4.Kohtutäitur Oksana Kutšmeil ja YY puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 23. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule avalduse XX (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks. Kohtutäitur palub peatada võlgniku A-, B-, ja C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kohustada võlgnikku loovutama Maanteeametile oma juhiluba nr xxx. Kohtutäitur palub jätta menetluskulud võlgniku kanda. YY (sissenõudja) esitas 5. aprillil 2015 kohtutäiturile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Sissenõudja palus pöörata sundtäitmisele Tartu Maakohtu 28. detsembri 2011 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx, mille kohaselt peab võlgnik maksma elatist 139 eurot 1 senti kuus kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 15. mai 2015 lahendiga tsiviilasjas xxx suurendati 28. detsembri 2011 kohtuotsusega väljamõistetud elatist alates 15. aprillist 2015 kuni 195 euroni kuus, kuid mitte väiksema summani kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtutäitur algatas 20. aprillil 2015 elatise nõude täitmiseks võlgniku suhtes täitemenetluse, täiteasi nr xxx. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 2. mail 2015. Võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus ei ole viinud elatise võlgnevuse rahuldamiseni ega igakuise elatise korrapärase tasumiseni. Nõude jääk on 2019 novembri seisuga 22 640 eurot 18 senti, sh elatise nõue 20 289 eurot 90 senti. Kohtutäiturile on täitemenetluse käigus laekunud 40 eurot 81 senti. Sissenõudmise tulemusena laekusid summad 13. mail ja 1. juulil 2015. Sissenõudja esitas 21. novembril 2019 kohtutäiturile avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks. Võlgnik omab A-, B-, ja C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtutäitur tegi 22. novembril 2019 võlgnikule hoiatuse, et kohus võib elatise võlgnevuse tõttu sissenõudja nõusolekul peatada võlgniku juhtimisõiguse. Kohtutäitur selgitas, et võlgnik on kohustatud 30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest täitma vähemalt ühe TMS § 1771 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud tingimustest. Kohtutäitur selgitas, et hoiatus kehtib kaks aastat alates selle kättetoimetamisest. Hoiatus toimetati võlgnikule isiklikult kätte 30. novembril 2019. Võlgnik ei täitnud hoiatusest hoolimata elatise nõuet ega sõlminud selle tasumiseks kokkulepet. Võlgnik ei pöördunud kohtutäituri poole ega reageerinud hoiatusele.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlgnik on sissenõudja ees kohustusi täitnud. Võlgnik on võimalusi arvestades elatist tasunud. Võlgnik on andnud sissenõudjale iga kuu taskuraha 100 eurot. Võlgnik andis sissenõudjale eelmisel kevadel riiete ostmiseks 300 eurot. Võlgnik toetas sissenõudja hambaklambrite eest tasumist. Võlgnik elab xxx talus. Kinnisasja omanik on XXX. Võlgnik kasutab kinnisasja tasuta.
Võlgnik ei tööta. Võlgnik on teinud juhutöid, lõhkunud puid ja andnud juriidilisi konsultatsioone. Võlgnik töötas ametlikult viimati eelmisel suvel. Võlgnik sai ühekordse sissetuleku 600 eurot. Võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise tulemusena ei saaks võlgnik enam liikuda. Võlgnik elab maal. Liikumisevõimaluste puudumise tõttu oleks võlgniku toimetulek takistatud. Võlgnik muutuks abivajajaks. Võlgniku ülalpeetavate olukord halveneks oluliselt. Võlgnik ei saaks üldse elatist maksta. Võlgnik ei saaks enam vabatahtliku tööd teha. Võlgnik on aktiivne vabatahtliku töö tegija. Võlgnik on panustanud vabatahtlikuna Peipsi Toidu arendamisse XXX kaudu. Võlgnik on vabatahtlik päästja XXX. Võlgnik ei saaks enam koolis käia. Võlgnik õpib Eesti Merekooli statsionaarses õppes. Kool on Tallinnas. Võlgnik on nõus sissenõudjat toetama, ent ei soovi sissenõudja ema ega kohtutäiturit üleval pidada.
