Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 27. mai 2019
Tsiviilasja number
2-17-13122
Tsiviilasi
Igor Aksjonovi hagi Levikom Eesti OÜ vastu saamata jäänud töötasu, hüvitise ja puhkusetasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
55 454 eurot 56 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Igor Aksjonovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. mai 2019
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Igor Aksjonov (isikukood: XXXXXXXXXXX ); esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Vastustaja (kostja): Levikom Eesti OÜ (registrikood: 12678473); volitatud esindaja Merit Põldsam
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Igor Aksjonovi apellatsioonkaebus osaliselt Igor Aksjonovilt riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Igor Aksjonovilt välja Eesti Vabariigi kasuks hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 550 eurot.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 7. detsembri 2018 otsus muutmata.
4.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Jätta hagi rahuldamata.
4.2.Jätta menetluskulud Igor Aksjonovi kanda ja välja mõista Igor Aksjonovilt Levikom Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks 371 eurot.
4.3.Välja mõista Igor Aksjonovilt Levikom Eesti OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (371 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.4.Välja mõista Igor Aksjonovilt riigituludesse riigilõiv 550 eurot.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Igor Aksjonovi kanda. Levikom Eesti OÜ-le hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad.
6.Mõista Igor Aksjonovilt riigituludesse välja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 550 eurot. Riigilõiv 550 eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul Maksu-ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447 või Nordea Bank AB Eesti filiaalis nr EE401700017002872300 unikaalse viitenumbriga 99919700023926. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-17-13122. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Igor Aksjonov (hageja) esitas 4. septembril 2017 hagiavalduse Levikom Eesti OÜ (kehtetu nimi Unitcom Eesti OÜ) (kostja) vastu saamata jäänud töötasu, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise ja puhkusetasu väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juures tööle alates 1. novembrist 2015 Virumaa (Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa) piirkonna juhina, millest kostja teavitas samal päeval ka üldsust ja oma kliente läbi kodulehe. Töötasuna lepiti kokku 2500 eurot kuus netos ning igakuiseks palga väljamakse kuupäevaks 10. kuupäev. Kostja ei ole täitnud töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust ja ei ole hagejale palka maksnud. 5. mail 2017 ütles hageja töölepingu üles TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel. Alates 1. novembrist 2015 on hagejal saamata jäänud töötasu 45 454 eurot 56 senti. Lisaks nõuab hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 7500 eurot TLS § 100 lg 4 alusel ning kasutamata jäänud põhipuhkuse rahas hüvitamist 2500 eurot TLS § 28 lg 2 p 3, § 29 lg 8, § 70 lg 1 ja § 71 alusel. Töölepingu sõlmisid hageja ning kostja juhatuse esimees Peep Põldsam kostja kontoris Tallinnas. Leping sõlmiti 1. novembril 2015 suulises vormis ning hageja asus täistööajaga tööle samast kuupäevast. Hagejaga lubati sõlmida kirjalik tööleping, ent kui hageja küsis kirjalikku töölepingut, leidis P. Põldsam põhjendusi, miks ei saa seda teha. Hageja töö sisu oli kogu Virumaa võrgustiku haldamine, monitooring, ühenduste korrashoid, kliendisuhtlus ja klientide probleemide lahendamine, kliendi- ja tootelepingute sõlmimine, rikete kõrvaldamine, töötajate otsimine, nende juhendamine ja Virumaal võrgu toimimiseks jooksvate ülesannete täitmine. Vahetult peale hageja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse saatmist asus kostja otsima uut töötajat hageja asemele. Seda tõendab kostja kodulehel avaldatud uudis, et kostja võrguüksust asus juhtima Erik Reinaru. Töölepingu sõlmimist kinnitab ka Merit Põldsami (kostja assistendi)
1.detsembri 2015 e-kiri, millega M. Põldsam saatis hagejale uue kliendilepingu, mille pidi allkirjastama hageja kostja nimel ning kostja juhatuse liikme P. Põldsami poolt allkirjastatud volikiri. Volikiri anti hagejale kui võrguhalduse Virumaa piirkonna juhile/IPTV juhile allkirjastamaks kliendi- ja tootelepinguid ning osutama klientidele teenuseid ja teostama muid töid Virumaa piirkonnas kostja nimel. Kostja tegi hagejale ka e-posti aadressi. Kostja kutsus 14. juuni 2016 e-kirjaga hageja välja kostja peakontorisse võrgu integratsiooni koosolekule. 12. mai 2016 kostja töötajate vaheline e-kirjavahetus tõendab, et hageja oli lisatud kostja meeskonna meililisti, millele saadetud kirjad sai hageja kätte. Kirjavahetus tõendab, et hageja töötas kostja juures ning tema volitused olid pikendatud. Iganädalaselt toimusid kostja Tallinna kontoris koosolekud, milledest hageja võttis osa kui kostja töötaja. Kostja andis hagejale kontoritarbed ning tehnilised vahendid töö tegemiseks ning maksis telefoniteenuse eest. Kostja väljastas hagejale kütusekaardi ja uksekaardi Tallinna kontorisse pääsemiseks. Hagejal oli ligipääs kostja parklasse. Hageja pidas igapäevaselt suuremahulist kirjavahetust kostja juhatuse liikmetega, töötajatega, klienditeenindajatega ning klientidega. Hageja täitis tööülesandeid peamiselt Ida- ja Lääne-Virumaal, samuti kasutas ta tööülesannete täitmiseks nii Tallinna kontorit kui ka Rakvere laohoonet. Klientidega kohtumised ning ühenduste paigaldamised toimusid Virumaal klientide kodudes, ärikliendi ruumides, mastides jne. Tööülesandeid jagati telefoni vahendusel, e-kirja teel ja tööprogrammi IPS vahendusel. Viimasesse said ligipääsu töötajad neile väljastatud personaalse parooliga.
