XX avaldus Four Investment OÜ likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. märtsi 2020. a määrus (likvideerimismenetluse algatamise otsustamine ja likvideerija määramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Four Investment OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Four Investment OÜ (registrikood 12223981), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Puudutatud isiku seaduslik esindaja AO
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Võtta vastu kõik määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Jätta Harju Maakohtu 10. märtsi 2020. a määrus muutmata. Jätta Four Investment OÜ määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Four Investment OÜ kanda.
Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (avaldaja) esitas 13. mail 2019 Tartu Maakohtu registriosakonna kaudu avalduse Four Investment OÜ (puudutatud isik) likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Avalduse kohaselt avaldas Tartu Maakohtu registriosakond 12. novembril 2018 Ametlikes Teadaannetes puudutatud isiku kustutamishoiatuse. Vastavalt teadaandele oli kõigil võlausaldajatel võimalik teatada oma nõuetest puudutatud isiku vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul teadaande avaldamisest. Avaldaja töötas aastatel 2014–2016 puudutatud isiku kinnistule ridaelamu ehitamisel objektijuhina. Tehtud tööde ja osutatud teenuste eest jäi saamata töötasu 42 250 eurot. Kui puudutatud isik äriregistrist kustutatakse, siis on võlausaldajal võimatu oma nõuet maksma panna ning võlgnikult raha kätte saada.
2.Tartu Maakohtu registriosakond edastas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel lahendamiseks Harju Maakohtule.
Puudutatud isik oma seisukohta avaldusele ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 10. märtsi 2020. a määrusega avaldaja avalduse ning algatas likvideerimismenetluse. Maakohus määras likvideerijaks Martin Pärna. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb likvideerimismenetlus läbi viia, kuna avaldajal on puudutatud isiku suhtes saamata jäänud töötasu nõue 42 250 eurot. Seega tuleb TsMS § 629 lg 1 alusel algatada puudutatud isiku sundlõpetamine ning määrata likvideerija. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 10. märtsi 2020. a määruse (vaidlustatud määrus) tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks rahuldamata. Puudutatud isik palub end äriregistrist kustutada ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette järgmisi rikkumisi: 1) Maakohus on rikkunud menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise korda. Puudutatud isik sai registripidajale esitatud avalduse ja kohtu menetlusse võtmise määruse kätte alles 1. aprillil 2020, s.o samal päeval maakohtu vaidlustatud määrusega. Maakohtu menetlusse võtmise määrus toimetati Ametlike Teadaannete kaudu avalikult kätte. Maakohus ei teinud määrust, mis sisaldaks otsustust 11. septembri 2019. a menetlusse võtmise määruse avalikult kättetoimetamise kohta. Sellega on maakohus rikkunud menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise korda. Kuna maakohus rikkus menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise korda, siis tuleb TsMS § 307 lg 3
kohaselt lugeda maakohtu menetlusse võtmise määruse ja avaldaja avalduse puudutatud isikule kättetoimetamise kuupäevaks 1. aprill 2020. 2) Hagita asja läbivaatamisel tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata. Kohus võib isiku ära kuulata ka telefoni teel või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. 3) Avaldaja ei ole oma väidet puudutatud isiku vastu 42 250 eurose töötasu nõude olemasolu kohta tõendanud, vaid üksnes põhistanud. Avaldaja ei ole tõendanud töölepingu sõlmimist. Puudutatud isik lisab määruskaebusele tõendina Maksu- ja Tolliametile esitatud 2015. ja 2016. aasta deklaratsioonid, millest nähtuvalt ei ole puudutatud isik avaldajale töötasu maksnud. Isegi, kui avaldajal oli nõue puudutatud isiku vastu, oli see 13. maiks 2019 vähemalt osaliselt aegunud. Kui kohus tuvastab, et avaldajal puudub nõue puudutatud isiku vastu, tuleb avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks rahuldamata jätta ning puudutatud isik kohtumääruse alusel registrist kustutada.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele avaldaja ja likvideerija seisukohta.
Avaldaja maakohtu määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud.
Likvideerija palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
Esmalt vaatab ringkonnakohus läbi määruskaebusele lisatud tõendid.
TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.
12.Määruskaebuse esitaja on lisanud määruskaebusele Maksu- ja Tolliametile puudutatud isiku kui maksukohustuslase poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid. Nende dokumentidega soovib määruskaebuse esitaja tõendada, et ei ole avaldajale viidatud perioodil töötasu maksnud. Ringkonnakohus võtab need tõendid vastu. Kaebaja on esitanud väite, et avaldajal puudub nõue
äriühingu vastu ja seetõttu ei ole avaldajal võlausaldaja staatust. TsMS § 199 lg 1 p 5 järgi on kaebajal õigus oma väite tõendamiseks tõendeid esitada.
