Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud ET5 OÜ esitas 22.05.2020 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnikul on kohustusi 686 397 euro ulatuses; võlgniku pangakontol on 112 105,91 eurot, garantiikohustuste katteks on deponeeritud summasid kokku 127 349 eurot, lisaks on võlgnikul nõue kolmanda isiku vastu ning põhivara (sülearvutid ja puurmasin). Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 29.05.2020 määras kohus ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 240 917,08 euro väärtuses ja kohustusi on vähemalt 721 610,71 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on esialgsel hinnangul muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2020.a mais. Tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Vara tagasinõudmise võimalused esinevad eelduslikult garantiikohustuste katteks võlgniku poolt deponeeritud rahasummade osas ja võib-olla OÜ xxxx suhtes seoses poolte vahel sõlmitud lepingu täitmisega (objekt xxxx). Ajutine haldur palub määrata tasuks 1 260 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2020.a maid ja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuna tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärna ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14.07.2020.a kell 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub elektrooniliselt. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks - kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist

lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 260 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud. Halduri tunnitasu 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulutused seisnevad bürookuludes. Kohus peab taotletavat tasu ja kulutuste hüvitist põhjendatuks ning määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 1 260 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 240 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.