Kostja väited Osaühingu IgorExa ja kostja vahel sõlmitud infrastruktuuri rendilepingu ning käitise müügilepingu kohta ei oma puutumust käesoleva töövaidlusega. Hageja on Osaühingu IgorExa juhatuse liikmena sõlminud 1. novembril 2015 kostjaga mitmepoolse käitise lepingu ning infrastruktuuri rendilepingu, mille alusel maksis kostja Osaühingule IgorExa infrastruktuuri laopinna, seadmete majutuse ning antennikoha kasutamise eest renti. Kuna kostja ei ole nimetatud lepingute alusel oma kohustusi täitnud, on hageja lepingust taganenud. Hageja müüs käitise kostjale arvestusega, et jääb kostja juurde tööle ja saab palka.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi töösuhet olnud. Hagejale kuulunud äriühingud on müünud kostjale ettevõtte ning osutanud kostjale teenuseid.
1.novembril 2015 sõlmisid Vertelson Capital OÜ ja kostja ühelt poolt (ostjad) ning hageja ainuomandis olevad äriühingud Osaühing IgorExa, Viru Telecom OÜ ja Igor Aksjonov kui müüjate ainuosanik teiselt poolt (müüjad) ettevõtte (käitise) müügilepingu, millega müüjad võõrandasid kostjale neile ühiselt kuuluva majandusüksuse (ettevõte), mis tegeles televisiooni, interneti ja telefoniteenuste osutamisega. Müügilepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejaga seotud äriühingutele ettevõtte omandamise eest ostuhinna kolmes osas. Ostuhind oli tulemuspõhine ning sõltus kostjale üleantavate era- ja äriklientide kokkulepitud väärtusest müügilepingu sõlmimise hetkel (p 8.2) ning sellele järgneva 5 kuu jooksul toimunud muutustest kliendibaasist ja klientidelt saadud brutokasumist (p 8.1). Seega sõltus hageja äriühingutele tasutav ostuhind hageja aktiivsest tegevusest klientidega pärast müügilepingu sõlmimist. Ostuhinna esimene osa tasuti müüjatele vastavalt müügilepingu p-le 8.2.4(a) 6. veebruaril 2016 Osaühingu IgorExa poolt 57,83% osaluse omandamisega MFT Halduse OÜ-s. Ostuhinna ülejäänud osa arvestus pidi toimuma kahes etapis sõltuvalt üleantud kliendibaasi väärtusest.
