Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-805
Tsiviilasi
Elektrilevi OÜ hagi XX (X) kasutusõiguse lepingu täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857), lepinguline esindaja Sandra Velbri
vastu
isikliku
Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 09.10.2019 otsuse resolutsiooni punkti 2 osas, milles maakohus jättis viitamata isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu lisaks oleval plaanil märgitud elektrivõrgu kaitsevööndi ulatusele. Samuti muudab ringkonnakohus osaliselt lahendi õiguslikku põhjendust. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada hagi; 2) Kohustada kostjat XX täitma Eesti Energia AS-i ja CC vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut ning võimaldama Elektrilevi OÜ esindajatele esimesel võimalusel juurdepääs aadressil Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Kivisalu tee 2 asuvale alajaamale selleks, et
teha uute kaablite sisseviik alajaama. Selleks kohustada kostjat XX tagama Elektrilevi OÜ esindajatele sisenemisvõimalus kostja XX kinnistule, võimaldada takistusteta juurdepääs alajaamale eesmärgiga teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud uute kaablite sisseviiguks alajaama vastavalt Eesti Energia Aktsiaseltsi ja CC vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. 3) Jätta menetluskulud poolte enda kanda ja mitte määrata kindlaks menetluskulusid.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda ja mitte määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.17.01.2019 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kohustada kostjat võimaldama hageja esindajatele esimesel võimalusel juurdepääs aadressil Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Kivisalu tee 2 asuvale alajaamale selleks, et teha uute kaablite sisseviik alajaama. Selleks kohustada kostjat tagama hageja esindajatele sisenemisvõimalus kostja kinnistule, võimaldada takistusteta juurdepääs alajaamale eesmärgiga teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud uute kaablite sisseviiguks alajaama.
2.Hagi kohaselt on Eesti Energia AS-i ja CC (maakohtu otsuses ekslikult märgitud „Kirsimaa“) vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise leping (edaspidi leping). Lepingu punkti 4.1 kohaselt seadis CC kinnistu tolleaegse omanikuna Eesti Energia AS-i kasuks kinnisasjale asukohaga Saku vald, Saku alevik, Kirismaa, katastritunnusega 71801:005:0139, reg.osa nr 5785602 tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse alajaamale ja elektrikaablitele elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks.
3.19.01.2018 pöördus hageja kostja poole loa saamiseks kostja kinnistule sisenemiseks, et teostada alajaamas töid uute kaablite sisseviigu näol. Kostja vastas 28.01.2018, et tal puudub huvi lubada hagejal teostada uue kaabli paigaldustöid kinnistul.
4.Lepingu punkti 4.2 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud võimaldama hagejal paigaldada alajaama kaitsevööndisse elektrivõrgu majandamiseks vajalikke kaableid. Ühtlasi tuleneb lepingu punktist 5.6 kostjale kohustus tagada hageja töötajatele ja volitatud isikutele igal ajal tasuta pääs kinnistul paiknevale elektrivõrgu kaitsevööndile elektrivõrgu majandamiseks, samuti tagada võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks.
5.Hageja soovitud tööde teostamise ala jääb lepinguga hõlmatud ala sisse, mis tähendab, et hageja planeeritud tööd on tööd, mille tegemist ja mille tegemise talumist on kostja lepingust tulenevalt kohustatud lubama ja taluma. Hagejal on vajalik kostja kinnistul asuvasse alajaama sisse viia maakaablid eesmärgiga rekonstrueerida Saku piirkonna elektrivõrk.
