Elektrilevi OÜ hagi E R vastu lepingu täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857), lepinguline esindaja jurist Laura Sofia Annus Kostja: E R (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal ja advokaat Anneliis Räpo
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi lepingu täitmise nõudes.
2.Kohustada kostjat E Rt täitma Eesti Energia Aktsiaseltsi ja K K vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut ning võimaldama Elektrilevi OÜ esindajatele esimesel võimalusel juurdepääs aadressil xxxx asuvale alajaamale selleks, et teha uute kaablite sisseviik alajaama. Selleks kohustada kostjat E Rt tagama Elektrilevi OÜ esindajatele sisenemisvõimalus kostja E R kinnistule, võimaldada takistusteta juurdepääs alajaamale eesmärgiga teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud uute kaablite sisseviiguks alajaama vastavalt Eesti Energia Aktsiaseltsi ja K K vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule.
Jätta menetluskulud poolte enda kanda ja mitte määrata kindlaks menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse
2-19-805 kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja seisukohad
1.Elektrilevi OÜ (hageja) esitas 17.01.2019 hagi E R (kostja) vastu lepingu täitmise nõudes. Hageja palub kohustada kostjat võimaldama hageja esindajatele esimesel võimalusel juurdepääs aadressil xxxx asuvale alajaamale selleks, et teha uute kaablite sisseviik alajaama. Selleks kohustada kostjat tagama hageja esindajatele sisenemisvõimalus kostja kinnistule, võimaldada takistusteta juurdepääs alajaamale eesmärgiga teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud uute kaablite sisseviiguks alajaama.
2.Hageja väitel on Eesti Energia Aktsiaselts ja K K vahel sõlmitud 11.04.2002 Isikliku kasutusõiguse seadmise leping (edaspidi Leping). Lepingu punkti 4.1. kohaselt seadis K K Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks kinnisasjale asukohaga xxxx, katastritunnusega xxxx, asukohaga xxxx registriosa nr xxxx tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse alajaamale ja elektrikaablitele elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks.
3.19.01.2018 pöördus hageja kostja poole loa saamiseks kostja kinnistule sisenemiseks, et teostada alajaamas töid uute kaablite sisseviigu näol. Kostja vastas 28.01.2018, et tal puudub huvi lubada hagejal teostada uue kaabli paigaldustöid kinnistul.
4.Lepingu punkt 4.2. kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud võimaldama hagejal paigaldada alajaama kaitsevööndisse elektrivõrgu majandamiseks vajalikke kaableid. Ühtlasi tuleneb Lepingu punktist 5.6. kostjale kohustus tagada hageja töötajatele ja volitatud isikutele igal ajal tasuta pääs kinnistul paiknevale elektrivõrgu kaitsevööndile elektrivõrgu majandamiseks, samuti tagama võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks.
5.Hageja poolt soovitud tööde teostamise ala jääb Lepinguga hõlmatud ala sisse, mis tähendab, et hageja poolt planeeritud tööd on tööd, mille tegemist ja mille tegemise talumist on kostja Lepingust tulenevalt kohustatud lubama ja taluma. Hageja selgitab, et tal on vajalik kostja kinnistul asuvasse alajaama sisse viia maakaablid eesmärgiga rekonstrueerida xxxx piirkonna elektrivõrk.
