2-19-11809/20 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Lxxxxx Mxxxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses koos kinnitusega, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. 29.05.2020. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub 1) lõpetada Lxxxxx Mxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) kinnitada Lxxxxx Mxxxxxxxxxpankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused kogusummas 78,34 €; 3) jätta pankrotimenetluse ajal tekkinud kulud kogusummas 78,34 € LxxxxxxMxxxxxxxxxpankrotivara kanda; 4) määrata Lxxxxx Mxxxxxxxx pankrotihalduri tasu summas 397,00 €, millele lisandub käibemaks 79,40 €, kokku summas 476,40 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kasuks; 5) määrata Lxxxxx Mxxxxxxxx pankrotimenetluses menetlusabi andmine. Määrata, et menetlusabi korras kantakse Lxxxxx Mxxxxxxxx pankrotihalduri tasu summas 397,00 €, millele lisandub käibemaks 79,40 €, kokku summas 476,40 € riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele EE742200221013804535 Swedbank AS-s; 6) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 7) otsustada Lxxxxx Mxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 8) Lxxxxx Mxxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel kohustada võlgnikku Lxxxxx Mxxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada Lxxxxx Mxxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi palun määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. Kohus on avaldanud 04.06.2020. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 560,00 eurot hiljemalt 25.06.2020. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

2) arvelduskontol EE112200001104857446 Swedbank AS’s rahalised vahendid summas 40,96 €; 3) K-Raha Tartu Vangla vabakasutuskontol rahalised vahendid summas 0,03 €; 4) Baltimaade Väärtpaberite Keskdepositooriumis ja äriregistris registreeritud äriühingute aktsiad ja osad puudusid; 5) pensionikontol 99803931316 on 121,598 tk LHV Pensionifond M osakut NAV ́a 1,33441 €, kokku 162,26 €. Kuna tegemist on nn. teise samba (st. kohustusliku) pensionifondi osakute ja seega varaga, millele ei ole käesoleval ajal võimalik sissenõudeid pöörata ning mida ei ole seega võimalik ka pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 €. Vabatahtliku pensionikindlustusega ei ole isik liitunud. 4) maksude ettemaksed - teadaolevalt puudusid; 5) sõidukid - teadaolevalt puudusid. Samas on Maanteeamet teatanud, et: • Kxxxxx Kxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) on 03.07.2018. teavitanud liiklusregistrit temale kuulunud Ford Mondeo (reg.märk xxxxxx, esm.reg.aasta 1994) võõrandamisest 29.06.2017. Lxxxxx Mxxxxxxxxxx. Lxxxxx Mxxxxxxx ei ole omandatud sõidukit enda nimele liiklusregistris kandnud, samuti puuduvad andmed, et ta oleks sõiduki kellelegi edasi võõrandanud. Lxxxxx Mxxxxxxx on kohtule antud seletustes seni eitanud temale mistahes vara kuulumist. Kõnealuse sõiduki on ta väidetavalt utiliseerinud. Ka pankrotihalduril puudub informatsioon, mis kummutaks võlgniku eeltoodud väiteid. • OxxxxKxxxxxxxxxxa (ik xxxxxxxxxxx) on 04.04.2014. teavitanud liiklusregistrit temale kuulunud Volkswagen Golf (reg.märkxxxxxxxx esm.reg.aasta 1997) võõrandamisest 12.09.2013. Lxxxxx Mxxxxxxxxxx. Lxxxxx Mxxxxxxx ei ole omandatud sõidukit enda nimele liiklusregistris kandnud, samuti puuduvad andmed, et ta oleks sõiduki kellelegi edasi võõrandanud Lxxxxx Mxxxxxxx on kohtule antud seletustes seni eitanud temale mistahes vara kuulumist. Kõnealuse sõiduki on ta väidetavalt utiliseerinud. Ka pankrotihalduril puudub informatsioon mis kummutaks võlgniku eeltoodud väiteid. 6) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 7) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 8) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 9) muu materiaalne vara (sh. koduse majapidamise esemed) – LxxxxxxMxxxxxxxx poolt kohtule antud selgituste kohaselt ei olnud tal registrisse kandmata realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara, mida saaks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks müüa; 10) nõuded teiste isikute vastu - Lxxxxx Mxxxxxxxx poolt kohtule antud selgituste kohaselt ei olnud tal nõudeid teiste isikute vastu. 11) kinnisasjad – puudusid.