13.Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik likvideerimismenetluse algatamise põhjusel, et maakohus on tema hinnangul rikkunud menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise korda sellega, et puudub TsMS § 317 lg 1 järgi nõutav kohtumäärus dokumendi avalikult kättetoimetamise kohta.
13.1.Kuigi kaebuse esitaja ei ole kaebuses tuginenud dokumendi avalikult kättetoimetamise eelduste puudumisele, kontrollib kolleegium ka dokumendi avalikult kättetoimetamise eelduste olemasolu TsMS § 317 lg 11 järgi. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama sätte lg 11 kohaselt võib juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Kui juriidiline isik on esitanud registripidajale äriseadustiku (ÄS) §-s 631 sätestatud isiku Eesti aadressi, tuleb enne menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamist üritada dokumenti kätte toimetada ka sellel aadressil. Sama sätte lg 3 kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
13.2.Äriregistri andmetel on puudutatud isiku juhatuse liige AO. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohus proovinud likvideerimisavalduse menetlusse võtmise määrust seaduslikule esindajale kätte toimetada 11. septembril 2020 kohtute infosüsteemi kaudu ning
23.septembril 2020 saatmisega seadusliku esindaja elektronposti aadressile ZZZ. Samuti on maakohus püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada tähitud kirjaga puudutatud isiku äriregistrisse kantud aadressil (tl 28-29) ning seadusliku esindaja rahvastikuregistrist nähtuval elukoha aadressil (tl 26-27). Ükski proovitud viisidest tulemust ei andnud, seega esinesid alused menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks TsMS § 317 lg 11 järgi.
14.TsMS § 317 lg 1 nõuab dokumendi avalikult kättetoimetamise kohta määruse tegemist, kuid selline määrus ei ole edasikaevatav ning peab sisaldama üksnes TsMS § 465 lg 1 sätestatud andmeid. Sellist määrust ei pea erinevalt TsMS § 465 lg 2 nõuetest vormistama eraldi dokumendina ning TsMS § 221 lg 3 järgi võib selle teha pädev kohtuametnik. Sisuliselt on TsMS § 465 lg 1 järgi kohtumääruseks kohtu menetluslik otsustus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtuametnik teinud 11.09.19 kohtumääruse avalikult kättetoimetamise kohta infosüsteemi märke ning seejärel dokumendi avalikult kätte toimetanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellega teinud kohtumääruse dokumendi avalikult kättetoimetamise kohta TsMS § 317 lg 1 ja § 465 lg 1 tähenduses.
15.Et maakohus on toimetanud 11.09.19 menetlusdokumendi kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 23), loetakse, et kaebaja on avalduse menetlusse võtmise määruse kätte saanud ning ta ei saa tugineda enda ärakuulamisõiguse rikkumisele.
16.Määruskaebuse esitaja hinnangul oleks avaldaja pidanud oma nõuet puudutatud isiku vastu tõendama. Praegusel juhul tegi registripidaja puudutatud isikule hoiatusmääruse registrist
kustutamiseks, kuna puudutatud isik jättis majandusaasta aruande esitamata. Avaldaja taotles kustutamishoiatuse alusel likvideerimismenetluse algatamist ning põhjendas seda nõudega võlausaldaja vastu.
16.1.Likvideerimismenetluse algatamise taotlemisel ei pea nõuet tõendama TsMS § 230 lg 1 mõttes. Registripidaja algatas ühingu likvideerimismenetluse ÄS § 60 lg 4 alusel, mille järgi kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. ÄS § 60 lg 4 ei nõua, et võlausaldaja peab koos likvideerimise taotlusega esitama dokumendid nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus ei kontrolli likvideerimismenetluse algatamise otsustamisel nõude olemasolu ega tõendatust. Seda teeb likvideerija likvideerimismenetluse läbiviimisel. ÄS § 213 tulenevalt peavad võlausaldajad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Seega tuleb alles likvideerimismenetluse käigus esitada nõuet tõendavad dokumendid.
17.TsMS § 629 lg 5 kohaselt võivad sundlõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja ja juriidiline isik. Menetluskulud
18.TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb määruskaebemenetluse kulud määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta puudutatud isiku (määruskaebuse esitaja) kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.