Võlaõigus

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohtu 10.04.2025 määrusega anti nõue T.I. vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

Rediem Capital AB esitas 02.05.2025 hagiavalduse T.I. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 286,13 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 teises lauses ettenähtud määras alates kogu põhivõla sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla vastavalt sissenõutavaks muutunud osale ja maksegraafikule ning viivise seadusejärgses määras.

Hageja nõue tuleneb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel 25.02.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 10446739, mille alusel sai kostja laenu 425,30 eurot kauba eest tasumiseks. Leping sõlmiti tähtajaga 60 kuud. Esialgne laenuandja loovutas nõude hagejale 06.09.2024. Hageja selgitas, et kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta, esitab hageja hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega selliselt, et lepingust ei tekkinud 2

kõrvalkohustusi. Kõrvalnõudeid hageja ei arvesta ja neid ei nõua. Hageja nõuab ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Hageja selgitas, et kostjaga sõlmitud leping ei ole hagiavalduse esitamise ajal lõppenud. Algne võlausaldaja on lugenud lepingu lõppenuks esialgse laenuandjapoolse ülesütlemisega 23.06.2023. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu maksete ulatuses, ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge. Hageja esitas koos hagiavaldusega kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teate. Kuivõrd hagiavaldus koos ülesütlemisavaldusega toimetatakse kostjale kohtumenetluses kätte, saab kostja kätte ka ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate. Kostjale on kohtumäärus ja hagiavaldus (sh lepingu ülesütlemise hoiatus täiendava 14päevase tähtajaga võlgnevuse tasumiseks ja lepingu ülesütlemise teade) kätte toimetatud 28.06.2025, tähtaeg saabus 14.07.2025. Leping on lõppenud seega 15.07.2025.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.05.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile ning postiaadressile. Kohus luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel 28.06.2025, s.o kolme tööpäeva möödudes 20.06.2025 saatmisest teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevale kostja e-posti aadressile. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 18.07.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et hageja esmane nõue kuulub rahuldamisele. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu ülesütlemise asjaolude kohta. Lepingu ülesütlemisega on tagastamata laenumaksed muutunud sissenõutavaks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

3

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 134,20 eurot (sh käibemaks).

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Hageja esindaja kulu 134,20 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 254,20 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.