lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-141449/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 28.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-141449/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2195
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-141449

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-141449

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi E.A. vastu võla nõudes

Hagihind

744,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: XXX , 10115 XXX); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; e-post:); Kostja: E.A. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxx, XXX, xxxxx XXX; e-post:).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt E.A. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja TKM Finants AS ja E.A. vahel sõlmitud Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingust nr 142737-2 tulenev põhivõlg 499,22 eurot, viivis perioodi 11.02.2023 - 06.12.2023 eest 46,12 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot ja viivis seadusjärgses määras põhivõlalt alates 07.12.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Suuremas ulatuses jätta hagi rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 615 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 615 euro) tasumiseni.

1 (6)

Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1.Hageja esitas 06.12.2023 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu Partner kuukaardi ostulimiidi lepingust nr 142737-2 tuleneva nõudega. Hageja täiendas hagiavaldust 29.12.2023, 10.01.2024 ja 09.09.2024. Hageja nõue on järgmine: 

mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja E.A. vahel 28.01.2023 sõlmitud lepingust nr 142737-2 (Partner kuukaardi ostulimiidi leping) tulenev võlgnevus 499,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 96,80 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot.



mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 499,22 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 07.12.2023.

Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused. Kostja ja TKMF sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas TKMF kostjale ostulimiidi 500,00 eurot kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, SHU, I.L.U. ja L’Occitane’i kauplustes maksepäeva edasi lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Hageja hinnangul ei ole TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi ning TMK Grupil ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 2 (6)

0%. Hageja esitab kostja poolt 28.01.2023 allkirjastatud lepingu ostulimiidiga 500 eurot. Seega sai kostja kasutada ostulimiiti alates 28.01.2023 ja teha tehinguid. Kostja asus TKMF poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama kasutades perioodil 28.01.2023-28.02.2023. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest talle väljastatud arve nr 720120 alusel tähtajaga 10.01.2024 ja arve nr 744042 alusel tähtajaga 10.02.2024. TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud lepingu kehtivuse aega. tingimuste p 5.3 järgi oli TKMF-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist teatades tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas TKMF lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 27.04.2023. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile. Käesoleval juhul puuduvad sõlmitud lepingul ka arvelduskrediidilepingu tunnused VÕS § 407 sätestatult, sest kostjaga puudus arvelduskrediidi andmise kokkulepe ja kostjale võimaldati arve eest tasumise tähtaega üksnes 7 päeva alates arve esitamisest. Kuna lepinguga ei olnud määratud sooritatud ostude eest tasumist osamaksetena, vaid esitatud arve alusel 7 päeva jooksul, siis ei saanud lepingule rakenduda ka VÕS § 416 kitsendust lepingu ülesütlemise piirangute kohta, sest lepingus ei ole määratud üksteisele järgnevaid tagasimakseid. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxx, XXX-i: 17.05.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 23.08.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ning 26.09.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas. Hageja nõuab arvetel toodud summadelt viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 27.04.2023 loovutas TKMF oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

2.Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõude määrusega saadeti korduvalt (02.02.2024, 08.05.2024 ja 17.07.2024) kostja elukohta aadressil xxxxxxxx XXX-i. 17.07.2024 kohtust välja saadetud menetlusdokumendid võttis vastu kostja ema xxxx E.A. 30.07.2024. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kohtuametnik helistas 09.01.2025 kostja emale, kes kinnitas, et 2024 juulis aadressile xxxxxxxx XXX-i saadetud menetlusdokumendid on ta kätte saanud. E.A. ei võtnud emalt dokumente vastu põhjusel, et on käimasolevast menetlusest teadlik ning kõik menetlusdokumendid kätte saanud e-posti teel. Lxxx E.A. kinnitas, et E.A. elab aeg-ajalt ema juures. Ka Politsei- ja Piirivalveameti 02.07.2024 kohtule esitatud andmete kohaselt elab E.A. jätkuvalt oma vanemate juures xxxxxxkülas, xxxxxxxxx vallas, xxxxxx maakonnas. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS

3 (6)

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 28.01.2023 digiallkirjastatud Partner Kuukaart ostulimiidi lepingu nr 142737-2 (dtl 22), mille ostulimiidiks on märgitud 500 eurot. Digiallkirja konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt TKM Finants AS esitatud arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud Partnerprogrammi, Kuukaardi ja andmekaitse tingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil https://www.partnerkaart.ee/. Eraldi on hageja kohtule esitanud Partner kuukaardi ostulimiidi tingimused (kehtivad alates 24.08.2022; dtl 23-27). Hagi asjaolude kohaselt kasutas kostja ostulimiiti perioodil 28.01.2023-28.02.2023 summas 499,22 eurot. Hageja on esitanud 06.12.2023 menetlusdokumendi lisana kaks arvet (dtl 28, 29), millest nähtub, et Partnerkaardiga nr 9233660040092794 on tasutud kaupluses Selver ajavahemikus 28.01.2023-28.02.2023 kokku summas 499,22 eurot, s.o 2023 jaanuaris summas 489,31 eurot, maksetähtajaga 10.02.2023 ning 2023 veebruaris summas 9,91 eurot, maksetähtajaga 10.03.2023. Seega hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 28.01.2023 Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingu, kasutas 2023 jaanuaris ostulimiiti summas 489,31 eurot ning 2023 veebruaris kasutas ostulimiiti summas 9,91 eurot. Hageja esitas kostjale ostulimiidi kasutamise eest arved ning kostjal on arved tasumata. Hageja on korduvalt rõhutanud, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvetest ning et tegemist on kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole TKM Finants AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud laenulepingu VÕS § 396 mõttes. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (ostetud kaupade näol, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. TKM Finants AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKM Finants AS-le laenuna. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Seega ei ole tegemist krediidilepinguga, mistõttu ei tulnud krediidiandjal ka täita vastutustundliku laenamise kohustusi, mis on sätestatud tarbijakrediidi puhuks (VÕS § 4034). Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt (arvetel toodud tähtajaks) tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.
4.Hageja nõuab viivist 0,065% päevas (s.o 23,73% aastas) arvel toodud summadelt alates arvete tasumise tähtpäevadele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 7,50% aastas (s.o 0,02055% päevas). VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus 4 (6)

hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel osaliselt, s.o summas 46,12 eurot (45,28+0,84).

5.Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu). Hageja selgitab, et on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust, PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud teenusena kolm võlateatist, s.o 17.05.2023, 23.08.2023 ja 26,09.2023 (dtl 32, 33, 34) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxx, XXX-i. VÕS § 1132 lg 2 p-s 2 on kehtestatud piirmäärad tarbijalt peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudele. Hageja on esile toonud, et leping on lõppenud üles ütlemisega - hageja ütles lepingu üles 27.04.2023 ning sellekohane teade saadeti kostjale e-posti aadressile (dtl 30). Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja esitas 06.12.2023 koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud 30.07.2024. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-23-141449 menetluses ja hageja taotleb menetluskulude väljamstmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli hagi menetlusse võtmise ajal TsMS § 133 kohaselt 744,50 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 175 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

5 (6)

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohus loeb õigusabikulu põhjendatuks. Hageja põhjendatud menetluskulud on 615 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud 615 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja