Osaühing WestServis hagi V L vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
490 eurot
Kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ WestServis (registrikood 11382281, aadress: 26. Juuli tn 13-51, 20206, Narva linn) Lepinguline esindaja: Artur Pärnoja (e-post: XXX) Kostja: V L (isikukood XXX, elukoht: XXX) Lepinguline esindaja: Juri Tolmatšov
RESOLUTSIOON:
1.Jätta OÜ WestServis hagi V L vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt WestServis V L kasuks 250 (kakssada viiskümmend) eurot menetluskulu. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE ÕIGUS
Menetlusosalistel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2-20-107452 Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt olid OÜ Westservis ja V. L ajavahemikul 28.10.2019 kuni 22.11.2019 töösuhted. 28.-29. oktoobril 2019 palus Logunov töölt vabad päevad omal kulul ja palus hagejat osta talle laevapilet Rootsi. Pooled leppisid telefoni teel kokku kostja nimele ja tema sõiduautole piletite ostmises. Tehnilise passi koopia sõiduauto andmetega kostja saatis hagejale oma telefonilt Viberi kaudu. Just nimelt sellele sõiduautole hageja broneeris laevareisi. V. L ja OÜ Westservisi juhatuse liige D. S leppisid 28.10.2019 Narvas suuliselt kokku, et pärast seda, kui L saab kätte oma esimese töötasu, tagastab ta need summad tööandjale. Vastavalt poolte vahel 28.10.2019 sõlmitud töölepingule makstakse töötajale (kostjale) töötasu iga kuu 20. kuupäevaks. Seega oli võlgnevuse tagastamise tähtaeg hiljemalt 21.11.2019.
2.28.10.2019 ostis Westservice OÜ piletid, registreeritud oli reisija V. L ja tema sõiduk XXX. V. L oma telefoninumbrilt kirjavahetuses Viberi kaudu kinnitas, et ta kasutas neid pileteid. Samuti kinnitas T AS esindaja et V L oli 28.10.2019. a registreerinud reisile Tallinn-Stockholm-Tallinn. Seega sõlmisid pooled 28.10.2019 Narvas suulise intressivaba laenulepingu summas 290 eurot tagastamis tähtajaga 21.11.2019. V. L tähtajaks laenu 290 eurot ulatuses ei tagastanud. Nõudekirju tagastada võlgnevus L eiras. 21.11.19 lõpetas hageja töösuhted kostjaga, teatades sellest kirjalikult avaldaja e-posti aadressile ja tema esindajale. Kirjas oli ka nõue võlg tagasi maksta. 04.02.2020 hageja saatis kostjale veel ühe võla tagasimaksmise nõude. 07.02.2020 kostja keeldus oma kohustusi täitmast. Esialgne nõue oli esitatud suuremas summas, kui oli märgitud hagis seetõttu, et kostja hoidis enda juures hageja esemeid. Seetõttu kostjale esitatud nõuetes sisalduvad hagejale kuuluvad esemed. Kuid 14. veebruaris 2020 kostja tagastas ebaseaduslikult kinni hoitud esemed.
3.Seega V. L, keeldudes hagejale võlgnevuse tagastamist, on alusetult rikastunud. Käesoleval juhul on OÜ Westservis kandnud kohtuväliselt nõude esitamisel ja kostjale vastamisel koh-tueelseid õigusabikulusid 200 eurot ja hageja nõuab neid kahju hüvitamise nõudena. Kokku koh-tueelsel perioodil oli kostjale saadetud kaks nõuet - 21.11.2019.a ja 04.02.2020. Oli kulutatud 40 minutit hageja nõustamisele ja võlgnevuse küsimuse lahendamisele ja 14.02.2020 toimus üks kohtumine kostjaga kestvusega 20 minutit.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 490 eurot võlga ja kahju ning kohtumenetlus kulud, riigilõiv ja õigusabikulud.
5.18.04.2020 seisukohas kostja vastusele selgitas hageja, et ei nõustu kostja seisukohaga, selles osas, et sõidust Rootsi 28.10.2019 sõltus kostja töö Soomes ning et antud sõit oli tööandja huvides. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. 07.05.2020 menetluskulude nimekirjas palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud 290 eurot.