3.Sissenõudja selgitas, et võlgnik ei ole elatist maksnud. Sissenõudja saab umbes korra 2-3 kuu jooksul, kui ta võlgniku juures käib, võlgnikult taskuraha 100 eurot. Seda ei saa pidada elatise tasumise kohustuse täitmiseks. Sissenõudja ema kannab kõik sissenõudja kulud ja annab talle taskuraha. Võlgnik maksis poole sissenõudja breketite kulust. Võlgnik ei maksa breketite igakuise pingutamise eest. Sissenõudja on saanud jõuludeks ja sünnipäevaks mänguasju ja kingitusi, näiteks Iphone telefoni. Võlgnik ei ole leidnud aastate jooksul võimalust, et minna tööle ja maksta elatist. Võlgnikul on samas aega ja energiat vabatahtlike tegevuste jaoks. Võlgnik ei soovi elatist maksta. Sissenõudja ei usu, et on võimalik saavutada olukorda, kus võlgnik maksaks korrapäraselt elatist. Võlgnikult tuleks juhiload ära võtta, kuna ta ei toeta sissenõudjat niikuinii.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus rahuldas 7. aprilli 2020 määrusega kohtutäituri avalduse. Kohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse alates kohtumääruse jõustumisest tähtajatult. Kohus keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Kohus kohustas võlgnikku viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohus selgitas, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Kohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ning kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on lapse elatise võlgnevuse korral võlgniku õiguste piiramise regulatsiooni eesmärk tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isikud täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise eesmärk võlgnikku karistada. Meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Võlgniku õiguste piiramise eesmärk on tagada lapsele igakuine elatis, mitte elatise võlgnevuse sisse nõudmine. Kui võlgnik asub pärast hoiatuse kättetoimetamist või kohtutäitäituri poolt kohtule avalduse esitamist korrapäraselt igakuist elatist tasuma, tema õigusi ei piirata. Varem kogunenud võlgnevus tuleb sisse nõuda kasutades teisi täitemenetluses olevaid meetmeid.
Kohus leidis, et TMS § 1772 lõikes 1 sätestatud eeldused võlgniku mootorsõiduki juhtimise õiguse kehtivuse peatamiseks on täidetud. Võlgnik ei ole sissenõudja kasuks elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluses alates 1. septembrist 2019 maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist. Kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist võlgniku vara arvel sisse nõuda. Sissenõudja on nõus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega. Kohtutäitur hoiatas 25. novembril 2019 sissenõudja nõusolekul võlgnikku TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisest. Võlgnik kinnitas 30. novembril 2019 hoiatuse kättesaamist. Võlgnik ei põhjendanud kohtutäiturile, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks ebaõiglane. Võlgnik omab A-, B- ja C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Võlgnik ei ole pärast kohtusse avalduse esitamist asunud elatisenõuet täitma ega tasunud sissenõudja ülalpidamiseks vähemalt kahe kuu elatist. Võlgnik ei ole sõlmitud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet, ega esitanud põhjendusi, miks õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik märkis, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Võlgnik on andnud sissenõudjale igakuiselt taskuraha 100 eurot ja kandnud sissenõudjaga seotud erinevaid kulusid, nt tasunud pool breketite paigaldamise kulust ja ostnud sissenõudjale riideid. Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Ülalpidamist on PKS § 97 p 1 kohaselt õigustatud saama alaealine laps. Lapsega koos elav vanem peab PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt kasutama elatist lapse huvides. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud seega siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Erandina on võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti lapsele. Seejuures tuleb aga arvestada, et lapsel, so alla 18-aastasel füüsilisel isikul on TsÜS § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Ülalpidamiskohustust ei saa reeglina seega lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele. Kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele eelnevalt nõusoleku või kiidab ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kuna sissenõudja ema ei andnud nõusolekut ülalpidamiskohustuse sissenõudjale täitmiseks ega kiitnud seda ka hiljem heaks, ei saa lugeda võlgniku ülalpidamiskohustuse täitmist (lapsele taskuraha andmisega) kohaseks täitmiseks. Võlgnik ei tööta, kuna õpib Eesti Merekoolis. Võlgnik ei ole ametlikult töötanud juba aastaid. Võlgnik panustab suurema osa oma ajast vabatahtlikuna Xxx tegemistesse ning osaleb aktiivselt mere- ja järvepäästes. Elatusvahendeid teenib võlgnik juhutöödest, nt puude lõhkumisest ja juriidilise nõu andmisest. Need ei ole mõjuvad põhjused elatise tasumata jätmiseks. Sissetuleku puudumine ei vabasta vanemat elatise maksmisest. Võlgnik panustab suurema osa ajast vabatahtlikuna kogukonna- ja ühiskonna tegemistesse, kuid ei panusta sissenõudja ülalpidamisse. Kuna võlgnik annab sissenõudjale igakuiselt taskuraha, ei ole eluliselt usutavad võlgniku selgitused järjepideva sissetuleku puudumise kohta. Võlgnik elab MTÜ-le Xxx kuuluvas elamus, mille kasutamise eest ta ei maksa üüri ega kommunaalmakseid. Juhtimisõiguse peatamine ei piira võlgniku tegevust ega takista tema või ta ülalpeetavate toimetulekut. Juhtimisõigus ei ole võlgnikule vajalik tööülesannete täitmiseks ega muuda võlgniku majanduslikku olukorda halvemaks,
arvestades, et ta ei ole aastaid ametlikult töötanud. Vabatahtlikku tööd teeb võlgnik tasuta. Võlgnik väidetest ei tulene seega, et mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus jättis TMS § 1774 lg 2 p 3 seega kohaldamata. Kui kohus peatab TMS § 1772 lg 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta TMS § 1772 lg 2 järgi sama kohtumäärusega vastava õiguse või loa või mõlema andmise. Kuna kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks, jäid menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel võlgniku kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Võlgnik esitas määruskaebuse. Võlgnik palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Võlgnik palub jätta menetluskulud solidaarselt kohtutäituri ja sissenõudja seadusliku esindaja kanda. Õiguste piiramine takistab võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik elatub juhutöödest. Võlgniku sissetulek on korrapäratu. Sissetulekust piisab üksnes võlgniku minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Võlgnik ei ole võimeline elatist maksma. TMS § 1774 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et isikul on olemas tegelik võimalus elatist tasuda, kuid ta hoiab sellest tahtlikult kõrvale. Võlgnikul ei ole võimalik tõendada, et tal puudub sissetulek, millest elatist tasuda, kuna tegemist on negatiivse asjaoluga. Kui sissenõudja või kohtutäitur väidab, et võlgniku sissetulek on suurem, tuleb neil seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Kui sissenõudja ja kohtutäitur ei esita tõendeid ja kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt ka ei tuvasta, et isiku sissetulek on suurem, tuleb lähtuda ametlikust sissetulekust. Maakohus oleks pidanud esitama päringu kohtutäiturile või teistesse ametiasutustesse, et saada võlgniku sissetuleku kohta teavet. Kuna kohus ei teinud seda, pole põhjust arvata, et võlgnikul on sissetulek, mille arvel ta saaks elatist tasuda. Maakohus ei tuvastanud kolmekuulist ajavahemikku, mille jooksul on elatis korrapäraselt maksmata, ega selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suurust. Üldsõnalised järeldused maksmise korrapäratuse kohta ei asenda faktiliste asjaolude tuvastamist. Maakohus ei põhjendanud, kuidas aitab võlgniku õiguste piiramine elatise maksmisele kaasa. Kui kohus ei leia, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise kohaldamist korrapäraselt elatist tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma, vaid karistusliku meetmega. Juhtimisõiguse piiramine vähendab võlgniku võimalusi sissetulekut teenida. Võlgniku sissetulek sõltub juhutöödest, mis tekkivad ootamatult ja võivad vajada kiiret liikumist. Juhtimisõiguse peatamine pärsib elatise tasumist, kuna selle tulemusena võlgniku sissetulek väheneb. Võlgnik peab loobuma sellisest tööst ja sissetulekust, mida ta saaks teenida, kui tal oleks juhtimisõigus. Kuna võlgnik ei saa õiguste piiramise tõttu asuda tööle, ei saa ta ka tasuda elatist ulatuses, mis võimaldataks tal juhtimisõiguse taastada. Võlgnik elab maapiirkonnas, kus ei ole häid võimalusi ühissõiduki kasutamiseks. Ühissõiduki kasutamine ei ole käesoleval ajal ka tervislikel põhjustel aktsepteeritav alternatiiv. Juhtimisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku tema ja ta ülalpeetavate toimetulekut. Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. See tooks kaasa võlgniku õiguste automaatse piiramise.