6.Väide, et kostjal ei ole kohustusi hageja ees, ei vasta tõele. Elektrituruseaduse kohaselt tuli 1. jaanuariks 2005 eraldada omaette juriidilisteks isikuteks Eesti Energia AS-i põhivõrgu ja jaotusvõrgu äriüksused. Seetõttu asutati 16.06.2004 OÜ Jaotusvõrk, mis 18.05.2012 nimetati ümber Elektrilevi OÜ-ks. Eesti Energia AS ja OÜ Jaotusvõrk sõlmisid 01.07.2004 lepingu, mille kohaselt andis Eesti Energia AS tasu eest OÜ Jaotusvõrk valdusesse ja kasutusse Eesti Energia AS-i omandis oleva organisatsiooniliselt iseseisva äriüksuse – jaotusvõrk, sh ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Kostja ja Eesti Energia AS-i vahel 11.04.2002 sõlmitud lepingu punkti 4.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et kasutajal (Eesti Energia AS-il) on õigus kasutusõigus uuele õigustatud isikule üle anda. Lepingust tulenevad Eesti Energia AS-i õigused ja kohustused läksid üle hagejale (endise ärinimega OÜ Jaotusvõrk) ja vastav kanne tehti 26.05.2005 kinnistusraamatusse. S tähendab, et lepingust tulenevad õigused ja kohustused on hagejale korrektselt üle läinud ning hagejal on õigus taotleda juurdepääsu kostja kinnistul asuvale alajaamale.
7.Väide, et hageja on paigaldanud kostja kinnistule suures mahus kaableid ilma kostjaga eelnevalt kooskõlastamata, ei vasta tõele. 2004.a tekkis vajadus viia kostja kinnistul asuvast alajaamast maakaabel kostja naaberkinnistule. Selleks andis kostja ka oma nõusoleku. Hageja nõustus kostjaga, et nimetatud maakaabli osas ei ole poolte vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingut, kuid see ei tähenda, et nimetatud maakaabel oleks kostja kinnistule ebaseaduslikult pandud. Isegi, kui kostja poolt viidatud maakaabel oleks ebaseaduslikult pandud, ei anna see kostjale õigust keelduda lepingu täitmisest.
8.Kostjal on õigus, et alajaama idapoolne nurk väljub lepingu lisas märgitud objekti piiridest, kuid alajaam jääb ikkagi lepinguga määratletud kaitsevööndi sisse, mistõttu kostja väited, nagu alajaam asuks väljaspool lepinguga määratletud kaitsevööndi ulatust ning et hageja soovib kaevetöid teostada kaitsevööndi väliselt, ei vasta tõele. Arvestades, et hageja soovib kaablite sisseviiguks teostada kaevetöid alajaama kirdepoolse ehk Üksnurme tee poolse seina äärest, jäävad ka planeeritud kaevetööd igal juhul lepinguga määratletud alajaama kaitsevööndi ulatusse.
9.Hageja ei nõustunud ka kostja väitega, mille kohaselt ei ole kostja keelanud hagejal oma kinnistul asuval alajaamas töid teostada. Hageja on korduvalt üritanud saada kostja nõusolekut kinnistule sisenemiseks. Kostja ei ole hagejale nõusolekut andnud.
10.Kui kostja soovib, et vaidlusalune alajaam tema kinnistult demonteeritakse, on tal õigus esitada hagejale vastav avaldus. Sellisel juhul on ta ka kohustatud kandma alajaama ümberpaigutamisega seotud kulud. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
12.Hageja nõude resolutiivosa ei ole sõnastatud selliselt, et selle saaks kohtuotsusesse üle kanda nii, et resolutsioon oleks täidetav ilma kohtuotsuse põhjendava osata. Arusaadav ei ole, kuidas soovib hageja juurdepääsu ning millisteks töödeks ja millisel perioodil. Sisuliselt taotleb hageja, et kohus kohustaks võimaldama temale kostja kinnistu vaba kasutust selliste toimingute ja tööde tegemiseks, mille sisu (sh tehnika, mida kasutatakse), kestuse, intensiivsuse ning ulatuse otsustab hageja ise.
13.Eesti Energia AS andis küll lepingu hagejale üle, kuid lepingu üleandmisel ei ole hageja kasuks kasutusõiguse kannet kinnistusraamatuse tehtud. Lepingu punkti 4.4 kohaselt lepivad pooled kokku, et kasutajal on õigus kasutusõigus uuele õigustatud isikule üle anda. Üleandmiseks on vajalik kokkulepe (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Kuna hageja kasuks ei ole kasutusõiguse märget kinnistusraamatuse kantud, ei ole kostjal kohustusi hageja ees.
