2-18-18041/19 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista kostjatelt Gateberg OÜ-lt ja J Tilt hageja OÜ Renovation Baltic Group kasuks menetluskuludena riigilõiv 650 eurot ja esindajakulud 200 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused 28.11.2018.a esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I ning kostja I seaduslik esindaja J T, kui käendaja 02.10.2018.a võlatunnistuse, koos rahaliste kohustuste täitmise kokkuleppega. Kokkuleppega lepiti kokku, et kostja I põhinõude summaks on 12 796,80 eurot, viiviste summaks on 130 eurot ja kokkuleppeliseks menetluskuluks on 60 eurot. Kostja II käendas kokkuleppe p 6 alusel kostja I kohustusi II ja III osamakse ulatuses, st 6493,40 eurot (12986,80/3 x 2). Kokkuleppe p-s 10 on pooled lugenud käendaja maksimumvastutuse määraks 6500 eurot. Hageja on hagiavaldust ning selle nõudeid täpsustanud 18.12.2018.a menetlusdokumendis. Kohus on hagi menetlusse võtnud 20.12.2018.a määrusega. 13.03.2019.a määrusega on kohus menetlusse võtnud hagejapoolse 07.02.2019.a suurendatud haginõude. Hagiavaldus ning selle täpsustuse materjalid on kostjale I kätte toimetatud 15.04.2019.a kostja I sekretäri J K kaudu aadressil xxxx. Kostjale II on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel tema abikaasa O T kaudu 13.05.2019.a aadressil xxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

2-18-18041 TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub hagiavalduses taotletud ulatuses rahuldamisele. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 koosmõju alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on 07.02.2019.a hagi täpsustusega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja esindajakulud summas 200 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et eeltoodud kulud on seotud antud tsiviilasjaga. Hageja lepinguline esindaja on hagejale õigusabiteenust osutanud järgmiselt: hagiavalduse koostamise kulu (materjali kogumine, hagi koostamine ja edastamine) kokku 200 eurot (pluss käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu), õigusvaidluse keerukust ning tsiviilasja hinda arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud 200 euro ulatuses. Kuivõrd hageja ei ole kohtule TsMS §174 lg-s 10 ettenähtud kinnitust esitanud, siis määrab kohus hageja esindajakulud kindlaks käibemaksuta. Riigilõivu osas lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel muu hulgas tsiviilasja materjalidest (TsMS § 174 lg 1). Hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivuna kokku 700 eurot (s.o 650 eurot hagiavalduse ja haginõude suurendamise eest ning 50 eurot hagi tagamise taotluselt). TsMS § 169 lg 3 näeb ette, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohus jätab hageja 18.12.2018.a hagi tagamise taotlusega seonduvad menetluskulud (eelkõige sellelt tasutud riigilõivu 50 eurot) hageja enda kanda, kuna kohus jättis kõnesoleva taotluse 20.12.2018.a määrusega rahuldamata. Kokkuvõtvalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista riigilõiv 650 eurot ja esindajakulud summas 200 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).