19.juunil 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-15988
Kohtuasi
E T hagi P K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
64 895,63 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: E T (isikukood xxxx, elukoht xxxx); lepinguline esindaja advokaat Kristina Viznovitš Kostja: P K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post post: xxxx)
Resolutsioon
1.Rahuldada E T hagi P K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista P Klt E T kasuks põhivõlgnevus 58 339,13 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 14.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 1889,37 eurot ja viivis iga viivitatud päeva eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina põhinõudelt 58 339,13 eurot alates 15.10.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hagimenetluse kulud P K kanda.
2.Välja mõista P Klt E T kasuks menetluskulud 2880,80 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend eurot ja 80 senti).
Välja mõista P Klt E T kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
1.E T (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis tema kasuks välja mõista P Klt (edaspidi kostja) põhivõlgnevus 58 339,13 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1889,37 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina põhinõudelt 58 339,13 eurot alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.14.11.2016 sõlmisid kostja, hageja, M L ja L L Tallinna notari R Ki juures pärandvara ühisuse jagamise ja üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingus leppisid pooled kokku, et korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr xxxx, asukohaga xxxx jääb kuuluma hagejale ning SEB Pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused, mille tagatiseks oli seatud ühishüpoteegid muu hulgas ka hagejale jäänud korteriomandile, jäävad kuuluma kostjale. 22.05.2019 leppisid pooled ja AS SEB Pank Tallinna notari K Pi juures sõlmitud notariaalses lepingus kokku, et hageja tagastab AS-ile SEB Pank ennetähtaegselt laenulepingust tuleneva nõude, milline notariaalse lepingu sõlmimise hetkeks oli 59 539,13 eurot. Kuna hageja täitis kostja kohustuse AS-i SEB Pank ees, siis on hagejal omakorda õigus nõuda kostjalt kui panga ees kohustatud isikult nimetatud summa tasumist hagejale.
3.Kostja on hagejale 11.06.2019 tasunud 600 eurot ning 12.07.2019 samuti 600 eurot, seega on kostja hüvitanud hagejale kokku 1200 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada veel 58 339,13 eurot. Hageja on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt saates kostjale 16.09.2019 kohtuvälise nõudekirja, milles nõudis põhivõla 58 339,13 euro tasumist hiljemalt 27.09.2019. Kostja ei ole hageja kulutusi hüvitanud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma käesoleva nõudega kohtu poole.
4.VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuselt viivist 274,04 eurot ajavahemiku 22.05.2019 – 11.06.2019 eest, 413,38 eurot ajavahemiku 12.06.2019 – 12.07.2019 eest ning 1201,95 eurot ajavahemiku 13.07.2019 – 14.10.2019. Kokku tuleb kostjal hagi esitamise seisuga tasuda viivist 1889,37 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 põhivõlgnevuselt 58 339,13 eurot alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt nõustus ta ühishüpoteekide kustutamisega ainult hageja tungival nõudmisel ja ähvardavate sisuga sõnumite saatmise tõttu. Enne müügitehingu sooritamist pakkus kostja hagejale välja, et oleks mõistlik panga poole pöörduda ühishüpoteegi kustutamise kohta konsultatsiooni saamiseks, kuid hageja ei reageerinud sellele. Kostja tasus korralikult SEB Pank AS-iga sõlmitud laenulepingust tulenevaid osamakseid kuni 22.05.2019 ehk kuni Mingi tn 5-24, Tallinn aadressil asuva korteriomandi müümiseni ja oli nõus oma laenulepingust tulenevaid kohustusi SEB Pank AS ees täitma ka edaspidi, vastavalt SEB Panga sõlmitud laenulepingu maksegraafiku kohaselt. Pärast ühishüpoteekide kustutamist kostja oli hüvitanud hagejale 1200 eurot. Tagasimaksete sooritamine näitab, et kostja oli nõus hagejale raha tagastama ehk kostja ei kavatsenud jätta oma kohustusi täitmata. Pangalt võetud laenu tagasimaksegraafik
oli sõlmitud mitmekümneks aastaks, mitte arvestusega paari aasta pärast peaaegu kogusummas laen korraga tagastada.
6.Hageja ei võtnud kostjaga ühendust ega arutlenud, kuidas kostja peaks talle raha tagastama. Kostjale saadetud võlateatistes hageja elukohta märgitud ei olnud, millele kostja juhtis tähelepanu. Kostja ei palunud hagejat tagastada võlgnetav laenusumma ega päästa kostjat või temale kuuluvat vara hüpoteetilisest müügist võlgnevuse katteks, kuna kostja täitis oma laenulepingust tulenevaid kohustusi igakuiselt ja õigeaegselt ning võlgnevused puudusid. Hüpoteekide kustutamisel lähtus hageja enda huvidest kuna tal oli hädasti raha vaja ning selleks ta müüs oma korteriomandi ära.