14.Hageja soovis paigaldada kaableid väljapoole lepingu isikliku kasutusõiguse ala. Hagejat õigustaks teostama valdust tõendil „Elektrilevi projektile kantud servituudi ala“ helesinisega tähistatud alajaama ja kaabli piirides. Uued kaablid soovib hageja aga vedada alajaama ja elektrivõrgu kaitsevööndi teiselt küljelt ning selliselt, et need kulgevad läbi kinnistu ala, millele isiklik kasutusõigus ega elektrivõrgu kaitsevöönd ei ulatu. Seega toimub vaidlus poolte vahel just haginõude teise poole (tööde teostamise) põhjendatuse üle.
15.Alajaam asub väljapool elektrivõrgu kaitsevööndit ja seega isikliku kasutusõiguse teostamiseks lepingus kokku lepitud piire. Alajaama on veetud kaablid idapoolselt (täpsemalt kirdest) küljelt ning kostja arusaama kohaselt on see ala, mille kaudu soovib hageja teostada ka uute kaablite läbiviigu alajaama. Lepingu lisas on punasega tähistatud ruudukujuline ala. Punasega tähistatud ruudukujuline ala ongi elektrivõrgu kaitsevöönd, mis tuleneb selgelt lepingu punktist 4.2.
16.Kostja kinnistule kaeve- või kaablitööde tegemiseks lube väljastatud ei ole. Kostja ei lubanud tööde teostamiseks hagejat oma kinnistule, sest hageja on eelnevalt paigaldanud kostja kooskõlastuseta suures mahus kaableid kinnistule väljapoole lepinguga määratud ala. Kostja ei ole keelanud lepingust tulenevate tööde teostamist oma kinnistul. Hagejal on õigus kostja kinnistu kasutamiseks kaablite jms vedamiseks ning paigaldamiseks üksnes isikliku kasutusõigusega määratud osas ning kaitsevööndi piirides. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohus rahuldas 09.10.2019 otsusega hagi ja kohustas kostjat täitma Eesti Energia AS-i ja CC vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut ning võimaldama hageja esindajatele esimesel võimalusel juurdepääs aadressil Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Kivisalu tee 2 asuvale alajaamale selleks, et teha uute kaablite sisseviik alajaama. Selleks kohustada kostjat tagama hageja esindajatele sisenemisvõimalus kinnistule, võimaldada takistusteta juurdepääs alajaamale eesmärgiga teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud uute kaablite sisseviiguks alajaama vastavalt Eesti Energia AS-i ja CC vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ega määranud kulusid rahaliselt kindlaks.
18.Kohus ei jaganud kostja arusaama, et hageja nõuet ei ole võimalik täita. Hageja esitas hagi lepingu täitmise nõudes, mitte selleks, et saada abstraktselt juurdepääsu ja võimalust teostada ehitustöid ükskõik kuskohas kostja kinnisasjal. Hagist ja hageja nõudest on võimalik üheselt aru saada, et hageja esitas hagi lepingu täitmise nõudes. Selliselt hagi rahuldades ei teki võimalust, et kostjal oleks õigus lepinguväliselt juurdepääsu saamiseks ja ehitustööde teostamiseks. Asjaolu, kuidas hageja lepingust tuleneva talumiskohustuse piires oma töid teostab, ei oma tähtsust, kuna vaidlustamata asjaoludel sätestab lepingu punkt 4.2, et kinnisasja omanik on kohustatud võimaldama Eesti Energia AS-il paigaldada alajaama kaitsevööndisse elektrivõrgu majandamiseks vajalikke kaableid. Ühtlasi tuleneb vaidlustamata asjaoludel lepingu punktist 5.6 kostjale kohustus tagada Eesti Energia AS-i töötajatele ja volitatud isikutele igal ajal tasuta pääs kinnistul paiknevale elektrivõrgu kaitsevööndile elektrivõrgu majandamiseks, samuti tagada võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks. Kohtu hinnangul ei mõjuta ka asjaolu, et hageja ei ole avaldanud oma tööplaani ega projekti, mille alusel kavatseb hageja töid teostada ja mille teostamiseks ta juurdepääsu kostja kinnistule nõuab, käesoleva hagi menetlemist ega asja lahendamist. Hageja nõuab lepingu täitmist selleks, et teha uute kaablite sisseviik alajaama.
