust Unitcom Eesti OÜ koosseisus. Ühendatud ettevõttes jätkab ka senine Xxxx/Xxxx OÜ xxxx I A nii osanikuna kui ka xxxx (I kd, t.lk. 11). Lisaks väidab hageja, et kostja andis talle töö teostamiseks kontoritarbed ja tehnilised vahendid, maksis hageja telefoniteenuse eest, väljastas hagejale juba 2015 Statoili kütusekaarti ja uksekaarti kostja Tallinna kontorisse pääsemiseks, andis hagejale ligipääsu kostja parklasse, jagas hagejale tööülesandeid telefoni ja e-kirja teel ning ja väljastas sarnaselt kostja töötajatega paaroole kostja tööprogrammile IPS vahendusel. Kostjal ei ole vastuväiteid eelmises toodud hageja väidetele, kuid kostja ei tunnista hagi põhjusel, et kostja pole hagejaga töölepingut sõlminud ja hageja täitis neid kohustusi käitise müügilepingust ning rendilepingust tulenevalt.
38.10.04.2018 esitatud hagitäienduse lisa 15 kohaselt 01.11.2015 sõlmisid Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ kui müüjad ning Unitcom Eesti OÜ (praegune Levikom Eesti OÜ, kostja) kui ostja ettevõtte (käitise) müügilepingu hageja ainuomandis olevate äriühingute Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ omandamiseks. Lepingu punktis 8.2.2. ja 8.2.3. leppisid pooled kokku, et tehingu hinna arvestamisel lähtutakse hinnast 115 eurot iga arvestusliku erakliendi kohta ja 995 eurot iga arvestusliku ärikliendi kohta (I kd, t.lk. 115-169). Sellega kohus on tuvastanud, käitise müügilepingu ostuhind sõltus hagejale kuulunud äriühingute poolt kostjale üleantava kliendibaasi väärtusest ja hagejal kui äriühingute esindajal oli huvi otsida uusi kliente ja sõlmida uusi lepinguid ka ilma selleks kostjaga töösuhet omamata.
39.TLS § 1 lg 4 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Hageja on väitnud, et tegi tööd 8 tundi päevas. Samas ei ole hageja tõendanud seda, kas ja kuipalju ja millist tööd ta tegi, kui ajamahukad tema tehtud tööd olid ja kas selleks kulus tal igapäevaselt 8 tundi, kuidas ta tehtud tööde kohta arvestust pidas ning kuidas tööd üle andis. Kohtu arvates, olukorras, kus hageja tegutses ka Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ seadusliku esindajana ja nimetatud äriühingute huvi oli samuti käitise müügilepingust tulenevalt klientide arvu suurendamises, viitab käitise müügileping kaudselt sellele, et hageja osutas teenuseid, millede eest pidi tasu saama hagejale kulunud ärihingud Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ. Kostja vastuse kohaselt 20.06.2016 koostas kostja ostuhinna I etapi (s.t. seisuga 31.01.2016) väljaarvestamiseks aruande, mille kohaselt kujunes ostuhinna suuruseks I etapi järel ehk 31.01.2016 seisuga 185 163 eurot, mis oli varasemast 31.01.2016 arvestatud ostuhinnast 167 271 eurost suurem.
40.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja veebileheküljel avaldatud teade kinnitab hagejaga töölepingu sõlmimist. Töölepingu sõlmimiseks tehtav tahteavaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus. Maakohtu arvates ei ole võimalik töölepingu sõlmimist avalikkusele avaldatud tahteavaldusega tõendada. Maakohtu järelduste õigust kinnitab TÜS § 69 lg 1, mille kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Seega ei kinnita kostja veebileheküljel avaldatud teade hageja xxxx jätkmaise kohta (I kd, t.lk. 4) kostja ja hageja vahel töölepingu sõlmimist. Hageja on jätnud märkimata, et eelviidatud teate kohaselt jätkas hageja ühinenud ettevõttes nii Xxxx/Xxxx omanikuna kui ka xxxx. Menetluses ei ole hageja välja toonud, milline osa tema tehtu tööst oli omaniku kohustuste täitmine ning kuidas käesolevas hagis nõutav tasu ei ole omaniku kohustuste täitmise tasu.