2-20-107452 Kostja seisukohad
6.Kostja vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt 28.10.2019 sõlmisid tööandja OÜ Westservis juhatuse liikme D S isikus ja töötaja V L vahel tähtajatu tööleping nr 47. Enne käesoleva lepingu sõlmimist toimunud läbirääkimiste käigus oli suuline kokkulepe hagejaga, et hageja tasub kostja Rootsi sõidu omadest kuludest, et töötaja saaks sealt võtta kaasa oma tööriistad, et sõita komandeeringusse Soome. Sellest sõidust sõltus tööde algus Soomes. Kostja ei vaidlustan, et käis Rootsis, kuid antud sõit toimus tööandja ehk hageja huvides. Lepingut selle kohta, et kostja maksab lõpuks kulud Rootsi sõidu eest ei olnud. Hageja kinnitus selle kohta, et oli kostjaga oli sõlmitud suuline kokkulepe piletite hüvitamise kohta on paljasõnaline. Vastavalt töölepingu punktile 1.5 saadeti V L 30.10.2019 välislähetusse Soome. V L viibis välislähetuses ajavahemikul 30.10.2019 kuni 07.11.2019. See asjaolu on leidnud kinnitust ka töövaidluskomisjoni 15.02.2020.a otsuses töövaidlusasjas nr 4-1/2648/19.
7.Kostja oma lõplikes seisukohtades jääb esitatud juurde, palub jätta hagi rahuldamata ning hagejalt välja mõista menetluskulud õigusabikuludena 250 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et: Osaühing WestServis ja V L vahel sõlmisid tähtajatu töölepingu alates 28.10.2019 ning mis lõpetati 21.11.2019 (dtl 53-56, 82-81); Poolte tööleping on töövaidluskomisjonis lõpetatud kokkuleppe saavutamisega TLS § 79 alusel (dtl 87-88); V L sõitis oma autoga 28.10.2019 Rootsi ning tuli tagasi 29.10.2019 (dtl 23, 34-39; 42, 52) ; Laevapiletid Rootsi sõidu eest tasus hageja (arve 62455809) (dtl 40-41);
10.Poolte vahel on vaidlus: kas laevapiletite ostu eest tasu oli laen, mis tuli tagastada, kohtuväliste õigusabikuluside osas 200 eurot.
Esmalt annab kohus hinnangu pooltevahelistele suhetele
11.Hageja leiab, et 28.10.2019-29.10.2019 reisi eest tasutud summa, andis ta laenuna, et kostja saaks sõita Rootsi. Pooled sõlmisid suulise laenulepingu. Kostja leiab, et osapoolte vahel ei olnud sõlmitud suulist laenulepingut, vaid sõit oli töö eesmärgil, sest kostja tõi Rootsist töövahendid, et 30.10.2019 asuda lähetusse Soome.
12.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsus
2-20-107452 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
13.Kohtule esitati poolevaheline kirjavahetus (dtl 24, tõlge 70), millest nähtub, et räägitakse konkreetselt broneeringu kallinemisest, kuna sõiduki mõõtmed olid valesti sisestatud. 21.11.2019 on hageja koostanud töölepingu lõpetamise dokumendi, milles märgitakse ka ära, et kostja võlgneb hagejale laevapiletite eest 290 eurot (dtl 44-45). Hageja poolt on see kotjale edastatud elektrooniliselt 21.11.2019 (dtl 46). Nõude kohaselt kohustub kostja tasuma võlgnevuse 5 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Hageja poolt on 04.02.2020 koostatud kahju nõude teade, milles hageja palub kostjal tagastada 290 eurot laenu. Nimetud nõudes märkis hageja, et osapoolte vahel oli kokkulepe, et kostja tagastab antud summa (dtl 48-50). Nõue on kostjale edastatud 04.02.2020 (dtl 61). Kostja on 07.02.2020. a vastuses hagejale selgitanud, et kahjunõue on sobimatu, kuna osapoolte vahel on töövaidlus (dtl 63). Oma vastuses selgitab kostja, et oli suuline kokkulepe, et hageja tasub Rootsi sõidu oma vahendites, et töötaja saaks võtta oma tööriistad, mis oli tööandja huvides (dtl 75-77). Hageja leiab, et kostja ei ole oma väidet tõendanud, et oli sellelaadne suuline kokkulepe (dtl 96-97).
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
15.Kohus selgitab osapooltele, et nõudeid ja vastuväiteid tuleb poolel endal tõendada. Antud juhul väidab hageja, et poolte vahel oli suuline laenuleping. Kostja nimetatud väitega ei nõustu. Hageja on kohtule oma väite tõendamiseks esitanud töölepingu lõpetamise, milles kajastub, et kostja võlgneb laevapiletite eest 290 eurot. Samuti on kohtule hageja poolt esitatud 04.02.2020 kahju nõue, millest selgub, et hageja loeb laevapiletite eest makstud summat laenuks. Kostja leiab, et nõue on arutusel töövaidluskomisjonis. Nimetatud perioodil oli pooltevaheline töölepingu lõpetamise vaidlus töövaidluskomisjonis menetluses ning asja arutamine toimus komisjonis 13.02.2020. Pooled on lõpetanud töölepingu poolte kokkuleppel.
16.Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et pileti ostmine oli reaalselt laen, mille tagajärjel soovisid osapooled astuda laenusuhetesse ning kostjal tekkis kohustus maksta tagasi nimetatud summa. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et olenemata sellest, et seaduseandja on näinud ette laenusuhetes lepingule suulise vormi, peab olema lepingut sõlmides mõlemale
2-20-107452 poolele üheselt arusaadav, millise suhtega on tegemist. Kuna laenuleping toob kaasa endaga ka õiguslikke tagajärgi peab olema selge, milles on kokku lepitud ehk poolte tahe. Antud juhul ei selgu, et laevapileteid ostes sõlmisid osapooled laenulepingu, seda ei tõenda ei laevapiletid ega ka kirjavahetus. Isegi töölepingu lõpetamisel (21.11.2019) ei ole hageja välja toonud, et see oli laen. Hageja kirjutab, et need on kostja peale tehtud kulutused, kuid laenusuhetest juttu ei ole. Nimetatud 290 eurot muutub laenuks 04.02.2020 kahju nõudes, ajal kui pooltel oli töölepingu lõpetamise suhtes vaidlus.
17.Hageja leiab, et kostjal on tõendamata väide, et Rootsi sõit 28.10.2019 kuni 29.10.2019 oli hageja huvides. Kohus pöörab tähelepanu, et töölepingu kohaselt asus kostja tööle 28.10.2019. Hageja väidab, et kostja küsis kohe kaks vaba päeva enne, kui asus lähetusse Soome. Kostja jääb lõppseisukohas selle juurde, et see oli hageja huvides. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et alates 28.10.2019 olid poolte vahel töölepingulised suhted. Töösuhetes allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Hageja väidab, et kostja küsis kaks vaba päeva. Töölepingulised suhtes ei välista vaba aja küsimist ja selle kasutamist kokkuleppel. Samas on vähetõenäoline, et kostja kellel oli alles esimene tööpäev, kasutab seda oma isiklikus sõiduks välisriiki. Kohtule esitatud tõenditest (kirjavahetus dtl 70) ei selgu, et tegemist oleks erasõiduga. Hageja väide, et kostja tegi sõidu isikliku autoga ei tõenda veel, et see oleks erasõit, kuna ka isikliku autoga on võimalik teha tööalaseid sõite.
18.Kohus selgitab osapooltele, et töölepinguliste suhete lõppemisel muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhetest tulenevad nõuded (TLS § 84 lg 1). Hageja on 21.11.2019 töölepingu lõpetamisel kirja pannud omapoolsed nõuded kostja vastu. Kuna kostja pöördus töövaidluskomisjoni, siis sisuliselt arutati töölepingu lõpetamise suhteid töövaidluskomisjonis 13.02.2020. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel. Kohus möönab, et seaduseandja ei ole ette näinud eriregulatsiooni poolte kokkuleppel töösuhete lõpetamisel. Kuid vältimaks hilisemaid vaidlusi tuleks ka kokkuleppel töölepingut lõpetades ning vastastikku nõuete olemasolul välja tuua konkreetselt, mis kohustused osapooltel on teise poole vastu. Antud juhul on osapooled arutanud töölepingu lõppemisega seonduvat 13.02.2020. a töövaidluskomisjoni istungil, hageja teades, et tal on nõuded kostja vastu ei ole selgelt teatavaks teinud, et ka kokkuleppel suhete lõpetamisel jäävad nõuded kostja vastu üles. Selline käitumine võib tekitada teises pooles arusaamatust, kuna pooled jõudsid ikkagi kokkuleppele. Tavapäraselt kokkulepet sõlmides ongi tähtis see, et kumbki osapool loobub millestki, ehk osapooled tulevad teisele poolele vastu.