Õiguste piiramise eesmärk on sundida pahatahtlike elatise võlgnike, kes ei tasu elatist, kuigi neil on selleks võimalus, elatist tasuma. Kui tegemist ei ole pahatahtliku elatise võlgnikuga, vaid raskesse majandusliku ja elulisse olukorda sattunud isikuga, ei ole meetme kohaldamine eesmärgipärane.
5.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik on võimeline vähemalt osaliselt elatist tasuma. Võlgnik väitis ärakuulamisel, et ta annab sissenõudjale taskuraha 100 eurot kuus ja andis eelmisel kevadel riiete ostmiseks 300 eurot. Võlgniku väitel toetas ta ka hambaklambrite eest tasumist. Võlgnik esitas määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel. Võlgnikul on seega raha, et advokaadile maksta. Kui võlgniku majanduslik olukord ei võimalda tal tasuda elatist täitedokumendis sätestatud määras, on kohaseks õiguskaitsevahendiks elatise vähendamise taotlemine. Võlgnik hoiab kohtuotsuse täitmisest teadlikult kõrvale. Võlgnik väitel ei soovi ta maksta elatist täitedokumendis sätestatud viisil, sest tema arvates peab ta sellega üleval sissenõudja ema ja kohtutäiturit. Võlgniku juhtimisõiguse piiramine on põhjendatud selleks, et võlgniku suhtumist muuta ja motiveerida teda täitma elatise maksmise kohustus nii, nagu kohtuotsus ette näeb. Kohus avaldas 1. aprilli 2020 kohtuistungil, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgniku suhtes korduvalt taotletud asenduskaristuse määramist. Asenduskaristuse määramise menetlused on lõppenud asenduskaristust määramata, sest võlgnik maksis trahvid enne ära. Võlgnik ei esitanud kohtutäiturile põhjendusi, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kohtutäituril puudus seega võimalus avalduse kohtule esitamise otsustamisel võlgniku põhjendustega arvestada.
6.Sissenõudja leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud. Võlgnikul on olnud võimalik kasutada oma lubasid töö leidmiseks ja sissenõudja toetamiseks, kuid ta ei ole seda 10 aastat teinud. xxx võimaldab võlgnikul mugavalt ära elada ja jätta elatis maksmata. Kodulaen majale, milles nimetatud ühing asub, on sissenõudja ema kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
8.Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus TMS § 1772 lg 1 p 2 järgi sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse. Kohus ei peata TMS § 1774 lg 2 kohaselt võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning tasunud vähemalt ühe kuu elatise või põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnikul tuleb välja tuua ja tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (vt Riigikohtu 20. detsembri 2017 lahend tsiviilasjas nr xxx).
