Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

ASJAOLUD

Hageja ja B.B. töötasid ühes ruumis, kus ka üldkoosoleku kutse oli üleval. Oluliste teadete avaldamine sellisel viisil oli poolte vahel väljakujunenud tava. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et A.A. ei ole kostja liige ega saanud seda ka olla. Kehtinud põhikirja p-le 3.2 otsustas juhatus uue liikme vastuvõtmise. Kuna juhatuse liikme volitusi ei olnud seaduses piiratud, siis omas B.B. ja omab tänaseni õigust kostja juhatuse liikmena vastava otsuse tegemiseks. Avaldus juhatuse liikmeks asumise kohta ja selle vastuvõtmiseks on digitaalselt 26. oktoobril 2016 allkirjastatud kell 14.20 ja aktsepteeritud kell 14.22 juhatuse poolt, s.o enne üldkoosoleku algust. Seega on A.A. liikmeks võtmine kehtiv ja see ei ole kuidagi vastuolus kostja põhikirjaga või seadusega. Hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine oli igati kostja huvides ja kostjal oli õigus seda teha isegi siis, kui ta ei oleks kokku kutsunud üldkoosolekut. Hageja käitumine oli otseselt vastuolus kostja põhikirjas toodud kohustuste täitmisega ning kostja on esitanud selles osas hageja vastu ka tsiviilõigusliku tagastusnõude tsiviilasjas 2-17-3478. Lisaks on tänaseks ka ilmnenud, et hageja tegevus erinevatele ametiasutustele teadlikult valeandmete esitamisega (Sotsiaalkindlustusamet, Prokuratuur) on oluliselt kahjustanud ühingu mainet. MTÜS § 16 reguleerib ühingust liikme välja arvamist. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed (MTÜS § 22 lg 3). Kuna hageja oli liikmeskonnast välja arvatud, oli koosolek otsusevõimeline ja seda ei muuda ka koosoleku päevakorra punktide järjestus, sest kostja liikmete tahe on olulisem kui formaalsus päevakorra punktide osas. MTÜS § 22 lg 4 sätestab, et igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Seadusest tulenevalt ei oleks hageja saanud osaleda teda puudutavate küsimuste arutelul ja seega ei ole üldkoosoleku otsused teda ennast puudutavates küsimustes kuidagi tühised või kehtetud.

MAAKOHTU OTSUS

Käesolevas asjas on tegemist pööratud tõendamiskoormisega: hagejal ei ole võimalik negatiivset asjaolu (teadet ei olnud või kutseid ei saadetud) tõendada, piisab oma väite põhistamisest ning sellest tulenevalt on kostjal kohustus oma väidet (teade oli olemas) tõendada. Oma väidete kinnitamiseks on kostja esitanud pildimaterjali, millest nähtub, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade oli infotahvlil. Hageja on soovinud oma väiteid, et nimetatud teadet ei olnud infotahvlil, tõendada tunnistajate ütlustega. Kohus kuulas tunnistajad üle 10. juuni 2019 kohtuistungil. Tunnistaja väitis kohtusaalis talle näidatud fotol oleva teate kohta: „Seda ma ei ole näinud.“. Tunnistaja C.C. selgitas ka, et ta oli lapsega hoolduslehel kuni 10. oktoobrini 2016 ja uuesti alates 25. oktoobrist 2016. Tunnistaja vastas küsimusele, kas stendil oli üldkoosoleku kokkukutsumise teade „Ei.“ Vastates küsimusele, kaugel oli stend tunnistaja lauast, väitis tunnistaja, et „Ei olnud väga kaugel, siis istusin juba akna alla, ta oli otse mu vaateväljas. Mõned meetrid.“ Tunnistaja kinnitas, et ta käis 2016. aasta oktoobri lõpus ühel korral kolmapäevast kuni pühapäevani koolitusel. Muul ajal oli tunnistaja tööl. Maakohus leidis, et tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja ei tõenda seetõttu hageja väidet, et infostendil ei olnud teadet. Inimeste mäletamisvõime on erinev, kuid selleks, et saaks kinnitada, et tunnistaja mäletaks konkreetset sündmust, peab tunnistaja suutma ka usutavalt selgitada, miks ta seda sündmust väga täpselt mäletab. Praeguses asjas pidi tunnistajad kinnitama seda, et nad ei näinud infostendil üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Seega ei ole tegemist mingi ebatavalise sündmusega (nt autoavarii, äkiline tuulepuhang vms), mille puhul on tunnistaja tähelepanu teravdatud sellele sündmusele ja ta võib hiljem suuta suuremate vigadeta (mälu tavapärased vead) kirjeldada sündmust. Tunnistaja D.D. ei mäletanud seda, millal tal tööleping kostjaga lõppes, miks see lõppes, mis muu info stendile postitatud oli ega isegi mitte seda, kas ta kõnealusel perioodil üldse tööl viibis või viibis kõnealusel perioodil töövõimetuslehel ja kokkuleppel tööandjaga oli üldse kodusel ravil. Kostja juhatuse liige küsis tunnistajalt, kas tunnistaja julgeb väita, et ta ei olnud kodusel ravil lapsega 10. oktoobrist kuni

