Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29. juuni 2020 nr 2-20-107025 X.X.X.hagi X.X.vastu X.X.X.-ga 20.02.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 3358612 tuleneva põhivõlgnevuse 813,81 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 204,10 euro ja jooksva seadusjärgse viivise väljamõistmiseks hagimenetlus
X.X.(isikukood xxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht xxxxxxxx xxx x-x, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, tegelik asukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista X.X.X.X.X.kasuks põhivõlgnevus summas 813,81 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja perioodi eest 08.10.2019-29.06.2020 (k.a) sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis põhivõlalt summas 47,36 eurot ja alates 30.06.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele, kostjale toimetada kohtuotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Selgitused - TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest; - TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha; - TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; - TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 125 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-20-107025“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse; - TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik; - TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.X.X.X.(hageja) esitas kohtusse hagi X.X.(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja X.X.X.X.-ga 20.02.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 3358612 tuleneva põhivõlgnevuse 813,81 euro, sissenõudmiskulud 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 204,10 euro (viivisemäär 0,12%) ja jooksva seadusjärgse viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt lepiti kokku intressimääras 44,88% aastas ja krediidikulukuse määras 56,32% aastas. Kostja kasutas küll saadud limiiti, kuid rikkus omapoolseid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles tulenevalt üldtingimuste p 11.2.4 lepingu üles ning loovutas nõude 07.10.2019 X.X. X. ́le. Inkassomenetluse raames tagasimakseid tehtud ei ole.
3.Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 94 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 p 4, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 195 l-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Hagimaterjalid, s.h menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 08.05.2020 määrusega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.06.2020. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 813,81 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 ja VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi.
7.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivist, arvestades viivisemääraks 0,12 % päevas (s.o 43,8 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu ülesütlemisest 08.10.2019 kuni hagi esitamiseni 04.05.2020 summas 204,10 eurot ning edaspidi põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Kohus leiab, et hageja viivisenõue määraga 0,12% põhinõudelt päevas ei ole põhjendatud. Sealjuures ei ole hagiavalduses motiveeritud, miks nõuab hageja osaliselt viivist eelnimetatud määras ning alates hagiavalduse esitamisest seadusjärgses määras. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Ka Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKo 16.11.2016 nr 3-2-1-118-16, p 17; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Tartu Ringkonnakohus on 10.12.2018 otsuses nr 2-18-103995 jaatanud ebamõistlikult kõrgeks viivisemäära 29,90% aastas tarbijakrediidilepingus (jõustunud 25.03.2019 kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumisega). Käesolevas tsiviilasjas oli kostja lepingut sõlmides samuti tarbija VÕS § 34 mõttes ning viivis määraga 0,12 % põhivõlalt päevas ehk 43,8 % aastas ületab kehtinud seadusjärgset määra (8% aastas) üle viie korra ja on varasema kohtupraktika kohaselt ebamõistlikult kõrge, ebaproportsionaalne ja kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav, tuleb viivisenõue nimetatud määras jätta rahuldamata. Seega on hagejal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, st perioodi eest 08.10.2019-29.06.2020 (k.a) sissenõutavaks muutununa summas 47,36 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee). Kohus jätab X.X.X.hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 166,70 eurot rahuldamata.
MENETLUSKULUD
9.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis tuleb kohtu hinnangul menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
10.Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on hageja tasutud riigilõiv summas 200 eurot täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu.
11.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (s.h jooksev viivis 0,12 % päevas) 1414,36 euro ulatuses, kuid kohus jättis hagi
rahuldamata 166,70 euro ulatuses, tuleb jätta kostja kanda 88 % menetluskuludest ning hageja kanda vastavalt 12% menetluskuludest (166,7 : 1414,36 x 100). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 176 eurot (88 x 200 : 100). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (176 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
12.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.