19.Kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele ka seetõttu nagu ei oleks hageja kasuks kasutusõiguse kannet kinnistusraamatuse tehtud. Kinnistusraamatu kande kohaselt on kasutusõigus sisse kantud OÜ Jaotusvõrk (rk 11050857) kasuks. OÜ Jaotusvõrk on kostja endine ärinimi. Kinnistusraamatu kandest tulenevat omandiõigust piiratud asjaõigusele pelgalt ärinime muutus ei mõjuta. Tegemist on sama juriidilise isikuga.
20.Hageja nõuab kostjalt Eesti Energia AS-i ja CC vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu täitmist. Ehkki hagi resolutiivosa nõude tekst on ebapiisavalt sõnastatud, saab hageja vastavasisulist soovi järeldada hagiavalduse pealkirjast ja resolutiivosas märgitud taotlusest tervikuna. Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikele 1 märkides, et kohtul tuleb hinnata, kas kostjal on kohustus lepingu täitmiseks selliselt, et võimaldada hageja esindajatele esimesel võimalusel juurdepääs kostja kinnistul asuvale alajaamale selleks, et teha uute kaablite sisseviik alajaama ning kohustus tagada hageja esindajatele sisenemisvõimalus kostja kinnistule, võimaldada takistusteta juurdepääs alajaamale eesmärgiga teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud uute kaablite sisseviiguks alajaama.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:
Eesti Energia AS-i ja kinnistu endise omaniku CC vahel on sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise leping; Eesti Energia AS ja OÜ Jaotusvõrk sõlmisid 01.07.2004 lepingu, mille kohaselt andis Eesti Energia AS tasu eest OÜ Jaotusvõrk valdusesse ja kasutusse Eesti Energia AS-i omandis oleva organisatsiooniliselt iseseisva äriüksuse – jaotusvõrk, sh ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud; kostjale kuulub Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Kivisalu tee 2 asuv kinnisasi; hagejal on õigus kostja kinnisasja kasutada kaablite jms vedamiseks ning paigaldamiseks üksnes isikliku kasutusõigusega määratud osas ning kaitsevööndi piirides; hageja soovib kaablite sisseviiguks teostada kaevetöid alajaama kirdepoolse ehk Üksnurme tee poolse seina äärest.
22.Vaidluse põhisisu on selles, kas hageja (maakohtu otsuses ekslikult märgitud „kostja“) sooviks on tegelikult kaablite paigaldamine lepinguga määratletud isikliku kasutusõiguse väliselt või mitte. Hageja ei ole lepinguväliselt kaablite paigaldamist taotlenud ja hageja ei saakski seda teha, kuna talumiskohustust muus kui lepinguga määratletud ulatuses kostjal ei ole.