1.novembril 2015 sõlmisid kostja ja hageja ainuomandis olev Osaühing IgorExa infrastruktuuri rendilepingu, millega Osaühing IgorExa hakkas osutama kostjale side- ja IT-seadmete laopinna rendi- ja majutuse teenuseid ning antennikoha renditeenuseid vastavalt rendilepingu lisades 1–3 loetletud mahule ja tingimustele. Rendileping hõlmas ka hoiule antud kostja seadmete hoolduse ja rikete kõrvaldamise teenuste osutamist Osaühingu IgorExa poolt. Rendilepingu lisas 2 on kokku lepitud, et Osaühing IgorExa peab teostama tehnilist tugiteenust plaaniliste ehitus-, paigaldus- ja hooldustööde ning operatiiv- ja avariitööde teostamiseks, millega kaasnevad seadmekapist väljaspool asuvate kaablite ja seadmete paigaldus-, demontaazi-, teenindus- või hooldustööd. Seetõttu jättis kostja seadmete administraatorõiguste teostamist võimaldavad kasutajanimed ja paroolid muutmata ning lubas Osaühingul IgorExa jätkata rendilepingu alusel üleantud seadmete administraatorõiguste kasutamist. Osaühingu IgorExa eest ja nimel täitis lepingut ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks olev hageja. Lisaks leppisid pooled, et hageja jätkab ostuhinna kujunemise aluseks oleval perioodil oma varasemat tegevust uute klientide otsimisel ning olemasolevate klientide teenindamisel. Hageja oli huvitatud nii kostjale uute klientide värbamisest kui ka olemasolevate kliendisuhete viimisest müügilepingu tingimustega vastavusse, kuna sellest sõltus ostuhinna kujunemine. Hageja poolt esitatud dokumentatsioon, kirjavahetused ja muu suhtlus on kõik toimunud eelviidatud kokkulepete raames. Hageja tegutses tugiteenuste osutamisel talle kuuluvate äriühingute huvides ning kostja maksis selle eest hageja äriühingutele tasu. Hageja tegutses iseseisevalt nii teenuste viisi, aja kui koha määramisel ega olnud kostjaga alluvus- ega sõltuvussuhtes. Alates 1. novembrist 2015 ei olnud enam võimalik Osaühingu IgorExa nimel lepinguid sõlmida, mistõttu pidi hageja tegema lepingud kostja nimel ja sai tasu klientide eest müügihinna pealt. Suhe hagejaga lõppes juunis 2016. Kostja ei ole hagejale tööülesandeid jaganud, ta on jaganud ülesandeid vastavalt ostu-müügilepingule uute lepingute vormistamise ja uute liitumiste teostamise eesmärgil. Hageja ei kuulunud lepingu alusel ülevõetavate töötajate hulka.
29.veebruaril 2016 koostas kostja ostuhinna I etapi arvestuse ning edastas selle hagejale. Kuivõrd I etapi kohta arvestatud ostuhind ei vastanud hageja ootustele, palus hageja pikendada tehingu hinna I ja II etapi arvestamise perioode ja anda talle täiendav võimalus klientide arvu suurendamiseks. Kostja tuli hagejale vastu ning nõustus hinna suuruse väljaarvestamisega ootama. Kuni juunini 2016 täitis Osaühing IgorExa rendilepingut korrektselt ning tegeles temale hoiule antud seadmete hooldamise ja rikete kõrvaldamisega. 20. juunil 2016 koostas kostja ostuhinna I etapi väljaarvestamiseks aruande, mille kohaselt suurenes hageja äriühingutele makstav I etapi müügilepingu järgne ostuhind pea 20 000 euro võrra. 21. juunil 2016 teavitas hageja kostjat, et ta müüs 20. juunil 2016 oma osalused müüjateks olnud äriühingutes Ando Engastele. 21. juunil 2016 edastasid müüjad kostjale avalduse müügilepingust taganemise kohta ostuhinna tasumise kohustuse olulise rikkumise tõttu.
22.juunil 2016 muutis Osaühing IgorExa temale usaldatud seadmete kasutajanimed ja paroolid ning andis seadmete valduse ilma kostjalt luba küsimata OÜ-le AndIgo Eesti. 7. juulil 2016 saatis kostja Osaühingule IgorExa rendilepingu ülesütlemise avalduse ning nõudis Osaühingu IgorExa valduses olevatele seadmetele juurdepääsu ja nende seadmete äraviimise võimaldamist. Kostja esitas 17. veebruaril 2017 hagi Osaühingu IgorExa ja hageja vastu solidaarselt kahjuhüvitise ja leppetrahvi väljamõistmiseks tsiviilasjas nr 2-17-2595 ning 20. veebruaril 2017 hagi AndIgo Eesti OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja kasutuseelise saamiseks tsiviilasjas nr 2-17-2746.