9 (14)
2-17-13122
41.Hageja on töösuhte olemasolu tõendamiseks tuginenud ka kostja tööprogrammi IPS vahendusel ülesannete täitmisele ja nende täitmiseks kostja poolt, sarnaselt kostja teiste töötajatega, hagejale personaalse parooli väljastamisega. Kostja vastuväidete kohaselt jättis kostja hageja seadmete administraatorõiguste teostamist võimaldavad kasutajanimed ja paroolid muutmata infrastruktuuri rendilepingust tulenevate kohustuste toitmise tagamiseks. Hageja 10.04.2018 seisukoha juurde lisatud lisa 14 kohaselt Unitcom Eesti OÜ kui rendilevõtja ja Xxxx OÜ kui rendileandja sõlmisid 01.11.2015 infrastruktuuri rendilepingu, mille punktist 1.2. tulenevalt rendileandja osutab ja rendilevõtja kasutab side- ja IT seadmete laopinna renti vastavalt lisale 1, side- ja IT seadmete majutuse vastavalt lisale 2 ning antennikoha renti vastavalt lisale 3. Kostja kui rentnik kohustus tasuma rendileandjale lepingu lisast 1 tulenevalt laopinna 75 m2 rendi eest 675 eurot kuus, lisast 2 tulenevalt kliendiseadmete majutuse eest klass A (2 seadmekapi 1U) 1 300 eurot kuus, kliendiseadmete majutuse eest (4 seinakapi 1U) 1 200 eurot kuus, seadmemajutuse tugiteenuse eest 175 eurot kuus ning lisast 3 tulenevalt antenni koha ja antenni katuse koha rendi eest 99 eurot kuus (I kd, t.lk. 101-111). Kohus leiab, et kuna lepingu lisa 2 kohaselt tehniline otstarve seisnes serverite, ruuterite, salvestusseadmete vm võrguseadmete paigaldamises rendileandjale kuuluvas seadmekapis ning tugiteenuse osutamises plaaniliste ehitus-, paigaldus- ja hooldustööde ning operatiiv- ja avariitööde teostamiseks, millega kaasnevad seadmekapist väljaspool asuvate kaablite ja seadmete paigaldus-, demontaazi-, teenindus- või hooldustööd, siis vajas Xxxx OÜ nende tööde teostamiseks administraatori õigusi. Seega kostja poolt hagejale paroolide jätmist ei ole võimalik lugeda kostja nõusolekuna hagejaga nende ülesannete töölepingu alusel täitmiseks. Hageja ei ole väitnud, et rendilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kasutas ta kolmandate isiku (nt Xxxx OÜ töötajate) abi. Rendilepingust ei tulene, et hagejal kui rendileandja seaduslikul esindajal ei olnud õigust rendilepingust tulenevaid kohustusi isiklikult täita. Seega nõustub kohus kostaga, et hagejale administraatori õiguse andmine ei kinnita hagejaga töölepingu sõlmimist.
42.Töösuhte olemasolu tõendamiseks on hageja tuginenud kostja poolt väljastatud volitustele. Kostja väljastas 01.12.2015 volikirja töötajatele, s.h hagejale kui võrguhalduse xxxx, millega volitas allkirjastama kliendi- ja tootelepingud ning osutama klienditeenused ja teostama muid töid xxxx Unitcom Eesti OÜ nimel (I kd, t.lk. 13). 31.03.2016 kostja pikendas volituse kuni 11.04.2016 (I kd, t.lk. 87-88). TSÜS § 118 lg 1 alusel volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 120 lg 2 tulenevalt volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Maakohus leiab, et hagejale antud volitustes toodud väljend „volitab töötaja“ on üldjuhul piisav tõendamaks, et esindajal on töösuhte esindatavaga. Samas kui lisaks volitusele esitatud muudest tõenditest tuleneb, et poolte vahel esineb teissugune õigussuhe, siis ei kinnita volituses toodud väljend „töötaja“ töösuhte olemasolu. Käesoleval juhul viitab volikiri poolte vahel käsusunduslepingu olemasolule. VÕS § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
43.Hageja kontoritarvete ja tehniliste vahendite võimaldamine ning kostja poolt hageja telefoniteenuse eest maksmine, hagejale Statoili kütusekaarti ja uksekaarti väljastamine kostja kontorisse pääsemiseks ning hagejale ligipääsu andmine kostja parklasse ei kinnita poolte vahel töölepingu sõlmimist, sest tõendamata on, et kostja hagejaga töölepingu sõlmimiseks tahet avaldas 10 (14)
2-17-13122 ning et hageja alludes kostja juhtimisele ja kontrollile töötas. Hageja ei olnud isik, kes vastavalt käitise müügilepingule kostja juurde töötajana üle tulema. Müügilepingu lisast 4 tulenevalt ületulevad töötajad olid R V ja A V, kokku rahalise kohustusega tööandjale 1 043.64 eurot kuus (I kd, t.lk. 158). Sellega on kohus tuvastanud, et hageja ei olnud isik, kes hagejale kuulunud äriühingute kostjale võraandamise tõttu kostja juurde tööle asuma ja kostja ei ole avaldanud tahet hagejaga töölepingu sõlmimiseks.