6.Väide, et kostjal ei ole kohustusi hageja ees ei vasta tõele. Hageja selgitab, et elektrituruseaduse kohaselt tuli 1. jaanuariks 2005 eraldada omaette juriidilisteks isikuteks Eesti Energia AS-i põhivõrgu ja jaotusvõrgu äriüksused. Seetõttu asutati 16.06.2004 Osaühing Jaotusvõrk, mis 18.05.2012 nimetati ümber Elektrilevi OÜ-ks. Eesti Energia ASi ja Osaühing Jaotusvõrk sõlmisid 01.07.2004 lepingu, mille kohaselt andis Eesti Energia AS tasu eest Osaühingu Jaotusvõrk valdusesse ja kasutusse Eesti Energia AS-i omandis oleva organisatsiooniliselt iseseisva äriüksuse - jaotusvõrk, sealhulgas ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud. Kostja ja Eesti Energia AS-i vahel 11.04.2002 sõlmitud Lepingu punkti 4.4. kohaselt leppisid pooled kokku, et kasutajal (Eesti Energia AS-il) on õigus kasutusõigus uuele õigustatud isikule üle anda. Lepingust tulenevad Eesti Energia AS-i õigused ja kohustused läksid üle hagejale (endise ärinimega Osaühing Jaotusvõrk) ja vastav kanne tehti 26.05.2005 ka kinnistusraamatusse. See tähendab, et Lepingust tulenevad õigused ja kohustused on hagejale korrektselt üle läinud ning hagejal on õigus taotleda juurdepääsu kostja kinnistul asuvale alajaamale.
7.Väide, et hageja on paigaldanud kostja kinnistule suures mahus kaableid ilma kostjaga eelnevalt kooskõlastamata ei vasta tõele. 2004. aastal tekkis vajadus viia kostja kinnistul
2 (7)
2-19-805 asuvast alajaamast maakaabel kostja naaberkinnistule. Selleks andis kostja ka oma nõusoleku. Hageja nõustub kostjaga, et nimetatud maakaabli osas ei ole poolte vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingut, kuid see ei tähenda, et nimetatud maakaabel oleks kostja kinnistule ebaseaduslikult pandud. Isegi kui kostja poolt viidatud maakaabel oleks ebaseaduslikult pandud, ei anna see kostjale õigust keelduda Lepingu täitmisest.
8.Kostjal on õigus, et alajaama ida poolne nurk väljub Lepingu lisas märgitud objekti piiridest, kuid hageja soovib tähelepanu juhtida, et alajaam jääb ikkagi Lepinguga määratletud kaitsevööndi sisse, mistõttu kostja väide, nagu alajaam asuks väljaspool Lepinguga määratletud kaitsevööndi ulatust ning, et hageja soovib kaevetöid teostada kaitsevööndi väliselt, ei vasta tõele. Arvestades, et hageja soovib kaablite sisseviiguks teostada kaevetöid alajaama kirdepoolse, ehk Xxxx poolse seina äärest, jäävad ka planeeritud kaevetööd igal juhul Lepinguga määratletud alajaama kaitsevööndi ulatusse.
9.Hageja ei nõustu ka kostja väitega, mille kohaselt ei ole kostja keelanud hagejal oma kinnistul asuval alajaamas töid teostada. Hageja on korduvalt üritanud saada kostja nõusolekut kinnistule sisenemiseks. Kostja ei ole hagejale nõusolekut andnud.
10.Kui kostja soovib, et vaidlusalune alajaam tema kinnistult demonteeritakse, siis on tal õigus esitada hagejale vastavasisuline avaldus. Kostja peab aga arvestama, et sellisel juhul on ta ka kohustatud kandma alajaama ümberpaigutamisega seotud kulud. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata.
12.Hageja haginõue resolutiivosas ei ole sõnastatud selliselt, et selle saaks kohtuotsusesse üle kanda nii, et resolutsioon oleks täidetav ka ilma kohtuotsuse põhjendava osata. Arusaadav ei ole see, kuidas soovib hageja juurdepääsu ning millisteks töödeks ning millisel perioodil. Sisuliselt taotleb hageja ju kohtult seda, et kohus kohustaks võimaldama hagejale kostja kinnistu vaba kasutust selliste toimingute ja tööde tegemiseks, mille sisu (sh tehnika, mida kasutatakse), kestuse, intensiivsuse ning ulatuse otsustab hageja ise.
13.Eesti Energia AS andis küll Lepingu hagejale üle, kuid lepingu üleandmisel ei ole hageja kasuks kasutusõiguse kannet kinnistusraamatuse tehtud. Lepingu p 4.4. kohaselt pooled lepivad kokku, et kasutajal on õigus kasutusõigus uuele õigustatud isikule üle anda. Üleandmiseks on vajalik kokkulepe (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Kuna hageja kasuks ei ole kasutusõiguse märget kinnistusraamatuse kantud, siis ei ole kostjal kohustusi hageja ees.