Mõlemad pooled on kohtule selgitanud ja seda kinnitavad ka esitatud dokumendid, et nende omavaheline suhtlus halvenes seetõttu, et ühingu teine juhatuse liige kaotas usalduse hageja vastu. Juhatuse liikmete omavaheline läbisaamine oli häiritud ning juhatuse liikmete tavapärase suhtluse standardite järgi ei saanudki B.B. hagejat teavitada suuliselt vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisest. Samuti on kostja selgitanud, et tal ei olnud kindlust, et hageja e-kirju loeb või neile vastab. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas toimus tavapäraselt üldkoosoleku kokkukutsumine (nt varasemate üldkoosolekute kohta e-kirjad). Hageja küll mainis, et juhatuse liikmed on varasemalt vahetanud ca 1000 e-kirja, kuid kas neist mõni oli ka üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, seda kohtule esitatud ei ole. Seetõttu luges kohus teate panemise infostendile piisavaks teavituseks MTÜS § 20 lg 5 ja § 20 lg 6 mõttes. Infostend oli tööruumides, kus töötas ka hageja, seega pidi hageja seda infostendilt nägema. Ühingu 2016. aasta oktoobris kehtinud põhikirja p 3.4 nägi ette, et üldkoosolekul on õigus välja arvata ühingust liige, kes ei täida ühingu põhikirja või kelle teod ei vasta ühingu eesmärkidele ja tekitavad ühingule moraalset või materiaalselt kahju. Maakohus nõustus kostjaga selles, et vastavalt põhikirja p-le 3.2 otsustas juhatuse uue liikme vastuvõtmise. Kuna juhatuse liikme volitusi ei olnud seaduses piiratud, siis oli B.B.l õigus kostja juhatuse liikmena vastava otsuse tegemiseks. B.B. viitas otsuse tegemisel kehtinud põhikirja p-le 5.13. Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et ta kutsus 4. jaanuaril 2019 hageja veelkordselt formaalselt üldkoosolekule 11. jaanuaril 2019, millele ta ei ilmunud ning teatas e-kirjaga 10. jaanuaril 2019 vastuväitest päevakorrapunktile enda väljaarvamisele. Seega otsustas ühing teist korda hageja välja arvata ühingu liikmeskonnast. Hageja vastus kinnitab, et ta oli teadlik koosolekust, kuid lihtsalt ei soovinud sellel osaleda, seega on talle korduvalt pakutud ka ärakuulamist, mida ta ei ole soovinud kasutada. Ei ole arusaadav hageja soovimatus jätta selgitamata ühingule enda soove, arvestades, et käimas on kohtumenetlus, milles ta on vaidlustanud enda väljaarvamise ühingu juhatusest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb saata, mitte see stendile riputada. MTÜS § 20 lõigetes 6 ja 7 räägitakse „teate saatmisest“, mis hageja arvates üheselt tähendab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb liikmetele saata. Kuna üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei saadetud e-kirjaga, on tõenäoline, et kostja tahtis üldkoosoleku salaja pidada. Maakohtu seisukoht, et tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed (maakohtu otsuse punkt 24), on üllatuslik. Menetlusosalise üllatamise vältimiseks peab kohus talle pärast tõendi vastuvõtmist teada andma, et tõendi usaldusväärsus on seatud kahtluse alla. Samuti peab poolt teavitama sellest, miks peetakse tõendit ebausaldusväärseks ning andma talle võimaluse esitada vastuväited tõendi ebausaldusvääruse väitele. Hageja hinnangul ei saa tunnistajalt eeldada, et nad mäletaks ligi kolme aasta taguseid konkreetseid kuupäevi nagu näiteks koolitusel käimise või haiguslehel olemise täpne aeg. Tegemist on infoga, mille inimene unustab suhteliselt kiiresti. Samas on loomulik, et erakordsete sündmuste asjaolud on kauem ja paremini meeles. Antud juhul oli kostja juhatuse liikmete erimeelsuste tekkimine selline sündmus, mis puudutas kõiki kostja töötajaid ja tõi kaasa ka töötajate töölt lahkumist. Tunnistajad meenutasid teatega seonduvat esmalt pool aastat pärast sündmust ja on loomulik, et see asjaolu jäi neile sellest ajast peale paremini meelde kui muu info, mille meelde jätmine ei olnud oluline. Isegi juhul, kui vaieldava üldkoosoleku otsused ei ole tühised, oleks tulnud need kehtetuks tunnistada, kuna need on vastuolus ühingu põhikirja ja seadusega. Üldkoosolek tehti selleks, et kostja juhatuse teine liige B.B. saaks varjata ja takistada kostja kontodelt raha kadumise uurimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.