11.Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3) Lxxxxx Mxxxxxxxx võlakohustuste nimekirjast nähtuvalt on isikul täitmata rahalisi kohustusi 2014. aastast. Füüsiliste isikute pankrotimenetlustes dokumentaalsete tõendite piiratuse tõttu ei ole mul võimalik nii palju aastaid hiljem tagantjärele täpsemalt selgitada võlgniku tarbimisharjumusi, laenude võtmisega seotud asjaolusid, jms võimalikke maksejõuetuse kujunemist mõjutavaid asjaolusid. Vaadates aga Lxxxxx Mxxxxxxxx täitmata võlakohustuste sisu võib väita, et isiku maksejõuetuse kujunemine on kindlasti olnud muuhulgas seotud tema poolt õigusrikkumiste toimepanemisega - isik on korduvalt süüdi mõistetud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises ja isikuvastastes kuritegudes ning vastavates kohtumenetlustes on isikult väljamõistetud ka sunniraha ning kohtukulud. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud pikaajaline vabaduskaotuslik karistus kindlasti ei soosi võlgniku poolt püsiva töö vms sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustuste mõistliku aja jooksul täitmist. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja LxxxxxxMxxxxxxxx maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Lxxxxx Mxxxxxxxxxpankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Küllike Mitt pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 07.08.2019. a esitas võlgnik Lxxxxx Mxxxxxxxx(pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajaid üldkoosolekul ei osalenud. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Lxxxxx Mxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Lxxxxx Mxxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas ära võlgniku 02. 07.2020. Võlgnik kinnitas, et ta on valmis täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning usaldusisiku kohustusi. Ta teab aruannete esitamise kohustusest ja esitab nõutud aruanded. Võlgnik andis seletuse, et praegu ta ei tööta kusagil, on alates vanglast vabanemisest arvel Töötukassas ja sai sealt rohelise kaarti, et võib ka Soome tööle minna. Ta ootabki tööd Soomest. Ta elab koos emaga (Lxxxxx Axxxxxxxxxxx), elab praegu

ema pensionist. Kõiki töid ta teha ei saa (tervise tõttu), soovib tööd autojuhina, tal on Bkategooria, kuid saaks väikebussi juhina töötada. Ta on teadlik, et tuleb kohut teavitada Soome minekust. Kohus leiab, et Lxxxxx Mxxxxxxx tuleb nimetada LxxxxxMxxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Lxxxxx Mxxxxxxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada 10. oktoobril 2020. a. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10.märtsil väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt käesolevas määruses kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Lxxxxx Mxxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusamet) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (LxxxxxxMxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10.märtsil). PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 10,5. Pankrotihalduri tunnitasuks on 37,81 eurot. PankrS § 65 lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara,

määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 476,40 eurot. PankrS § 65 lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu ja kulud summas 476,40 eurot, sh käibemaks summas 79,40 eurot, kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu maksta välja OÜ-le Õigusbüroo faktootum, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 78,34 eurot, sh käibemaks. Kulud kujutavad endast pankrotimenetluse ajal kontoriruumide- ja seadmete kasutamisega seotud kulusid, pankrotimenetluse ajal koosoleku ruumi kasutamisega seotud kulusid, pankrotimenetluse ajal koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemisega seotud kulusid, pankrotimenetluse ajal transporditeenuste kasutamisega seotud kulusid ning pankrotimenetluse ajal pangateenuste kasutamisega seotud kulusid. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud summas 78,34 eurot, sh käibemaks. Kulud kanda pankrotivara arvelt.