14.Kostja väitel soovis hageja paigaldada kaableid väljapoole Lepingu isikliku kasutusõiguse ala. Hagejat õigustaks teostama valdust tõendil „Elektrilevi projektile kantud servituudi ala“ helesinisega tähistatud alajaama ja kaabli piirides. Uued kaablid soovib hageja aga vedada alajaama ja elektrivõrgu kaitsevööndi teiselt küljelt ning selliselt, et need kulgevad läbi kostja kinnistu ala, millele isiklik kasutusõigus ega elektrivõrgu kaitsevöönd ei ulatu. Seega toimub vaidlus poolte vahel just haginõude teise poole (tööde teostamise) põhjendatuse üle.
15.Alajaam asub väljapool elektrivõrgu kaitsevööndit ja seega isikliku kasutusõiguse teostamiseks Lepingus kokku lepitud piire. Alajaama on veetud kaablid idapoolselt (täpsemalt kirdest) küljelt ning kostja arusaama kohaselt on see ala, mille kaudu soovib hageja teostada ka uute kaablite läbiviigu alajaama. Lepingu lisas on punasega tähistatud ruudukujuline ala. Punasega tähistatud ruudukujuline ala ongi elektrivõrgu kaitsevöönd, mis tuleneb selgelt Lepingu p-st 4.2.
3 (7)
2-19-805
16.Kostja kinnistule kaeve- või kaablitööde tegemiseks lube väljastatud ei ole.
17.Kostja ei lubanud antud tööde teostamiseks hagejat oma kinnistule, sest hageja on eelnevalt paigaldanud ilma kostja kooskõlastuseta suures mahus kaableid kostja kinnistule, väljapoole Lepinguga määratud ala. Kostja ei ole keelanud Lepingust tulenevate tööde teostamist kostja kinnistul. Hagejal on õigus kostja kinnistu kasutamine kaablite jms vedamiseks ning paigaldamiseks üksnes isikliku kasutusõigusega määratud osas ning kaitsevööndi piirides.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei jaga kostja arusaama, et hageja nõuet ei ole võimalik täita. Hageja esitas hagi lepingu täitmise nõudes, mitte selleks, et saada abstraktselt juurdepääsu ja võimalust teostada ehitustöid ükskõik kuskohas kostja kinnisasjal. Hagiavaldusest ja hageja nõudest on võimalik üheselt aru saada, et hageja esitas hagi lepingu täitmise nõudes. Selliselt hagi rahuldades ei teki võimalust, et kostjal oleks õigus Lepingu väliselt juurdepääsu saamiseks ja ehitustööde teostamiseks. Asjaolu, kuidas hageja Lepingust tuleneva talumiskohustuse piires oma töid teostab, ei oma kohtu hinnangul tähtsust kuna vaidlustamata asjaoludel sätestab Lepingu punkt 4.2., et kinnisasja omanik on kohustatud võimaldama Eesti Energia AS-il paigaldada alajaama kaitsevööndisse elektrivõrgu majandamiseks vajalikke kaableid. Ühtlasi tuleneb vaidlustamata asjaoludel Lepingu punktist 5.6. kostjale kohustus tagada Eesti Energia AS-i töötajatele ja volitatud isikutele igal ajal tasuta pääs kinnistul paiknevale elektrivõrgu kaitsevööndile elektrivõrgu majandamiseks, samuti tagama võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks. Kohtu hinnangul ei mõjuta ka asjaolu, et hageja ei ole avaldanud oma tööplaani ega projekti, mille alusel kavatseb hageja töid teostada ja mille teostamiseks ta juurdepääsu kostja kinnistule nõuab, käesoleva hagi menetlemist ega asja lahendamist. Hageja nõuab Lepingu täitmist selleks, et teha uute kaablite sisseviik alajaama.
19.Samuti leiab kohus, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele ka seetõttu nagu ei oleks hageja kasuks kasutusõiguse kannet kinnistusraamatuse tehtud. Kinnistusraamatu kande kohaselt on kasutusõigus sisse kantud Osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks. Osaühing Jaotusvõrk on Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) endine ärinimi. Kinnistusraamatu kandest tulenevat omandiõigust piiratud asjaõigusele pelgalt ärinime muutus ei mõjuta. Tegemist on sama juriidilise isikuga.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
21.Hageja nõuab kostjalt Eesti Energia Aktsiaseltsi ja K K vahel sõlmitud 11.04.2002 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu täitmist. Ehkki hagi resolutiivosa nõude tekst on ebapiisavalt sõnastatud, saab hageja vastavasisulist soovi järeldada hagiavalduse pealkirjast ja resolutiivosas märgitud taotlusest tervikuna.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuleb kohtul käesolevas asjas hinnata, kas kostjal on kohustus lepingu täitmiseks selliselt, et võimaldada hageja esindajatele esimesel võimalusel juurdepääs
4 (7)
2-19-805 aadressil xxxx asuvale alajaamale selleks, et teha uute kaablite sisseviik alajaama ning kohustus tagada hageja esindajatele sisenemisvõimalus kostja kinnistule, võimaldada takistusteta juurdepääs alajaamale eesmärgiga teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud uute kaablite sisseviiguks alajaama.
23.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: -
Eesti Energia Aktsiaselts ja K K vahel on sõlmitud 11.04.2002 Isikliku kasutusõiguse seadmise leping;
-
Eesti Energia AS-i ja Osaühing Jaotusvõrk sõlmisid 01.07.2004 lepingu, mille kohaselt andis Eesti Energia AS tasu eest Osaühingu Jaotusvõrk valdusesse ja kasutusse Eesti Energia AS-i omandis oleva organisatsiooniliselt iseseisva äriüksuse - jaotusvõrk, sealhulgas ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud;
- Kostjale kuulub xxxx asuv kinnisasi; - Hagejal on õigus kostja kinnisasja kasutada kaablite jms vedamiseks ning paigaldamiseks üksnes isikliku kasutusõigusega määratud osas ning kaitsevööndi piirides; - Hageja soovib kaablite sisseviiguks teostada kaevetöid alajaama kirdepoolse ehk Xxxx poolse seina äärest.
24.Vaidluse põhisisu on selles, kas kostja sooviks on tegelikult kaablite paigaldamine Lepinguga määratletud isikliku kasutusõiguse väliselt või mitte. Esiteks märgib kohus, et hageja ei ole Lepingu väliselt kaablite paigaldamist taotlenud ja hageja ei saakski seda teha kuna talumiskohustust muus kui Lepinguga määratletud ulatuses kostjal ei ole.
25.Teiseks leiab kohus, et hagejal ei ole võimalik kaablite sisseviiguks teostada kaevetöid alajaama kirdepoolse ehk Xxxx poolse seina äärest sellises ulatuses nagu hageja arvab. Kohus ei nõustu hagejaga, et Lepingu lisaks oleval plaanil ja kostja poolt 07.06.2019 esitatud plaanil (tl 67) on märgitud ainult alajaama ruumiline ulatus ehk alajaama välisseinte piirid, mitte aga alajaama kaitsevööndi ulatus. Lepingu punkt 4.1. sätestab, et „Käesoleva lepinguga seab omanik kasutaja kasuks kinnistule, kinnistusraamatu esimesele vabale järjekohale, tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse alajaamale ja elektrikaablitele, mis on tähistatud käesolevale lepingule lisatud plaanil punasega, Elektrivõrgu Kaitsevööndi ulatuses Elektrivõrgu Majandamiseks.“ Sama Lepingu p 4.2. kohaselt „Kasutusõiguse objektiks on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud Elektrivõrgu Kaitsevöönd, ja mida kasutajal on õigus kasutada Elektrivõrgu Majandamiseks ja Elektrivõrgu Kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada Elektrivõrgu kaitsevööndisse Elektrivõrgu rajatisi (iseäranis Elektriliinid) ja neid edaspidi kasutada, (edaspidi kasutusõiguse ese).“ Lepingu p 1.2.3 kohaselt on Elektrivõrgu Kaitsevöönd elektriliine ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus Elektrivõrgu ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999.a. määrusega nr 22. (tl 6-11). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et pooled on käesolevas menetluses erineval arusaamal Lepingu tõlgendamisel selles osas, mida hõlmab Lepingus märgitud „Elektrivõrgu Kaitsevöönd“, kuid lepingupoolte ühine tahe oli Lepingu sõlmimisel kohtu
5 (7)
2-19-805 hinnangul see, et Lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud ruut tähendabki „Elektrivõrgu Kaitsevööndit“ Lepingu p 1.2.3 tähenduses. Lepingu p 1.2.3 sätestab üldise antud Lepingus toodud mõiste „Elektrivõrgu Kaitsevöönd“ määratluse. Tegemist on üldsättega. Lepingu p 4.2. määratleb aga üheselt ja arusaadavalt, milline on Lepingus märgitud „Elektrivõrgu Kaitsevööndi“ ulatus. Selleks on Lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil punasega märgitud „Elektrivõrgu Kaitsevöönd“. Kostja poolt esitatud plaanil on see märgitud punase ruuduna (tl 62). Seega ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et Lepingus punasega märgitud alale lisanduks täiendavalt mingi ala (2 meetrit). Pooled on selliselt lepingu sõlminud, määratledes kaitsevööndi ulatuse Lepingule lisatud plaanil. Kostjal ei ole sellest tulenevalt kohustust arvestada täiendava kohustusega taluda hageja juurdepääsu ja töid mingis täiendavas ulatuses.
26.Hageja viited Ehitusseadustikule on kohtu hinnangul asjakohatud. Käesoleval juhul tuleneb kostja kohustus taluda elektrivõrgu kaitsevööndis võõrast ehitist ja selle kasutamist lepingu alusel. Lepingus on määratletud selle konkreetne ulatus ja sisu.
27.Seega kaablite sisseviiguks kaevetööde teostamine alajaama kirdepoolse ehk xxxx poolse seina äärest (tl 13) ei ole kohtu hinnangul võimalik, kuna olukorras, kus hageja ja kostja poolt esitatud plaanidel sinisega märgitud ristkülik tähistab alajaama tegelikku asukohta jääks kirdepoolne nurk Lepinguga kokku lepitud elektrivõrgu kaitsevööndist välja. Hageja saab töid teostada üksnes Lepingu lisaks oleval plaanil märgitud punasega tähistatud ala ulatuses, mitte selle väliselt. Eeltoodule vaatamata kuulub hagi siiski rahuldamisele, kuna hageja nõue sisaldas endas Lepingu täitmise nõuet.
28.Asjaolu, kas hageja on eelnevalt paigaldanud ilma kostja kooskõlastuseta suures mahus kaableid kostja kinnistule, väljapoole Lepinguga määratud ala, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja on soovinud kostja kohustamist täitmaks poolte vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut. Asjaolu, milliseid kaableid hageja on mujale paigutanud, väljub käesoleva asja raamest.
29.Samuti ei ole käesolevas asjas asjakohane see, kas kostja kinnistule on või ei ole kaeve- või kaablitööde tegemiseks lube väljastatud. Kohaliku omavalitsuse poolt kaevetööde lubade väljastamine on avalik-õiguslik menetlus, mis ei hõlma endas koormatud kinnisasja talumiskohustuse üle otsustamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud olukorras, kus kohus ei saanud jätta hagi läbivaatamata ja kohus pidi hagi rahuldama olukorras, kus sisuliselt hageja enda eesmärki ei saavuta, oleks kostjalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Hagejal tulnuks arvestada, kas sellise hagiga ning sellise lepingu sõnastusega on hagejal üldse võimalik midagi saavutada. Kostja vastuväidete kohaselt oleks kostja võimaldanud hagejal töid teostada kokkulepitud kasutusõiguse raames.
31.Eeltoodust tulenevalt kohus käesolevas asjas menetluskulusid kindlaks ei määra. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
6 (7)
2-19-805 Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2020 kohtuotsusega täpsustati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.10.2019 kohtuotsust.
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.