Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
Interior
(likvideerimisel) pankrotti
välja
Võlgnik: Osaühing Rinaldo Interior (likvideerimisel, Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur registrikood 10308271, asukoht Jõe tn 5, 10151 Tallinn); Võlgniku seaduslik esindaja: likvideerija K M (isikukood xxxx, e-post: xxxx); Ajutine haldur: Lembit Ülper (Ristiku 10, 10612 Tallinn, e-post: [email protected]). Avalduse läbivaatamine
Kohtuistung 02.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Osaühing Rinaldo Interior (likvideerimisel, registrikood 10308271) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) taotlus Osaühing Rinaldo Interior (likvideerimisel) äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamiseks.
Ajutisel pankrotihalduril Lembit Ülper’il likvideerida Osaühing Rinaldo Interior (likvideerimisel) kuue kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Enne kuue kuu möödumist lubada Osaühing Rinaldo Interior (likvideerimisel) kustutamine üksnes Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) eelneval nõusolekul.
4.Vabastada ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper tema ülesannetest alates Osaühing Rinaldo Interior (likvideerimisel) äriregistrist kustutamisest.
5.Määrata Osaühing Rinaldo Interior (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks TH Design & Planning OÜ (registrikood 14036094).
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Lembit Ülper’i tasu suuruseks 1912,50 eurot ning vajalike kulude hüvitiseks 150 eurot. Tasu ja kulud, kokku summas 2062,50 1 (6)
2-20-6525 eurot, kuuluvad välja mõistmisele võlgnikult ning tuleb kanda Lembit Ülper’i arvelduskontole EE251010002036692001 AS-is SEB Pank.
7.Jätta rahuldamata ajutise halduri taotlus võlgnikule kuuluvale sõiduautole täitemenetlustes kohtutäituri kasuks seatud keelumärke tühistamiseks.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile, dokumentide hoidjale, Eesti Vabariigile (Maksu-ja Tolliameti kaudu) ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.Osaühing Rinaldo Interior (likvideerimisel) nimel esitas 05.05.2020 likvideerija K M Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks olid metallitööde teostamine, metallist sisustuselementide, mööblidetailide, käsipuude, aedade ja väravate tootmine. Peamised kliendid asusid viimastel aastatel xxxx (varasemalt ka xxxx, xxxx ja xxxx kliendid). Ühing tegutses üüripinnal xxxx. Üürileandja xxxx OÜ lõpetas üürilepingu seoses võlgnevustega, kasutas võlgniku vara osas kinnipidamisõigust ja müüs osaühingu põhivara maha enampakkumisel. Osaühingus töötas keskmiselt 15 lepingulist töötajat. Kõik töölepingud on lõpetatud. Osaühingu majandustegevus on lõppenud. Ettevõttel on kokku võlgnevusi üle 400 tuhande euro. Suurimaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet, millele võlgnik võlgneb kokku üle 123 tuhande euro. Osaühingu endistel töötajatel on töölepingust tulenevad nõuded osaühingu vastu. Ettevõttel on debitoorseid nõudeid 55 906 euro väärtuses. Debitoorsete nõuete laekumine on likvideerija hinnangul ebatõenäoline. Võlgnik palub algatada Osaühing Rinaldo Interior (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja kuulutada välja osaühingu pankrot.
2.08.05.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 02.06.2020.
3.Lembit Ülper esitas 28.05.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt algas võlgniku majandustegevus 1998.a., kuna alates sellest aastast registripidajale esitatud 1998.a. majandusaasta kohta raamatupidamise aastaaruanne. Võlgnik on registripidajale oma majandusaasta aruandeid esitanud korrektselt. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku majandustegevust juhitud vajaliku hoolsusega. Võlgniku majandustegevuse viimasel kolmel aastal käive pidavalt langes ja kahjum suurenes. Kasumisse ei ole võlgnik jõudnud. Võlgnik sõlmis ka mitu kahjumliku lepingut, kus hinnapakkumiste koostamisel ei suudetud arvestada kõigi lisakuludega. Lepingute tulemusel tekkis osaühingul ca 0,3 miljonit eurot kahjumit. Majandusraskuste süvenedes lahkusid paljud pikaajalised töötajad, asemele võeti odavamad Ukraina renditöötajaid. Langes toodete kvaliteet ja pidavalt tekkisid lisakulud seoses garantiitööde ja vigade parandamisega. Võlgnik üüris tootmisruume aadressil xxxx. 2 (6)
2-20-6525 Seoses tekkinud võlgnevustega lõpetati 31.12.2019.a. üürileping. Üürileandja kasutas vara osas pandiõigust ning võõrandas kogu võlgniku vara. Seoses sellega ei olnud võlgnikul enam tootmisvahendeid ega tegevuskohta, millega võlgniku majandustegevus ka lõppes ning osanikud otsustasid ettevõtte likvideerida. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on materiaalset vara kokku suuruses 1540,16 eurot (sh sõiduauto xxxx, kassajääk ning arvelduskontodel asuv raha). Teadaolevate kohustuste suuruseks on aga 507 031,27 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara reaalsed ja tulemuslikud tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ühesuunalist ja suhteliselt kitsast äriplaani ning oluliselt orienteerumist välisturule, sellest tingitud pakutava teenuse nõudluse vähenemist seoses majanduskeskkonna olulise muutuse tõttu, mis avaldus viimasel kolmel majandusaastal äriühingu käibe pidavas languses ja kahjumi suurenemises, mis mõjutasid oluliselt võlgniku rahavooge. Ajutine haldur on arvamusel, et menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, kuna vabalt võõrandatavad ja teadaolevad varad võlgnikul puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid, debitoorsete nõuete võimaliku sissenõudmise menetlused ei pruugi olla pankrotihalduri poolt vaieldamatult tõendatavad ega tuua endaga kaasa soovitud tulemusi pankrotivara suurendamiseks, küll aga toob endaga kassa otseseid kulusid, millede katteallikas puudub, kuna osa debitoorseid võlgnikke on välisriigi ettevõtted. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku teha huvitatud isikutele ettepanek kanda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti summa 4 500 eurot.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 25,5 tundi, arvestusega 75 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1912,50 eurot. Lisaks taotleb ajutine haldur vajalike kulude, summas 150 eurot, hüvitamist. Nimetatud kuludeks on büroo üldhaldus kulud, registripäringud interneti teel, sidekulud, paber dokumentide printimiseks ja koopiate valmistamine, printer, arvuti jne. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista võlgnikult.