44.Hageja on väitnud, et leppis kostjaga neto töötasus xxxx eurot kuus. TLS § 5 lg 1 p 5 alusel peavad töötingimused sisaldama töötasu, s.h tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Seega ei ole võimalik töölepingu tingimustes töötasu osas netotasus kokku leppida.
45.Hageja esitatud e-kirjavahetuste kohaselt viimane e-kiri pärineb 05.05.2016, mil töötajatele saadeti kütusekaardi väljaandmise ja kasutamise korra juhend, nimetatud kirjavahetuses on hageja nimetatud töötajaks, kellel seisuga 27.04.2016 oli väljastatud kütuse kaart kütuselimiidiga 400 liitrit kuus(I kd, t.lk. 92-98). Hageja on tuginedes kostja väljastatud volitustele väitnud, et tal oli töösuhe, mis jätkus kuni töölepingu ülesütlemiseni kuni 05.05.2017, samas volitustest lähtudes ei olnud hagejal alates 11.04.2016 ka volituste alusel esindamise õigust, sest sellest ajast alates lõppes esindusõigus tähtaja saabumisega (I kd, t.lk. 87).
46.Hageja on 05.05.2017 töölepingu erakorraliselt üles öelnud (I kd, tl 5 ja pöördel). Kohus leiab, et hageja avaldus töölepingu ülesütlemiseks ei kinnita töösuhte olemasolu. 17.05.2017 vastuses lepingu ülesütlemisele on kostja teatanud, et hageja ja kostja vahel ei ole töölepingut sõlmitud ja nende vahel ei ole töösuhet (I kd, tl. 15 pöördel ja 26). Ka käesolevas vaidluses kostja vaidleb hagejaga töölepingu sõlmimisele ja töösuhte olemasolule vastu. Hageja on kahe äriühingu juhatuse liige, kes on 01.11.2015 mõlema äriühingu seadusliku esindajana sõlminud kirjalikud infrastruktuuri rendilepingu ja kätise müügilepingu. Äriühingute juhatuse liikmena tegutsemine ja ka eeltoodud lepingute sõlmimine viitab sellele, et hageja on isik, kellel olid piisavad teadmised ka töölepingu vormi kohta. Hageja ei suutnud menetluses esile tuua ühtegi mõistlikku põhjendust, miks isik kes samal päeval sõlmis 2 lepingu kirjalikult, ei nõudnud kostjalt kirjalikku töölepingu sõlmimist. Menetluses on hageja töö tegemise tõendamiseks tuginenud hulgaliselt esitatud e-kirjadele, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit töölepingu kirjalikult sõlmimise nõudmise kohta. Hageja väiteid uskudes kogu töötamise aja eest alates 01.11.2015 kuni 05.015.2018 pole ta üldse töötasu saanud, kuid sellelegi vaatama ei ole hageja kordagi töötasu nõudnud. Kohtuistungil on hageja kirjutanud, et nõudis töötasu vaid suuliselt. Hageja istungil antud selgituste kohaselt oli hageja ise ja tema lapsed kogu selle aja jooksul hageja ema ülalpidamisel. Kohus leiab, et hageja käitumine, s.o töölepingu kirjalikult sõlmise mittenõudmine, kostjalt TLS § 5 lg 2 toodud töölepingu kirjalike andmete mittenõudmine, TLS § 1 lg 1, § 5 lg 1 p 5 sätestatud tasu mittenõudmine kinnitab, et poolte vahel ei olnud töösuhet, sest ei ole eluliselt usutav, et töötasu saamise õigust tekkinud isik nii pika aja jooksul töötasu ei nõua.
47.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja vastuväidetest tulenevalt soovib kostja, et äriühingute vahel sõlmitud lepingud laieneksid eraisikust hagejale ja et hageja teeks kostjale tasuta tööd. TLS § 1 lg 4 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Maakohus hinnanud tõendeid on TsMS 232 lg 1 alusel veendunud, et poolte vahel ei ole töösuhet tekkinud. Hageja täitis ülesandeid, millised võisid tuleneda hagejale kuulunud äriühingute ja kostja vahel sõlmitud lepingutest või muust käsunduslepingust. Sellepärast jätab kohus hagi rahuldamata. 11 (14)
2-17-13122 Menetluskulud 48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
49.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
50.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja vastuse esitanud lepinguline esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et kostja advokaadist esindaja on esitanud kohtule 28.08.2018 vastuse hagiavaldusele (I kd, t.lk. 184189 sisuliselt 4.5 lk). 08.11.2018 kohtuistungist on võtnud osa kostja esindajad Merit Põldsam ja Peep Põldsam ja kohtuistung kestis 1 tund ja 43 min (II kd, t.lk 142-146).
51.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses on tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja lepingulisel esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 40 min ehk 3 t (4.5 lk x 40 min : 60 min).
52.Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu on 153 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on teatanud, et tal on õigus saada käibemaks tagasi (II kd, t.lk 150-154). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-15313 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
53.Eeltoodu põhjal loeb kohus kostja põhjendatud õigusabikulude suuruseks kokku 360 eurot (3t x 120 eurot). Kostja töötajast lepinguline esindaja on palunud hagejalt välja mõista sõidukulud lähtudes Tallinn-Rakvere-Tallinn vahemaast 220 km arvestusega 0.30 eurot km. Kohus peab põhjendatuks välja mõista hagejalt kostja töötaja Merit Põldsamm’i sõidukulud lähtudes sõidupileti keskmisest hinnast 5.50 eurot suund, kokku 11 eurot. 12 (14)
2-17-13122
54.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on 13.11.2018 taotluses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
55.Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Harju Maakohtu 10.01.2018 kohtumäärusega nõuti hagejalt riigilõivu tasumist puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemise hüvitiselt kokku 10 000 eurolt (I kd t.lk. 8-10). Ülejäänud nõudes osas on kohus leidnud, et tegemist on riigilõivu vaba nõudega. 06.03.2018 kohtumäärusega andis Harju Maakohus hagejale menetlusabi ja hageja vastati riigilõivu tasumisest summas 450 eurot hagiavalduse esitamisel (I kd, t.lk. 39-40). Käesolevas otsuses on kohus tuvastanud, et poolte vahel ei ole töölepingut sõlmitud. Haginõudelt 55 454.56 eurolt tuli TsMS § 124 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ning Lisa 1 alusel tasuda riigilõiv 1 100 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt riigituludesse riigilõivu summas 1 100 eurot.
56.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2019 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada I Ai apellatsioonkaebus osaliselt I Ailt riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista I Ailt välja Eesti Vabariigi kasuks hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 550 eurot.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 7. detsembri 2018 otsus muutmata.
4.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Jätta hagi rahuldamata.
4.2.Jätta menetluskulud I Ai kanda ja välja mõista I Ailt Levikom Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks 371 eurot.
13 (14)
2-17-13122
4.3.Välja mõista I Ailt Levikom Eesti OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (371 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.4.Välja mõista I Ailt riigituludesse riigilõiv 550 eurot.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus I Ai kanda. Levikom Eesti OÜ-le hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad.
6.Mõista I Ailt riigituludesse välja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 550 eurot. Riigilõiv 550 eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul Maksu-ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447 või Nordea Bank AB Eesti filiaalis nr EE401700017002872300 unikaalse viitenumbriga 99919700023926. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 217-13122. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Riigikohtu 14.10.2019 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta I Ai kanda. 07.12.2018 kohtuotsus kohtumäärusega.
2-17-13122
jõustus
osaliselt
oktoobril
Riigikohtu
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.