2-20-4342/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

13.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud X X esitas 19.03.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku pankrotiavaldusest nähtub järgmist: igakuine sissetulek on 880 eurot ja puudub kinnisvara; kohustusi on enam kui 16 071 eurot ja tal pole võimalik neid täita; tervislik seisund on halb - sügav depressioon 4-5 aastat, paanikahäired ja halb mälu; koos tänase elukaaslasega kasvatavad elukaaslase last; võttis laene, et teha head ja rõõmu teistele, kuid mingil hetkel kasvas kõik üle pea ja depressioon süvenes taas; kahetseb, et on oma elu ära rikkunud ja ka teisele suurt muret ja kurbust toonud. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid ja osalused äriühingutes. Võlgniku nimel on registreeritud 1999. aasta sõiduk Volkswagen Passat x, kuid haldur nõustub võlgnikuga, et see sõiduk on pankrotivarana väärtusetu või üldse väärtusetu. Võlgniku SEB Pank kontojääk oli 21 eurot. Seda kontojääki ei saa arestida ega arvata pankrotivarasse, kui võlgniku kuusissetulek jääb alla alammäära, mis 2020. aastal on 584 eurot. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, kuid kodaniku eluajal tema kohustusliku pensionifondi osakuid pankrotivarasse arvata ei saa. Võlgnik ei ole liitunud pensionifondi 3. sambaga. Järelikult pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 15 727,50 eurot. 09.06.2020 täiendas ajutine haldur aruannet, milles märkis, et lisaks on selgunud võlgniku kohustused summas 9 021,02 eurot. Maksuvõlg puudub ja peale aruandes märgitute ei ole teada võlgniku muid täitmata kohustusi. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad ülaltoodud võlgadele veel ka viivised ja intressid. Lisanduda võib kohtutäiturite menetluskulude nõuded ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Täpsustamist vajavad täitemenetluste kuludest tulenevad võimalikud nõuded. Halduril pole vastuväiteid menetluse alustamise tasu ja täitemenetluse läbiviimisega seotud otseste kulude osas, kuid kohtutäituri põhitasu nõuded vajavad kontrollimist. Maksejõuetus on püsiv ja pankrot on vältimatu - võlgasid on üle 15727 euro, kuid esialgu puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik,

eeldatakse et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viisid valed majandusotsused ja sellega kaasnenud depressioon. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 24 748,52 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 540 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 540 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna