Võlaõigus › Võõrandamislepingud

jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostjad võtsid hagis esitatud nõude hagivastuses omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab kostjatelt Disain Viimistlus OÜ ja X X solidaarselt hageja Karl Bilder OÜ kasuks põhivõlg summas 11 027,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 2038,81 eurot ja viivis võlgnetavalt põhisummalt (11 027,65 eurot) alates 29.02.2020 määraga 0,2 % iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures X Xilt väljamõistetava põhinõude ja viiviste kogusuurus on piiratud käendaja vastutuse maksimumsummaga 12 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja. Kohtuasja algatamisel tasus hageja riigilõivu summas 900 eurot. Õigusabikulud olid summas 360 eurot. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on riigilõivu tasunud ning seega menetluskulusid kandnud ja vastav kulu tuleb kostjatel hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja hageja menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kohus ei näe põhjust ega alust, miks

kostjad ei peaks tasuma nimetatud osa menetluskuludest, kuivõrd kuigi kostjad võtsid hagi kohe õigeks, andsid kostjad oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Hageja on tõendanud, et on kostjaid võlgnevustest teavitanud, kuid kostja vaidlusalust võlgnevust ei tasunud. Seega jätab kohus hageja menetluskulud kostjate kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja endi kanda. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud summas 1260 eurot hageja kasuks. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.