5.02.06.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja avalduse juurde ning ajutine haldur jäi oma aruande juurde. Ajutine haldur lisas, et palub menetluse raugemise puhul kohtumäärusega tühistataks kohtutäiturite kasuks autole seatud keelumärge, sest siis saab selle realiseerida. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda deposiit pankrotimenetluse kulude katteks summas 4500 eurot hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.06.2020.
6.Kvaliteetinkasso OÜ esitas 08.06.2020 kohtule taotluse deposiidi tasumise tähtaja pikendamiseks kuni 30.06.2020. Kohus rahuldas taotluse osaliselt ning pikendas deposiidi tasumise tähtaega kuni 19.06.2020.
7.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 09.06.2020 kohtule taotluse võlgniku
äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Avalduses märgitakse, et Maksu- ja Tolliamet on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isiku väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, vastutusotsuse koostamise eesmärgiga. Kuna maksuvõla kolmandatelt isikutelt sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, palub maksuhaldur PankrS § 29 lg 8 alusel pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni, enne kuue kuu möödumist lubada esitada kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul.
3 (6)
2-20-6525
8.Ajutine haldur teatas 12.06.2020 kohtule, et Maksu- ja Tolliameti taotlus on põhjendatud. Ühtlasi teatas ajutine haldur, et ei taotle PankrS § 29 lg 8 alusel kohtu deposiiti likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks summa määramist.
9.Kohtu poolt määratud tähtajaks (19.06.2020) ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
11.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
12.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
13.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud esialgsete järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas.
14.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 29 lg 8 kolmas lause sätestab, et õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.
4 (6)
2-20-6525
15.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on esitanud taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on maksuvõlg, seega on Maksu- ja Tolliamet õigustatud isik PankrS § 29 lg 8 tähenduses. Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud, et on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 ja 96 alusel. Võttes arvesse menetluse võimalikku kestust ning seda, et maksuhaldur saab võlgniku maksuvõla osas rakendada MKS § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust vaid ajal, mil võlgnik on õigusvõimeline, siis on kohtu hinnangul põhjendatud pikendada võlgniku likvideerimismenetlust ehk lükata võlgniku äriregistrist kustutamine edasi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) taotluse ning määrab likvideerida ajutisel halduril võlgnik kuue kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Enne kuue kuu möödumist lubada võlgniku kustutamine üksnes Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) eelneval nõusolekul.
16.PankrS § 29 lg 8 neljanda lause alusel määrab kohus tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et ei taotle täiendava tasu määramist.
17.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur on oma aruandes palunud määrata võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija K M. Kohtule on aga 10.06.2020 esitatud K Mi ja T M H’i poolt allkirjastatud avaldus, milles T M H TH xxxx OÜ (registrikood xxxx) juhatuse liikmena kinnitab, et osaühing nõustub võtma seaduses sätestatud tähtajaks hoiule Osaühingu Rinaldo Interior (likvideerimisel, registrikood: 10308271) dokumendid. Kohus peab seega põhjendatuks määrata vastava nõusoleku alusel võlgniku dokumentide hoidjaks äriühingu xxxx OÜ (registrikood xxxx).
18.Ajutine haldur on 02.06.2020 kohtuistungil palunud kohtul raugemise määruses tühistada võlgnikule kuuluvale sõiduautole (xxxx, xxxx, registreerimismärk xxxx) täitemenetlustes kohtutäituri kasuks seatud keelumärked. Kohtu hinnangul ei ole võimalik taotlust rahuldada, kuna seadus ei näe ette võimalust kustutada täitemenetluses kohtutäituri kasuks seatud keelumärget pankrotimenetluse raugemise tõttu. Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei lõpe pankrotiavalduse menetluse lõpetamisel raugemise tõttu täitemenetlus, mille raames on vara suhtes seatud käsutamise keelumärge. Seetõttu jätab peab kohus jätma ajutise pankrotihalduri taotluse rahuldamata.
19.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS 5 (6)
2-20-6525 § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
20.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 75 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1912,50 eurot ning vajalike kulude katteks 150 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele võlgnikult ning tuleb maksta Lembit Ülper’i arveldusarvele nr EE251010002036692001 SEB Pank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.