19.Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte laenulepingulised suhted on tõendamata, seetõttu jätab kohus laevapiletite maksumuse 290 eurot rahuldamata. Järgmiseks annab kohus hinnangu kahju summas 200 euro hüvitamisele
20.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtuvälised menetluskulud 200 eurot. Kostja oma vastuses nõuet ei tunnista.
21.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja
2-20-107452 hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. õigus nõuda viivis seadusest tulenevalt.
22.Riigikohus selgitas 14.10.2014. a lahendis nr 3-2-1-84-14, et: kohtueelse õigusabikuluna on hageja näidanud advokaadikulusid kostjale nõudekirjade koostamise, telefonivestluse ja kostja juures kohtumise eest (I kd, tl 165, 167). Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29).
23.Hagiavalduse kohaselt kandis hageja kohtueelselt õigusabikulusid, kui koostas 21.11.2019 ja 04.02.2020 kostjale kahju nõuded ning 14.02.2020 oli 20 minutiline kokkusaamine. Juriidilise nõustamise osas on 05.02.2020 koostatud arve (dtl 64), millest nähtub, et sisuks on nõustamine ja nõude vormistamine.
24.Kohus selgitab, et kahju hüvitamise eelduseks on kehtiv võlasuhe. Võlgnik peab olema kohustust rikkunud, vastutama selle eest ja võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. Ajal, kui kohtueelsed õigusabikulud tekkisid, olid poolte vahel töölepingusuhted lõppenud. Hageja esindaja koostas 21.11.2019 töölepingu lõpetamise teate, milles oli välja toodud, et kostja võlgneb laevapiletite raha hagejale. 04.02.2020 oli käimas töövaidluskomisjoni menetlus, kus arutati töölepingu lõpetamise seaduslikkust ning sel ajal koostas hageja esindaja kahju nõude, kus oli märgitud esmakordselt, et laevapiletite eest tasutud summa oli laen. Hagiavaldusest selgub, et 14.02.2020 toimus kokkusaamine kostja valduses olevate hageja esemete üleandmiseks.
25.Kohtus tuvastas, et poolte vahel ei olnud sõlmitud laenulepingut, samuti ei ole poolte vahel lepinguväliseid suhteid laevapiletite maksumuse suhtes. Kohus leidis, et see oli kulu, mida tööandja kandis seoses töölepingusuhetega. Seega ei ole poolte vahel kehtivat võlasuhet ja kostja ei ole rikkunud poolset kohustust, mis annaks eelduse kohtueelsele õigusabikulude hüvitamisele.
26.Kohus nõustub hagejaga, et seaduseandja näeb ette kohtueelse õigusabikulude hüvitamise võimaluse. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kulude hüvitamine põhjendatud. Ajal, kui lõpetati töövaidluskomisjonis töölepingulisi suhteid, ei ole hageja selgelt välja toonud, et peale nimetatud suhete on hagejal mingid nõudedki kostja vastu. Peale töövaidluskomisjoni on pooled väidetavalt suhelnud, kuid mida arutati, kas esitati mingeid nõudeid ei ole selgitatud ega tõendatud. Kohus selgitab et poolte suhete lõppedes (antud juhul töölepingulased suhted), peab olema pooltele selge, kas vastastikku on kõik nõudeid täidetud või mitte. Antud juhul seda selgust ei ole. Kohus möönab, et kahju nõudeid saab ka peale töölepinguliste suhete lõpetamist maksma panna, kuid antud juhul leiab kohus, et kahju ei ole kostja poolt tekitatud, mistõttu puudub alus ka kahju hüvitamiseks.
27.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
28.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
29.Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et kostja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus nõustub tunnitasu suurusega, milleks on 100 eurot (dtl 91, 106). Kohus leiab, ajakulu
2-20-107452 maksumus on põhjendatud ning toimingutele kulunud ajaga ei ole liialdatud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud summas 250 eurot.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.