5.mail 2017 sai kostja hagejalt üllatuslikult töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja vastas hagejale 16. ja 17. mail 2017, lükates ümber väited väidetava töösuhte olemasolu kohta. Ülesütlemise avaldus ei muutu kehtivaks kui kostja seda töövaidlusorganis ei vaidlusta. Kui töösuhet ei ole poolte vahel eksisteerinud, siis on algusest peale tühine ka ülesütlemise avaldus. Ebaõige on hageja väide, et E. Reinaru tööle asumine on seotud hageja ülesütlemisavaldusega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 7. detsembri 2018 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 371 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 1100 eurot. TLS § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Käesolevas vaidluses ei ole pooled kirjalikku töölepingut sõlminud. Hageja väidab, et tegi kostjale tööd poolte vahel sõlmitud suulise töölepingu alusel. TLS § 4 lg 2 teine lause sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kuna kostja väidab, et omandas hagejale kuulunud äriühingud ja hageja täitis ülesandeid äriühingute omandamise ja rendilepingu alusel, siis on hagejal kohustus tõendada, et tema poolt tehtud tööd ei olnud hagejale kuulunud äriühingute lepinguliste kohustuste täitmine kostja ees. Selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi töötaja tööle asumisele vastu vaielda (Riigikohtu 19. jaanuari 2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-5811, p 12.1.). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks TLS § 5 lg 3 järgi töölepingu andmete esitamist nõudnud. Hageja ei ole töölepingu sõlmimise teemadel kostjaga kirjavahetust pidanud. Kohtuistungil on hageja
kinnitanud, et ta suhtles kostjaga suuliselt vaid töötasu osas. Sellega on tuvastatud, et pooled ei ole kirjalikku töölepingut sõlminud ja hageja pole töölepingu kirjalikult vormistamist nõudnud. Töölepingu sõlmimise tõendamiseks on hageja esitanud kostja veebileheküljel avaldatud teate, mille sisust lähtudes omandas kostja 1. novembril 2015 täielikult Osaühingu IgorExa ja Viru Telecom OÜ käitise, mille tulemusena jätkavad mõlemad ettevõtted oma tegevust kostja koosseisus. Ühendatud ettevõttes jätkab teate kohaselt senine Osaühinug IgorExa / Viru Telecom OÜ juht, s.o hageja, nii osanikuna kui ka Unitcomi Viirumaa piirkonna juhina (I kd, tl 4). Hageja väidete kohaselt andis kostja talle töö tegemiseks kontoritarbed ja tehnilised vahendid, maksis telefoniteenuse eest, väljastas kütusekaardi ja uksekaardi kontorisse pääsemiseks, andis ligipääsu parklasse, jagas tööülesandeid telefoni ja e-kirja teel ja väljastas paaroole tööprogrammile. Kostja väidete kohaselt pole ta hagejaga töölepingut sõlminud ja hageja täitis neid kohustusi käitise müügilepingust ning rendilepingust tulenevalt. Maakohus leidis, et kostja veebileheküljel avaldatud teade ei kinnita hagejaga töölepingu sõlmimist. Töölepingu sõlmimiseks tehtav tahteavaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus. Töölepingu sõlmimist ei ole võimalik avalikkusele avaldatud tahteavaldusega tõendada. Seda kinnitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1, mille kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Kostja veebileheküljel avaldatud teade hageja Unitcom Virumaa piirkonna juhina jätkamise kohta ei kinnita kostja ja hageja vahel töölepingu sõlmimist. Eelviidatud teate kohaselt jätkas hageja ühinenud ettevõttes nii Osaühingu IgorExa / Viru Telecom OÜ omanikuna kui ka Unitcomi Virumaa piirkonna juhina. Hageja ei ole välja toonud, milline osa tema tehtud tööst oli omaniku kohustuste täitmine ning miks praeguses vaidluses nõutav tasu ei ole omaniku kohustuste täitmise tasu.
1.novembril 2015 sõlmisid Osaühing IgorExa ja Viru Telecom OÜ kui müüjad ning kostja kui ostja käitise müügilepingu hageja ainuomandis olevate äriühingute Osaühing IgorExa ja Viru Telecom OÜ omandamiseks. Käitise müügilepingu ostuhind sõltus hagejale kuulunud äriühingute poolt kostjale üleantava kliendibaasi väärtusest ja hagejal kui äriühingute esindajal oli huvi otsida uusi kliente ja sõlmida uusi lepinguid ka ilma selleks kostjaga töösuhet omamata. Olukorras, kus hageja tegutses ka Osaühingu IgorExa ja Viru Telecom OÜ seadusliku esindajana ja nimetatud äriühingute huvi oli käitise müügilepingust tulenevalt klientide arvu suurendamine, viitab käitise müügileping kaudselt sellele, et hageja osutas teenuseid, mille eest pidid tasu saama hagejale kuulunud äriühingud Osaühing IgorExa ja Viru Telecom OÜ. Maakohus nõustus kostjaga, et hagejale administraatori õiguse andmine ei kinnita hagejaga töölepingu sõlmimist. Kostja kui rendilevõtja ja Osaühing IgorExa kui rendileandja sõlmisid
1.novembril 2015 infrastruktuuri rendilepingu, mille p-st 1.2. tulenevalt rendileandja osutab ja rendilevõtja kasutab side- ja IT-seadmete laopinna renti, side- ja IT-seadmete majutuse ning antennikoha renti. Kostja kui rentnik kohustus tasuma rendileandjale lepingujärgset tasu (I kd, tl 101–111). Maakohus leidis, et kuna lepingu lisa 2 kohaselt seisnes tehniline otstarve serverite, ruuterite, salvestusseadmete vm võrguseadmete paigaldamises rendileandjale kuuluvas seadmekapis ning tugiteenuse osutamises plaaniliste ehitus-, paigaldus- ja hooldustööde ning operatiiv- ja avariitööde teostamises, millega kaasnevad seadmekapist väljaspool asuvate kaablite ja seadmete paigaldus-, demontaaži-, teenindus- või hooldustööd, siis vajas Osaühing IgorExa nende tööde teostamiseks administraatori õigusi. Seega ei ole kostja poolt hagejale paroolide jätmist võimalik lugeda kostja nõusolekuna hagejaga nende ülesannete töölepingu alusel täitmiseks. Rendilepingust ei tulene, et hagejal kui rendileandja seaduslikul esindajal ei olnud õigust rendilepingust tulenevaid kohustusi isiklikult täita.