23.Teiseks leidis kohus, et hagejal ei ole võimalik kaablite sisseviiguks teostada kaevetöid alajaama kirdepoolse ehk Üksnurme tee poolse seina äärest sellises ulatuses nagu hageja arvab. Kohus ei nõustunud hagejaga, et lepingu lisaks oleval plaanil ja kostja 07.06.2019 esitatud plaanil on märgitud ainult alajaama ruumiline ulatus ehk alajaama välisseinte piirid, mitte aga alajaama kaitsevööndi ulatus. Lepingu punkt 4.1 sätestab, et „Käesoleva lepinguga seab omanik kasutaja kasuks kinnistule, kinnistusraamatu esimesele vabale järjekohale, tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse alajaamale ja elektrikaablitele, mis on tähistatud käesolevale lepingule lisatud plaanil punasega, Elektrivõrgu Kaitsevööndi ulatuses Elektrivõrgu Majandamiseks.“ Sama lepingu punkti 4.2 kohaselt „Kasutusõiguse objektiks on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud Elektrivõrgu Kaitsevöönd, ja mida kasutajal on õigus kasutada Elektrivõrgu Majandamiseks ja Elektrivõrgu Kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada Elektrivõrgu kaitsevööndisse Elektrivõrgu rajatisi (iseäranis Elektriliinid) ja neid edaspidi kasutada, (edaspidi kasutusõiguse ese).“ Lepingu punkti 1.2.3 kohaselt on Elektrivõrgu Kaitsevöönd elektriliine ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus elektrivõrgu ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999. a määrusega nr 22. Kohus tugines VÕS § 29 lõigetele 1 ja 4. Pooled on menetluses erineval arusaamal lepingu tõlgendamisel selles osas, mida hõlmab lepingus märgitud „Elektrivõrgu Kaitsevöönd“. Lepingupoolte ühine tahe oli lepingu sõlmimisel kohtu hinnangul see, et lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud ruut tähendabki „Elektrivõrgu Kaitsevööndit“ lepingu punkti 1.2.3 tähenduses. Lepingu punkt 1.2.3 sätestab üldise antud lepingus toodud mõiste „Elektrivõrgu Kaitsevöönd“ määratluse. Tegemist on üldsättega. Lepingu punkt 4.2 määratleb aga üheselt ja arusaadavalt, milline on lepingus märgitud „Elektrivõrgu Kaitsevööndi“ ulatus. Selleks on lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud „Elektrivõrgu Kaitsevöönd“. Kostja esitatud plaanil on see märgitud punase ruuduna. Seega ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et lepingus punasega märgitud alale lisanduks täiendavalt
mingi ala (2 meetrit). Pooled on selliselt lepingu sõlminud, määratledes kaitsevööndi ulatuse lepingule lisatud plaanil. Kostjal ei ole sellest tulenevalt kohustust arvestada täiendava kohustusega taluda hageja juurdepääsu ja töid mingis täiendavas ulatuses.
24.Hageja viited ehitusseadustikule on asjakohatud. Antud juhul tuleneb kostja kohustus taluda elektrivõrgu kaitsevööndis võõrast ehitist ja selle kasutamist lepingu alusel. Lepingus on määratletud selle konkreetne ulatus ja sisu.
25.Seega kaablite sisseviiguks kaevetööde teostamine alajaama kirdepoolse ehk Üksnurme tee poolse seina äärest ei ole kohtu hinnangul võimalik, kuna olukorras, kus hageja ja kostja esitatud plaanidel sinisega märgitud ristkülik tähistab alajaama tegelikku asukohta, jääks kirdepoolne nurk lepinguga kokku lepitud elektrivõrgu kaitsevööndist välja. Hageja saab töid teostada üksnes lepingu lisaks oleval plaanil märgitud punasega tähistatud ala ulatuses, mitte selle väliselt. Eeltoodule vaatamata kuulub hagi siiski rahuldamisele, kuna hageja nõue sisaldas endas lepingu täitmise nõuet.
26.Asjaolu, kas hageja on eelnevalt paigaldanud kostja kooskõlastuseta suures mahus kaableid kostja kinnistule, väljaspoole lepinguga määratud ala, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja on soovinud kostja kohustamist täitmaks poolte vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut. Asjaolu, milliseid kaableid hageja on mujale paigutanud, väljub käesoleva asja raamest.
27.Samuti ei ole käesolevas asjas asjakohane see, kas kostja kinnistule on või ei ole kaevevõi kaablitööde tegemiseks lube väljastatud. Kohaliku omavalitsuse poolt kaevetööde lubade väljastamine on avalik-õiguslik menetlus, mis ei hõlma endas koormatud kinnisasja talumiskohustuse üle otsustamist.
