Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2020. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-4033
Tsiviilasi
X X pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotihalduri taotlus lõpparuande kinnitamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik: X X (isikukood x, elukoht x, e-post xxx) Pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ; J. x, e-post [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Võlausaldaja
Nõude suurus
x
1 209,60 eurot
0 eurot
1 209,60 eurot
x
2 540 eurot
0 eurot
2 540 eurot
x
2 663,59 eurot
0 eurot
2 663,59 eurot
x
1 388,62 eurot
0 eurot
1 388,62 eurot
-
arvestuslik halduri tasu: käesolevas pankrotimenetluses on pankrotivara müügist laekunud 20 000 eurot. Antud asjaolust tulenevalt võib kohus määrata halduri tasu pankrotiseaduses ettenähtud alammääras, so 3 347,89 eurot, millele lisandub käibemaks 669,58 eurot, kokku 4 017,47 eurot. Seoses pankrotivara ebapiisavusega palub haldur määrata tema töötasuks 2 403,37 eurot (sh käibemaks) (pankrotivara jääk 2 710,05 – 307,20 eurot (kulud) – 0,38 (pangakulud)).
Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Käesolevas pankrotimenetluses koosnes pankrotivara pandieseme müügist saadud rahast, mistõttu oli võimalik maksta raha üksnes pandipidajast võlausaldajale AS LHV Pank. Teise rahuldamisjärgu võlausaldajatele ei olnud raha välja makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Võlgnikule kuulunud 1/3 osa korteriomanditest, asukohaga x ja x asuva korteriomandite kaasomand, oli võõrandatud vastavalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusele enampakkumiseta, hinnaga 20 000 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, vara müüki, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Tunnustatud nõuetest on võlausaldajatel kokku jäänud saamata 7 801,81 eurot. Võlgnik ei ole nõuetele vastuväiteid esitanud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas pankrotimenetluses ei ole halduri hagisid esitanud ega kavatse neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt PankrS § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, palub haldur jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajatel puuduvad ettepanekud usaldusisiku määramise osas. Maksejõuetuse põhjused Maksejõuetuse põhjuseks on sissetuleku ebapiisavus ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud. Kohtumääruse põhjendused
Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja PankrS § 162 lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus X X pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 20 000 eurot 3 347,89 eurot. Seoses pankrotivara ebapiisavusega palub haldur määrata tema töötasuks 2 002,80 eurot, millele lisandub käibemaks 400,56 eurot. Pankrotihaldur palub pankrotihalduri tasu ja kulutused maksta pankrotivarast välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, Business Law Firm OÜ. Avaldaja ega võlausaldajad pankrotihalduri taotletavale tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu kokku summas 2 403,37 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg-le 1. Kohus määrab halduri tasuks 2 403,37 eurot (sh käibemaks). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 66 lg 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kulud (halduri büroo-, kindlustus-, side kulud) summas 307,20 eurot (sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et X X pankrotimenetluse kulud summas 307,20 eurot (sh käibemaks) on mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur palub jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, võlausaldajatel ettepanekud usaldusisiku määramise osas puuduvad. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.