Kostja väljastas 1. detsembril 2015 volikirja töötajatele, s.h hagejale kui võrguhalduse Virumaa piirkonna juhile / IPTV juhile, millega volitas allkirjastama kliendi- ja tootelepingud ning osutama klienditeenused ja teostama muid töid Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piirkonnas kostja nimel (I kd, tl 31). Kostja pikendas 31. märtsil 2016 volituse kuni 11. aprillini 2016 (I kd, tl 87–88). Maakohus leidis, et hagejale antud volitustes toodud väljend „volitab töötaja“ on üldjuhul piisav tõendamaks, et esindajal on töösuhte esindatavaga. Samas kui lisaks volitusele esitatud muudest tõenditest tuleneb, et poolte vahel esineb teissugune õigussuhe, siis ei kinnita volituses toodud väljend „töötaja“ töösuhte olemasolu. Käesoleval juhul viitab volikiri poolte vahel käsunduslepingu olemasolule. Hagejale kontoritarvete ja tehniliste vahendite võimaldamine ning kostja poolt hageja telefoniteenuse eest maksmine, hagejale kütusekaardi ja uksekaardi väljastamine kostja kontorisse pääsemiseks ning hagejale ligipääsu andmine kostja parklasse ei kinnita poolte vahel töölepingu sõlmimist. Tõendamata on, et kostja avaldas hagejaga töölepingu sõlmimiseks tahet ning et hageja alludes kostja juhtimisele ja kontrollile töötas. Hageja ei olnud isik, kes pidi vastavalt käitise müügilepingule kostja juurde töötajana üle tulema (I kd, tl 158). Hageja on väitnud, et leppis kostjaga neto töötasus 2500 eurot kuus. Maakohus leidis, et tulenevalt TLS § 5 lg 1 p-st 5 ei ole võimalik töölepingu tingimustes töötasu osas netotasus kokku leppida. Hageja esitatud e-kirjavahetuste kohaselt pärineb viimane e-kiri 5. maist 2016, mil töötajatele saadeti kütusekaardi väljaandmise ja kasutamise korra juhend. Nimetatud kirjavahetuses on hageja nimetatud töötajaks, kellele oli väljastatud kütuse kaart kütuselimiidiga 400 liitrit kuus (I kd, tl 92–98). Volitustest lähtudes ei olnud hagejal alates 11. aprillist 2016 volituste alusel esindamise õigust, sest sellest ajast alates lõppes esindusõigus tähtaja saabumisega (I kd, tl 87). Hageja on 5. mail 2017 töölepingu erakorraliselt üles öelnud (I kd, tl 5), hageja avaldus ei kinnita töösuhte olemasolu. Töölepingu kirjalikult sõlmise mittenõudmine, kostjalt TLS § 5 lgs 2 toodud töölepingu kirjalike andmete mittenõudmine, TLS § 1 lg-s 1, § 5 lg 1 p-s 5 sätestatud tasu mittenõudmine kinnitab, et poolte vahel ei olnud töösuhet, sest ei ole eluliselt usutav, et töötasu saamise õigust omav isik nii pika aja jooksul töötasu ei nõua. Hageja täitis ülesandeid, millised võisid tuleneda hagejale kuulunud äriühingute ja kostja vahel sõlmitud lepingutest. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele on 371 eurot (3 x 120 + 11). Maakohus rahuldas kostja taotluse ning mõistis menetluskuludelt viivise seaduses ettenähtud määras. Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse riigilõivu summas 1100 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja korduvalt nõudnud kirjalikku lepingut iganädalastel Tallinna kostja kontoris toimunud töökoosolekutel. Vastuseks hageja küsimusele miks talle ei ole makstud palka vastas kostja, et seoses ettevõtte laiendamisega on toimunud suured rahalised väljaminekud ja kohe saab nii jooksva palga kui saamata jäänud palga. Kostjat uskudes ei pöördunud hageja varem kohtu poole. Tegelik põhjus, miks ei sõlmitud töölepingut 1. novembril 2015 kirjalikult oli see, et kostja väitel ei jõudnud ta töölepingut kirjalikult vormistada. Arvestades, et käitise müügileping ning rendileping on mahukad, pidas hageja kostja põhjendust mõistlikuks. Kuna töölepingu tingimustes olid pooled eelnevalt kokku lepingud ning hageja sai 1. novembril 2015 kostjalt