28.Menetluskulude jaotamisel tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 4, leides, et antud olukorras, kus kohus ei saanud jätta hagi läbi vaatamata ja pidi hagi rahuldama olukorras, kus sisuliselt hageja enda eesmärki ei saavuta, oleks kostjalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Hagejal tulnuks arvestada, kas sellise hagiga ning sellise lepingu sõnastusega on hagejal üldse võimalik midagi saavutada. Kostja vastuväidete kohaselt oleks kostja võimaldanud hagejal töid teostada kokkulepitud kasutusõiguse raames. Eeltoodust tulenevalt ei määranud kohus ka menetluskulusid kindlaks. Apellatsioonkaebus
29.08.11.2019 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
30.Kaebuse põhjenduste kohaselt rahuldas kohus ebaselge nõudega hagi, mida ei ole võimalik sundtäita. Kohus kvalifitseeris hageja nõude kui abstraktse lepingu täitmise nõude ja selliselt põhjendas rahuldamist. See tähendab, et otsuse resolutsioon kohustab kostjat täitma lepingut, millest aga ei ole kostja kunagi keeldunud. Seega on hagi eesmärgipäratu ning tulnuks jätta läbi vaatamata. Maakohus rahuldas hagi olukorras, kus hageja õiguste rikkumine puudub, mis on vastuolus TsMS § 3 lõikega 1.
31.Kohus viitas, et hagi resolutsioon on küll ebaselge, kuid koosmõjus põhjendustega tuleb hagi nõudest aru saada selliselt, et hageja taotleb kostja kohustamist lepingu täitmiseks. Kostja leiab, et kui täiendada ja konkretiseerida hageja nõuet hageja põhjendustega,
tulnuks maakohtul jätta hagi rahuldamata. Nimelt tuleks sellisel juhul lugeda tuvastatuks, et hageja soovib lepingu täitmist kostjalt viisil, et kostja lubaks kaablite läbiviigu teostamist Üksnurme tee suunalt ning läbi kostjal kinnistu osa, millele ei ole seatud isiklikku kasutusõigust hageja kasuks. Maakohus tuvastas, et hagejal ei ole õigust Üksnurme tee suunalt kaablite läbiviigu teostamiseks läbi kostja kinnistu osa, millele ei ole seatud isiklikku kasutusõigust.
32.Eelnevast tulenevalt on maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused otseses vastuolus, kuivõrd ühelt poolt kohustab otsus justkui kostjat võimaldama hagejale piiramatu tegevuse kaablite läbiviigu teostamiseks, teisalt aga selgitab kohus, et taotletud suunal ja viisil ei ole hagejal õigust läbiviiku teostada. Seega tulnuks hagi jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Vastustaja seisukoht
33.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
34.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 09.10.2019 otsuse resolutsiooni punkti 2 tuleb lahendi selguse ja täidetavuse huvides täpsustada osas, milles maakohus jättis viitamata isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu lisaks oleval plaanil märgitud elektrivõrgu kaitsevööndi ulatusele vastavalt lepingu punktile
4.1.TsMS § 657 lõike 1 punkti 21 alusel tuleb osaliselt muuta (täpsustamise teel) lahendi põhjendusi õigusliku kvalifikatsiooni osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. TsMS § 654 lõike 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd ringkonnakohus nõustub kaebusega osas, milles leitakse, et maakohtu otsuse resolutsioon on ebaselge ja otsus ei ole sellisel kujul sundtäidetav. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetluse kulud.
35.Hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja kohtule lepingu täitmiseks kohustamise nõude – võimaldada hagejale juurdepääs kostja kinnistul asuvale alajaamale uute elektrikaablite sisseviigu tööde teostamiseks. Nõude alusena tugines hageja Eesti Energia AS-i (kes on andnud lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle hagejale) ja CC (s.o kostja kinnistu eelmise omaniku) vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule. Maakohus lahendas asja üksnes kui võlaõigusliku lepingu täitmise nõude tuginedes VÕS § 76 lõikele 1.