9.Võlgnik peab Tartu Maakohtu 28. detsembri 2011 lahendist tsiviilasjas nr xxx ja Tartu Maakohtu 15. mai 2015 lahendist tsiviilasjas xxx tulenevalt maksma sissenõudjale elatist summas, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tl
40 - 41). Kohtutäituri väitel on täitemenetluse käigus laekunud 40 eurot 81 senti. Laekumised toimusid 13. mail ja 1. juulil 2015. Võlgnik ei väitnud, et ta on tasunud kohtutäituri vahendusel elatist suuremas ulatuses. Võlgniku väitel annab ta sissenõudjale taskuraha 100 eurot kuus, ning on andnud raha riiete ja hambaklambrite eest maksmiseks. Võlgniku väitel annab ta sissenõudjale ainult sularaha. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elatise tasumise kohustust ei saa pidada kohaselt täidetuks sissenõudjale raha andmisega, kui sissenõudja ema ei anna elatise sissenõudjale tasumiseks nõusolekut ega kiida seda ka hiljem heaks. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu sellekohaseid põhjendusi. Samas isegi juhul, kui pidada võlgniku poolt sissenõudjale raha andmist ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ei ole võlgniku poolt väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnalt võimalik järeldada, et võlgnik täidab ülalpidamiskohustust temalt kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses ja korrapäraselt, so igakuiselt. Võlgnik esitas sissenõudjale raha andmise tõendamiseks vestluse väljavõtte, milles sissenõudja küsib võlgnikult raha ja võlgnik nõustub seda andma. Sissenõudja küsis raha juunis 2019, augustis 2019 ja oktoobris 2019. Vestlusest ei nähtu, kui palju raha küsiti ja kui palju nõustuti andma. Vestlusest nähtub siiski, et hambaklambrite eest tuli maksta juunis 2019 kokku 400 eurot ja oktoobris 2019 küsiti 200 eurot. Sissenõudja kinnitas, et ta saab võlgnikult umbes korra 2-3 kuu jooksul taskuraha 100 eurot. Sissenõudja kinnitas ka seda, et võlgnik maksis poole hambaklambrite kulust ning on teinud talle jõuludeks ja sünnipäevaks kingitusi. Ringkonnakohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik andis juunis 2020 sissenõudjale hambaklambrite eest maksmiseks 200 eurot ja annab korra 2-3 kuu jooksul 100 eurot. Võlgnik ei ole seega alates 22. septembrist 2019, so kaks kuud enne kohtutäituri poolt võlgnikule hoiatuse tegemist, kuni 23. jaanuarini 2020, so kohtutäituri poolt kohtule avalduse esitamiseni, sissenõudjale kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses ja korrapäraselt elatist tasunud. Võlgnik ei ole asunud ka pärast kohtutäituri poolt kohtule avalduse esitamist sissenõudjale kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses ja korrapäraselt elatist maksma.
10.Võlgniku väitel ei ole ta võimeline elatist tasuma. Võlgnik ei tööta ametlikult. Vanem peab täitma lapse ülalpidamise kohustust eelkõige oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Võlgnik ei ole toonud välja, et tal oleksid terviseprobleemid või ta ei oleks mingil muul põhjusel võimeline tööd tegema. Asjaolu, et võlgnik tegeleb vabatahtliku tööga, sh on vabatahtlik päästja, viitab, et võlgnik on võimeline tööd tegema. Koolis käimine ei vabasta võlgnikku lapse ülalpidamiskohustusest tuleneva sissetuleku teenimise kohustusest. Võlgnik käib koolis selleks, et ta saaks tulevikus mere- ja järvepäästes rohkem kaasa teha, so oma vabatahtliku tegevuse arendamiseks. Võlgnik ei väida, et ta teeks seda töö leidmiseks ja sissetuleku teenimiseks. Võlgniku väitel teeb ta juhutöid, so lõhub puid ja annab juriidilist nõu. Võlgnik on andnud sellest tulust osa ka sissenõudjale. Võlgniku ja sissenõudja kirjavahetusest nähtub, et võlgnik on olnud valmis sissenõudjale pärast raha küsimist raha andma. Võlgnik ei ole vestluses väitnud, et tal ei ole raha või et ta saaks raha anda alles mõne aja pärast. Võlgnik suudab seega teenida sissetulekut, mis võimaldab tal lisaks enda minimaalsetele vajadustele katta ka sissenõudja vajadusi.