7.Kostjale selgus hagiavalduse esitamisega hageja elukoha aadress, mis on endiselt xxxx. Seega on mais 2019.a toimunud vaidlusaluse korteri müük TsÜS § 89 mõistes hageja poolt näilik tehing ja hageja poolt mõeldud ja kavandatud hoopis mingi teise tehingu varjamiseks. Näilik tehing on tühine tehing ja enne kui hageja ei ole kostja põhjendatud kahtlusi veenvalt ja dokumentaalselt ümber lükanud, ei ole võimalik kostja ja hageja kompromiss. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 14.11.2016 sõlmisid kostja, hageja, M L ja L L Tallinna notari R Ki juures pärandvara ühisuse jagamise ja üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu, et lepingu punktis 1.3.3. leppisid pooled kokku, et xxxx eluruum jääb hagejale, et punktis 1.3.5. leppisid pooled kokku, et SEB Pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused, mille tagatiseks oli seatud ühishüpoteegid muu hulgas ka hagejale jäänud korteriomandile, jäävad kostjale, et 22.05.2019 leppisid pooled ja AS SEB Pank Tallinna notar K Pi juures sõlmitud notariaalses lepingus kokku, et hageja tagastab AS-ile SEB Pank ennetähtaegselt laenulepingust tuleneva nõude, mis lepingu sõlmimise hetkeks oli 59 539,13 eurot, et hageja tasus AS-ile SEB Pank laenu jäägi, et kostja tasus hagejale 11.06.2019 600 eurot ja 12.07.2019 600 eurot, kokku 1200 eurot.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda võlgnevus ja viivised.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p 2 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
11.VÕS § 1018 lg 1 näeb ette, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
12.Puudub vaidlus, et hageja täitis kostja kohustuse AS-i SEB Pank ees, tasudes pangale kostja võlgnetava laenusumma 59 539,13 eurot. Kostja kohustuse täitmise tõttu tekkis hagejal nõue kostja vastu samas summas. Kostja on hagejale 11.06.2019 tasunud 600 eurot ning 12.07.2019 samuti 600 eurot, seega on kostja hüvitanud hagejale kokku 1200 eurot. Kohus on seisukohal, et poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kuna laenu tagastamisega kostja eest ajas hageja kostja asja ja täitis kostja kohustuse tagastada pangale laen. Hageja poolt kostjale kuuluva laenu tasumise tagajärjel lõpetati kostja kinnisasju koormanud hüpoteegid ning kustutati need kinnistusraamatust. Seega ei sattunud kostja hageja tegevuse tulemusena laenusumma tagasimaksmisega viivitusse ja välditi tagatise realiseerimine võlgnevuse katteks. Laenusumma tagasimaksmine toimus kostja teadmisel ja nõusolekul, kuna ta on üheks ühishüpoteekide kustutamise kokkuleppe pooleks. Kostja ei ole lepingust taganenud ega seda vaidlustanud.
13.VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis omale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud teenuste eest arvetel märgitud tähtajal. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
14.Eeltoodust tulenevalt on kostja oma kohustust VÕS § 100 mõttes rikkunud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista 58 339,13 eurot.
15.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 3 kohaselt, juhul, kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. VÕS § 367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni. Hagi esitamise hetkeni ei ole kostja oma kohustusi täitnud.
16.Kuna hageja tegi kulutusi, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab 22.05.2019, siis on hageja viivise nõue põhjendatud ja tõendatud kuni hagi esitamiseni 1889,37 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viiviseid, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 põhivõlgnevuse
summalt 58 339,13 eurot alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
17.Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja poolt kostjale sotsiaalvõrgustikus saadetud sõnumid ja/või poolte vaheline kirjavahetus enne 14.11.2016 ja 22.05.2019 notariaalselt tõestatud lepingute sõlmimist, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, kuna need ei puuduta kostja kohustust hüvitada hagejale viimase poolt kantud kulutused seoses kostja kohustuse täitmisega AS SEB pank ees, mistõttu tuleb esitatud väited ja tõendid jätta tähelepanuta.
18.TsMS § 230 lg- 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja väited, et ta ei teadnud, kuidas ta peaks hagejale raha tagastama, ei ole eluliselt usutavad, kuna kostja on kahel korral teinud hagejale makseid ning ta vastas kirjalikult nii CKE Inkassole, kui ka Advokaadibüroo LMP- le. Kostja väide, et Mingi 5-24, Kristiine, 13424 Tallinn, korteriomandi müügitehing oli näilik, on paljasõnaline ja tõendamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 1100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Hageja esindaja on hagejale osutanud teenuseid kokku 15 tundi ja 39 minutit, hinnaga 140,00 tund, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusabiteenuseks oli kokkuvõtlikumlt asjaoludega tutvumine, õiguslike võimaluste hindamine, kliendi nõustamine, hagiavalduse koostamine, hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine, allkirjastamine, kohtule
edastamine ja kohtule esitamine, kostja vastusega tutvumine, kliendi seisukohatadega kostja vastusele tutvumine, kostja vastusele seisukoha koostamine ja täiendamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine. Hageja kinnitas, et nimetatud kulud sisaldavad ainult sama vaidluse lahendamisega seoses kohtumenetluse käigus kantavaid menetluskulusid tsiviilasjas nr 2-19-17268. Hageja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli menetluse asjaolusid arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on põhjendatud.
24.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 kinnitab hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
25.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude avaldus kuulub esindajakulude osas rahuldamisele osaliselt. Esindaja tunnihind, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, kuid kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamisele ja korduvalt kostja seisukohtadele vastuste koostamise kulu on ülemäära kõrge, ei vasta asja keerukusele, kestvusele ega mahule ning seisukohad kostja vastustele sisaldavad korduvalt sarnaseid ja juba varasemalt avaldatud seisukohti, mistõttu tuleb vastaspooltlt väljamõistevat esindaja kulu vähendada kokku 5 tunni võrra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista esindaja kulu kokku 10 tundi ja 39 minutit, kokku summas 1780,80 eurot (käibemaksuga).
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kokku 2880,80 eurot alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.