kontorikaardi, kütusekaardi ning töövahendid töö tegemiseks, ei pidanud hageja vajalikuks jätta töölepingu kirjalikult sõlmimata jätmise tõttu teised lepingud kirjalikult vormistamata. Hageja asuski tegema tööd, mille eest eeldatakse tasu. TLS § 4 lg 2 teise lause kohaselt tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 kohaselt kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Maakohus leidis ekslikult, et kostja veebileheküljel avaldatud kostja enda teade hageja tööle asumise kohta Virumaa piirkonna juhina ei kinnita töölepingu sõlmimist. Maakohtu otsusest ei selgu, millised tõendid tõendavad maakohtu arvates teistsugust õigussuhet ning miks ja mille alusel jättis maakohus tõendina arvestamata hagejale väljastatud volituse. Hageja ei olnud müügilepingu lisas 4 ületulevate töötajate nimekirjas, sest hageja ei olnudki Osaühingu IgorExa töötaja, vaid juhatuse liige. Kuivõrd hageja ning Osaühingu IgorExa vahel töölepingut ei olnud ning hageja oli Osaühingu IgorExa juhatuse liige, sõlmiti kostja ja hageja vahel uus tööleping. Käitise müügilepingu eelduseks oli esimese osamakse saamine ja rendilepingu ning töölepingu sõlmimine. Hageja ei ole kunagi olnud kostja omanik. Maakohus möönis, et hageja tegi tööd. Kui hageja tööd tegi, pidanuks maakohus tuvastama, missuguses ulatuses, kui kaua ja kellena hageja tööd tegi ja kui asjaolud hinnatud ja tuvastatud, pidanuks hagi rahuldama osaliselt. Ebaõige on maakohtu väide, et töölepingu tingimustes ei ole võimalik töötasu kokku leppida netotasus.
1.novembril 2015 Osaühingu IgorExa ning kostja vahel sõlmitud rendileping ning käitise müügileping on praeguses vaidluses asjakohatud ega oma tähtsust. Maakohus tõlgendas ebaõigesti Osaühingu IgorExa ja kostja vahelist rendilepingut. Maakohus rakendas hagimenetluses hagita menetluse sätteid. Maakohus esitas hagejale istungil küsimusi ning kajastas vastuseid otsuses valikuliselt. Maakohus oli erapoolik ning juba
29.märtsi 2018 määrusega enne töövaidluse sisusse süüvimist nõudis hagejalt teavet, millise äriühingu juhatuse liige ta oli ning millised kokkupuuteid oli nimetatud äriühingul kostjaga. Kostja palus kohtukuludena välja mõista sõidukulud, muid nõudeid kohtukuludena kostja esitanud ei ole. Maakohus on ületanud pädevuse piire ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 371 eurot. Kohtuotsus hagejalt väljamõistetud riigilõivu summas 1100 eurot osas on ebaseaduslik ja see tuleb tühistada. Harju Maakohus on 10. jaanuari 2018 puuduste kõrvaldamise määruses märkinud, et hageja peab tasuma riigilõivu kogunõudelt summas 550 eurot. Nimetatud määrus on jõustunud. Hageja esitas Harju Maakohtule menetlusabi taotluse, mille kohus 6. märtsi 2018 määrusega rahuldas.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole rikkunud pädevuse piire. Maakohus on arvestanud võrdselt nii hageja kui kostja tõendeid sh hageja antud selgitusi tõendite uurimisel kohtuistungil. Maakohus hindas ja tõlgendas kohtuvaidluses tõenditena esitatud lepinguid õigesti. Maakohus oli erapooletu. Maakohus ei ole hagimenetluses rakendanud hagita menetluse sätteid Poolte vahel ei ole töösuhet kunagi eksisteerinud. Hagejale kuulunud äriühingud müüsid kostjale ettevõtte osad (käitise) ning hageja on talle kuulunud äriühingute heaks tegutsedes
(olles ainuosanik ja ainus juhatuse liige) osutanud kostjale teenuseid müügi- ja rendilepingute alusel mh selleks, et maksimeerida müügitehingust saadavat tulu (suurendada tehingu hinda). TLS § 1 lg 4 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Hageja ei nõudnud töölepingu kirjalikku sõlmimist ligi 1 aasta 6 kuu jooksul, olles samal ajal kostjaga pidevas e-kirjavahetuses. On ebamõistlik eeldada, et isik töötab niivõrd pika aja jooksul ilma töötasu ning puhkust saamata ja seda kordagi nõudmata. Vale on apellatsioonikaebuse väide, et praktikas on tavaline, et pooled lepivad kokku netotöötasus, kuigi seadus selle välistab. Vale on apellatsioonkaebuse väide, et poolte vahel sõlmitud käitise müügileping ja rendileping ei oma tähtsust. Viidatud võlaõiguslikud lepingud tõendavad, et poolte vahel puudus töösuhe ja eksisteeris muu võlaõiguslik suhe. Maakohus mõistis menetluskulud välja kooskõlas seaduses sätestatuga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt hagejalt väljamõistetud riigilõivu suuruse osas. Muus osas, s.o hagi rahuldamata jätmise osas, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub hagi rahuldamata jätmise osas maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagejalt riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt riigi kasuks välja maakohtu menetluses tasumisele kuulunud riigilõivu summas 550 eurot (TsMS § 657 lg 1 p 2).