11.Juhtimisõiguse piiramine ei too kaasa seda, et võlgnikul ei oleks enam üldse võimalik liigelda. Võlgnik elab üksinda maal xxx talus, xxx külas, xxx vallas. Võlgniku elukohast vähem kui kahe kilomeetri kaugusel asub xxx bussipeatus. Buss peatub xxx peatuses 11 korda päevas, sh nii hommiku- kui ka õhtupoolikul. Peatusest saab sõita Tartusse, Koosale, Varnjasse, Kallastele, Alatskivile ja Kolkjasse, so kõikidesse suurematesse ümbruskonna asulatesse (maakonnaliinide bussipeatused, nende asukohad ja neid läbivad bussiliinid on Internetis
avalikult nähtavad aadressil www.peatus.ee). Bussiga sõitmine ei ole käesoleval ajal COVID19 viiruse leviku tõttu takistatud. Võlgnikul on seega võimalik kasutada liiklemiseks mootorsõiduki asemel ühistransporti. Bussisõit on Tartu maakonnas tasuta.
12.Juhtimisõiguse piiramine ei too kaasa seda, et võlgnikul ei oleks enam üldse võimalik tööd teha ja sissetulekut teenida. Võlgnik teeb juhutöid, so lõhub puid ja annab juriidilist nõu vastavalt vajadusele. Võlgnik ei kasuta töö tegemiseks seega mootorsõidukit. Võlgnik ei ole täpsustanud, millal ja kus võlgnik tööd teeb. Samas, kuna võlgnik teeb juhutöid, saab ta ise valida, kus, millal ja kui palju ta tööd teeb. Võlgnikul on bussiühendus kõigi tema elukohalähedaste suuremate asulatega. Võlgnikul on seega võimalik kasutada tööle jõudmiseks ühistransporti. Juriidilist nõu saab anda ka kaugtöö vormis ilma igapäevaselt kohale sõitmata. Ainuüksi see, et võlgnik peab juhtimisõiguse piiramise tõttu loobuma tööst ja sissetulekust, mida ta saaks teenida, kui tal oleks juhtimisõigus, ei ole piisav selleks, et jätta võlgniku juhtimisõigus piiramata. Üldjuhul on alati olemas töö, mille tegemiseks oleks juhtimisõigust vaja. Samas kui võlgnikul ei ole tegeliku kavatsust sellist tööd tegema hakata, siis ei saa üksnes sellise töö tegemise võimaluse olemasolu tõttu jätta võlgniku juhtimisõigust piiramata, kuivõrd see muudaks kogu regulatsiooni sisutühjaks. Võlgnik ei ole välja toonud ühtegi konkreetset tööd, mille tegemiseks on võlgnikul vahetu ja tegelik võimalus ning milleks on vaja mootorsõiduki juhtimisõigust.
13.Võlgnik ei märkinud, kes on võlgniku ülalpeetavad. Rahvastikuregistrist nähtub, et võlgnikul on lisaks sissenõudjale veel üks alaealine laps. Võlgnik ei ole samas väitnud, et ta osaleb oma teise alaealise lapse ülalpidamises ning et võlgniku juhtimisõiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku teise alaealise lapse toimetulekut.
14.Võlgnik on ei ole seega toonud välja mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud elatist korrapäraselt tasuda. Juhtimisõiguse piiramine ei takista oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik märkis ärakuulamisel, et ta on otsustanud, et ei täida kohtulahendit, kuna ta ei soovi sissenõudja ema ega kohtutäiturit üleval pidada. Tavapärased täitemenetluse meetmed ei vii seega ilmselt elatisnõude tasumiseni. Juhtimisõiguse piiramisest võlgnikule tulenevad kitsendused motiveerivad võlgnikku sissenõudjale korrapäraselt elatist tasuma. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et võlgnikul on õigus esitada kohtule hagi elatise vähendamiseks TsMS § 459 järgi.
15.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kohtutäitur ja sissenõudja osalesid menetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Kohtutäituril ja sissenõudjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.