36.TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õigusliku kvalifikatsiooniga nendevahelise suhte kohta ning TsMS § 438 lõikest 1 tulenevalt peab kohus ise otsustama, millist õigusakti vaidluse lahendamisel kohaldada. Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu lahendi õiguslikku kvalifikatsiooni, kuivõrd kolleegiumi hinnangul ei saa praegusel juhul olla tegemist võlaõigusliku lepingu täitmise vaidlusega, vaid asjaõigusliku vaidlusega isikliku kasutusõiguse sisu üle (asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 225–228). Puuduvad tõendid, et 11.02.2002 võlaõiguslik tehing oleks muutunud kostjale kohustuslikuks. AÕS § 225 lõikest 1 tuleneb, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis sisult vastab mõnele reaalservituudile. Poolte õiguseellaste vahel sõlmitud 11.04.2002 tehingu alusel kanti nimetatud asjaõigus sisse kinnistusraamatusse, sisu osas viitega lepingudokumendi punktile 4.1 (t lk 12). Läbi kinnistusraamatu kande muutus kokkulepe
kinnistusraamatusse kantud osas kohustuslikuks kinnistu omaniku õigusjärglasele. Maakohus tuvastas esitatud tõendite kogumi alusel ka Eesti Energia AS-i ja hageja eriõigusjärgluse. Seega on asjas tuvastatud, et hageja kasuks on kostja kinnisasjale seatud reaalkoormatisena isiklik kasutusõigus. Asjaõiguslepingu alusel on tehtud kinnistusraamatusse ka vastavasisuline kanne. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja nõude aluseks saab olla AÕS § 225 lõige 1 koosmõjus VÕS § 108 lõikega 2. Seega tuleb vastavas osas muuta maakohtu lahendi põhjendust.
37.Sõltumata eeltoodust nõustub kolleegium maakohtu otsuse lõppjäreldusega, et hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja soovib kaablite sisseviiguks teostada kaevetöid alajaama kirdepoolse ehk Üksnurme tee poolse seina äärest (nähtub mh kostja 04.03.2019 vastusele lisatud dokumendist „Elektrilevi esitatud projektile kantud servituudi ala (sinine)“). Samuti piiritles maakohus õigesti, et vaidluse põhisisu seisneb selles, kas hageja soovib tegelikult teostada kaablite paigaldamise töid 11.04.2002 lepinguga määratletud isikliku kasutusõiguse väliselt või mitte. 11.04.2002 tehingu tõlgendamiseks kohaldas maakohus õigesti VÕS § 29. Isikliku kasutusõiguse sisu osas kinnistusraamatus viidatud lepingu punkt 4.1 sätestab: „Käesoleva lepinguga seab omanik kasutaja kasuks kinnistule, kinnistusraamatu esimesele vabale järjekohale, tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse alajaamale ja elektrikaablitele, mis on tähistatud käesolevale lepingule lisatud plaanil punasega, Elektrivõrgu Kaitsevööndi ulatuses Elektrivõrgu Majandamiseks.“ Lepingu sõlminud isikute tegeliku tahte tuvastamisel (VÕS § 29 lõige 1) võttis kohus aluseks sama lepingu punkti 4.2, mille kohaselt „Kasutusõiguse objektiks on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud Elektrivõrgu Kaitsevöönd, ja mida kasutajal on õigus kasutada Elektrivõrgu Majandamiseks ja Elektrivõrgu Kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada Elektrivõrgu kaitsevööndisse Elektrivõrgu rajatisi (iseäranis Elektriliinid) ja neid edaspidi kasutada, (edaspidi kasutusõiguse ese).“ Maakohus tuvastas, et lepingu punktides 4.1 ja 4.2 viidatud mõiste „elektrivõrgu kaitsevöönd“ all pidasid lepinguosalised silmas lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud ruutu (vt ka kostja 07.06.2019 vastuse lisa 1). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea neid vajalikuks TsMS § 654 lõikest 6 lähtudes korrata.