7.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu, hüvitist ning puhkusetasu. Hageja on seisukohal, et tema ja kostja vahel oli 1. novembril 2015 sõlmitud tööleping, mis kestis kuni hagejapoolse ülesütlemiseni 5. mail 2017. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ei ole menetluses tõendanud hageja ja kostja vahelise töölepingu olemasolu, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Kuigi TLS § 4 lg 4 kohaselt ei too töölepingu vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust, tuleb menetlusosalisel, kes töölepingu olemasolule tugineb, oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1).
1.novembri 2018 ettevõtte (käitise) müügileping (I kd, tl 112 jj) sisaldab ka sätteid töötajate üleandmise kohta (I kd, tl 130). Hagejat nende hulgas nimetatud ei ole. Hageja ei ole esitanud menetluses sisulisi vastuväiteid sellele, et nimetatud leping tõi hagejale kaasa kohustusi ka lepingu sõlmimisele järgneval ajal, hageja oli sellest ka otseselt huvitatud, kuna tema müügilepingu sõlmise järgsest tegevusest sõltus müügilepingu hind. Ringkonnakohtu istungil kinnitas seda ka hageja esindaja. Nii käitise müügileping kui ka infrastruktuuri leping tõendavad üheselt hageja ja kostja vahel muu kui töölepingulise suhte olemasolu ning on tsiviilasja lahendamisel asjakohased tõendid. Hageja täitis müügilepingust tulenevaid kohustusi, mille jaoks oli koostöö kostjaga oluline. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii kostja veebileheküljel avaldatud teade kui ka hagejale tehniliste vahendite ja ligipääsude võimaldamine ei kinnita hagejaga töölepingu sõlmimist. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole õige lugeda kostja poolt hagejale paroolide ja administraatori õiguste jätmist nõusolekuks sõlmida hagejaga tööleping.
Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hageja ei ole töölepingu sõlmimist kirjalikult nõudnud. Samuti puuduvad tõendid hageja poolt töötasu nõudmise kohta.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et 1. novembri 2015 rendilepingust ja käitise müügilepingust tuleneb, et poolte vahel puudus töösuhe ning pooled täitsid eespool nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi üksteise ees. Väär on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis tõendina arvestamata hagejale väljastatud volituse. Üksnes asjaolu, et volikirjas on kasutatud mõiste „töötaja“, ei tõenda veel töösuhte olemasolu. Lisaks märgib ringkonnakohus, et volikirjas kasutatakse mõistet „alljärgnevaid töötajaid/isikuid allkirjastama...“. Maakohus analüüsis hageja poolt mainitud volikirja koos teiste tsiviilasjas esitatud tõenditega ning leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et juhul, kui lisaks volitusele tuleneb esitatud muudest tõenditest, et poolte vahel esineb teistsugune õigussuhe, siis ei kinnita volituses toodud väljend „töötaja“ töösuhte olemasolu. Volikirjaga saab anda isikule volitusi ka muu lepingu järgsete kohustuste täitmiseks.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et hageja asus tegema tööd, mille eest tasu maksmist eeldatakse ning sellega on töölepingu sõlmimine tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et hageja tegutses pooltevahelistes suhetes rendilepingu ja müügilepingu kohustusi täites. Hageja kohustused kostja ees tulenevad infrastruktuuri rendilepingu p-st 1.2., ning kostja tasumise kohustus teenuse eest tuleneb rendilepingu p-dest 1.3. ja 2 (I kd, tl 101–102). Infrastruktuuri rendilepingu p 1.2. kohaselt Osaühing IgorExa, mida esindas hageja, osutab ja kostja kasutab järgmisi taristu rendi, majutuse jm teenuseid Osaühingu Igorxa ruumides või infrastruktuuril: side- ja IT seadmete laopinna rent, side ja IT seadmete majutus, antennikoha rent. Lepingu p 1.3. kohaselt osutatavate teenuste spetsifikatsioon, tehnilised jm tingimused, kokkulepitud maht ja hind, arvestamise kord jmt on toodud lepingu lisas. Pooled ei vaidle, et hageja Osaühingu IgorExa esindajana eespool nimetatud rendilepingust tulenevaid kohustusi kostja ees ka täitis ning kostja teenuse eest vastavalt lepingule ka maksis. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et ettevõtte (käitise) müügilepingust tulenevalt oli hageja huvides käitise müügilepingust tulenevalt klientide arvu suurendamine. Seega tegutses hageja vaidlusalusel perioodil kostja nimel lepingute sõlmimisel mitte kostjaga sõlmitud töölepingu alusel, vaid käitise müügilepingust tuleneva ostuhinna suurendamise eesmärgil. Hageja ei olnud müügilepinguga üleantavate töötajate nimekirjas (lepingu p 10.1., I kd, tl 130, lepingu lisa 4, I kd, tl 158). Asjaolu, et hageja oli Osaühingu IgorExa juhatuse liige, ei tähenda, et sel põhjusel poleks saanud hagejaga töölepingu sõlmimist müügilepingus sätestada. Hageja ei tõendanud väidet, et rendilepingu ja käitise müügilepingu sõlmimise eelduseks oli ka hagejaga töölepingu sõlmimine. Hageja ei ole menetluses selgelt ja arusaadavalt selgitanud, missugused olid konkreetselt hageja töölepingujärgsed kohustused. Üksnes osavõtt iganädalasest kohtumisest Tallinna kontoris ei tõenda tööleping sõlmimist. Hageja väitel andsid talle ülesandeid vahetult Unicom Eesti juhatuse liige P. Põldsam ja tema poolt volitatud isikud, mh assistent, müügijuhid, müügikonsultandid ja klienditeenindajad (I kd, tl 69). Nimetatud loetelu on äärmiselt üldine ning kui hageja väidetav ametikoht oli Virumaa piirkonna juht, siis ei ole ka tööülesandeid andvate töötajate ring usutav. Hageja ei ole ka üheselt nimetanud, kes kontrollis tööülesannete täitmist. Maakohtu istungil väitis hageja, et P. Põldsam ja E. Svetski olid tema otseülemused. Samas ei ole hageja esitanud vastuväiteid P. Põldsami ütlustele (II kd, tl 145), et ta on hagejale andnud tööülesandeid ainult müügilepingus kliendilepingute vormistamiseks ja uute liitumiste eesmärgil. Ringkonnakohtu istungil väidetu kohaselt tegutses hageja aga üksinda, ronides mastide otsa.
Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et töölepingu sõlmimisel võivad pooled iseenesest leppida kokku ka neto töötasus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma maakohtu ekslik seisukoht aga praeguses vaidluses tähendust. Hageja ei ole tõendanud ei töölepingu sõlmimist ega töötasu suuruses kokkulepet.
10.Maakohus ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud pädevuse piire. Kostja taotles lepingulise esindaja kulude väljamõistmist (II kd, tl 152–153) summas 1445 eurot 85 senti (ilma käibemaksuta). Kostja advokaadist esindaja esitas maakohtu menetluses taotluse vastuse tähtaja pikendamiseks ning vastuse hagiavaldusele. Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud tasuks 360 eurot. Kostja ei ole õigusabikulude suurust vaidlustanud. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik.
11.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja apellatsioonkaebus rahuldada hagejalt riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu suuruse osas. Maakohus on ebaõigesti mõistnud hagejalt riigilõivu summas 1100 eurot riigituludesse välja. Maakohus viitas seejuures, et kohus tuvastas töölepingu puudumise. Asjaolu, et maakohus tuvastab otsuses töölepingu puudumise, ei muuda hageja töötasu nõude sisu. Töötasu nõuded on riigilõivuvabad (RLS § 22 lg 1 p 1). TsMS § 147 lg 3, mille kohaselt nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, antud olukorras ei kohaldu. Harju Maakohus rahuldas 6. märtsi 2018 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas riigilõivu summas 550 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sellest tulenevalt tuleb hagejalt mõista riigi kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 550 eurot.
12.Ringkonnakohus luges 6. veebruari 2019 määrusega hagejale antud menetlusabi riigilõivu tasumisel jätkuvaks ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuivõrd ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse hagiavalduses esitatud töölepingust tulenevate nõuete osas rahuldamata, tuleb hagejalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 ja § 179 lg 1 järgi mõista apellatsioonkaebuselt tasumisel kuulunud riigilõiv summas 550 eurot riigi tuludesse välja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Sellest tulenevalt tuleb hagejal väljamõistetud riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest.
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostjat esindas ringkonnakohtu menetluses kostja töötaja. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud.
Kostja esindaja ringkonnakohtu istungil ei osalenud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.