38.Seega leidis kohus õigesti, et hagejal ei ole võimalik kaablite sisseviiguks teostada kaevetöid alajaama kirdepoolse ehk Üksnurme tee poolse seina äärest sellises ulatuses nagu hageja soovib, kuna olukorras, kus hageja ja kostja esitatud plaanidel sinisega märgitud ristkülik tähistab alajaama tegelikku asukohta, jääks kirdepoolne nurk lepinguga kokku lepitud elektrivõrgu kaitsevööndist välja. Samas ei nähtu kohtu tõlgendus elektrivõrgu kaitsevööndi ulatusele ehk sellele, millises ulatuses on hagejal õigus kostjale kuuluval kinnistul alajaamaga seonduvaid töid teostada, otsuse resolutsioonist. Ringkonnakohus nõustub siinkohal apellandiga, et otsus on seetõttu ebaselge, mis võib tekitada probleeme otsuse (sund)täitmisel. TsMS § 442 lõikest 5 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused; resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kuivõrd menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) tulenevalt on kohtu kohustus lahendada pooltevaheline vaidlus ammendavalt, samas tuleb arvestada, et täitmiseks on kohustuslik üksnes otsuse resolutsioon, peab kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada, et vaidlus elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuse üle ei kanduks võimalikku täitemenetlusse. Kolleegiumi hinnangul piisab selleks viitest lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud elektrivõrgu kaitsevööndi ulatusele. Eelnevast tulenevalt täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 lõppu lauseosaga „lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses“. Selliselt on kõrvaldatud ka maakohtu lahendi resolutsiooni ja põhjenduste vastuolulisus.
39.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et hagi tulnuks jätta läbi vaatamata, kuna hageja nõue on ebaselge. Hageja esitas nõude konkreetsele 11.04.2002 lepingu alusel tehtud kinnistusraamatukandele tuginedes, aga mitte selleks, et saada abstraktselt juurdepääsu ja võimalust teostada ehitustöid ükskõik millises kohas kostja kinnisasjal. Samuti märkis kohus õigesti, et asjaolu, kuidas hageja lepingust tuleneva talumiskohustuse piires oma töid teostab, ei oma tähtsust. Hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik omab teadmisi, milliseid konkreetseid töid on vaja teha elektrivõrgu majandamise õiguse teostamiseks. Lisaks on hagis selgelt ja arusaadavalt välja toodud teostatavate tööde iseloom, milleks on maakaablite sisseviik alajaama.
40.Samuti ei nõustu kolleegium kaebuse väitega, et kohus rahuldas hagi olukorras, kus hageja õiguste rikkumine puudub, kuna kostja ei ole takistanud hagejal lepingust tulenevate õiguste teostamist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja saanud ligipääsu kinnisasjale elektritööde teostamiseks. Pooltevahelisest kohtueelsest suhtlusest nähtuvalt oli kostja seisukohal, et ta ei ole mitte takistanud juurdepääsu territooriumile, vaid pooled ei ole lihtsalt kokkuleppele jõudnud (vt hagi lisa 8, kostja kiri hagejale). Kirjavahetusest (hagi lisa 4) on ka näha, et kostja nõudis kinnistule juurdepääsu eest hagejalt tasu ja pakkus hagejale ühtlasi võimaluse alajaama alune maatükk ära osta. Kaebuses toob kostja esile, et tema vastuväide hageja tegevusele kostja kinnistul seostub hageja sooviga tegutseda viisil ja piirides, mida leping ega seadus ei võimalda. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele asjakohaselt märkinud, et sellise vastuväite esitas kostja esmakordselt alles kohtumenetluses. Puuduvad tõendid, et kostja oleks enne kohtumenetlust väitnud, et põhjus, miks ta hageja esindajaid oma kinnisasjale ei luba, on see, et hageja soovitud viisil tööde teostamine väljub kinnistusraamatusse kantud elektrivõrgu kaitsevööndi piiridest, mistõttu puudub kostjal töö tegemiseks lepingust või seadusest tulenev talumiskohustus. Kolleegiumi hinnangul oli hageja sellises olukorras õigustatud hagi esitama.
41.Kolleegium nõustub maakohtu otsustusega jätta menetluskulud TsMS § 162 lõikest 4 lähtudes poolte endi kanda. Kaebuses ei ole (alternatiivselt) menetluskulude jaotust vaidlustatud, vaid üksnes seoses sellega, et hagi rahuldamata jätmisel tuleks jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna ringkonnakohus hagi rahuldamise ulatust ei muuda, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
42.Apellatsioonkaebuse osalise põhjendatuse tõttu peab kolleegium mõistlikuks ja põhjendatuks jätta ka apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 163 lõikest 1 ja § 171 lõikest 1 lähtudes poolte endi kanda. Seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.