Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 15.06.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-15816 OÜ Bane Roco hagi Osaühing Ermel Trans vastu võla ja viivise nõudes 17 200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Bane Roco (registrikood 10506203) Hageja lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik (e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Ermel Trans (registrikood 10976274) Kostja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja (e-post [email protected]) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.02.2014 ostu-müügilepingu, mille kohaselt müüs hageja kostjale autovaruosasid kogumaksumusega oli 21 600 eurot. Vastavalt lepingu p.3 pidi kostja tasuma hinna seitsme maksena ning viimane makse pidi toimuma 28.08.2014. Hagi esitamise hetkega on kostjal tasumata 8 600 eurot. Vastavalt lepingu p.3 sätestatule maksete viitamisega müüjal on õigus küsida ostjalt viivist summas 0,15 % päevas tasumata summast. Kostja võlgneb hagejale maksete tasumisega viivitamisega perioodil 10.09.2014-09.10.2019 26 299,65 eurot. Kuna viivis ei tohi ületada põhivõla summat, siis hageja vähendab viivise nõudeid kuni 8 600 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas 8 600 eurot ja viivised summas 8 600 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on hageja nõue aegunud. Kostja arvates on lepingus kokkulepitud viivisemäär tühine. Kostja on lepingust taganenud 07.10.2019, sest asjad ei vastanud lepingu tingimustele ja seega hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 08.02.2014 ostu-müügilepingu, mille kohaselt müüs hageja kostjale autovaruosasid kogumaksumusega oli 21 600 eurot (t.l. 4). Vaidlust ei ole, et vastavalt lepingu punktile 3 pidi kostja tasuma hinna seitsme maksena ning viimane makse pidi toimuma 28.08.2014. Vaidlust ei ole, et hagi esitamise hetkega, 09.10.2019, on kostjal tasumata 8 600 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kuna hageja nõuab ostumüügilepingu järgi osamaksete tasumist, siis tuleb aegumist arvestada iga üksiku osamakse sissenõutavaks muutumisest, millest arvestada kolmeaastast hagi aegumise tähtaega. Vaidlust ei ole, et kostja pidi tegema kõik osamaksed 2014 aastal ja viimase makse oleks kostja pidanud hagejale tasuma 28.08.2014, siis algab kostjalt tasu maksmise nõude aegumistähtaeg kõigi osamaksete suhtes 2014 aasta lõppemisest. TsÜS § 135 lg järgi 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2
järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja nõude aegumistähtaeg algas 2014 aasta lõppemisest, siis sellest ajast, s.o. järgmisest päevast 01.01.2015 hakkas kulgema hageja nõude aegumise tähtaja arvutamine kostja vastu. Seega kolmeaastast hagi aegumise tähtaega nõude sissenõutavaks muutumisest arvutades tulnuks hagejal nõue kostja vastu esitada hiljemalt 31.12.2017 kell 24.00. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt maksete hilisema teostamisega on hageja nõue kostja vastu katkenud ja alanud uuesti. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Vaidlust ei ole, et viimase makse 28.08.2014 teostamise ajaks oli kostja tasunud 9 000 eurot, mida on pooled arvestanud kolme esimese osamakse tasumisena (t.l. 5-6). Neljanda osamakse, kui järgmisena sissenõutavaks muutunud kohustuse, 3 000 euro tasumise tähtajaks oli 28.06.2014, millise summa on kohtu arvates samuti mõistlik lugeda kostja poolt tasutuks järgnevate järjestikuste mitmes osas summade tasumisega kuni 02.02.2015 (5-6). Vaidlust ei ole, et hageja on 01.07.2017 kuni 26.08.2019 teinud makseid kokku summas 1 000 eurot. Kuna kostja on teinud makseid alates 01.07.2017, siis ei ole tõendatud kostja väide, et kõigi tema poolt tehtud maksete tegemise ajaks oleks möödunud hagi aegumistähtaeg. Kohtu arvates on 01.07.2017-26.08.2019 tehtud makseid mõistlik lugeda järgmise, s.o. viienda osamakse tasumise kohustusena tehtuks, millise osamakse 3 000 euro tasumise tähtajaks oli lepingu järgi 28.07.2014. Kohtu arvamust ei muuda asjaolu, et kostja ükskõik millist makset järgmise viienda osamaksena võiks arvestada ka ükskõik millise 2014 tasumisele kuuluva makse teostamiseks, kui selliselt oleks maksete teostamisel olnud poolte tahe. Hageja ei ole aga tõendanud, et kostja oleks üksikute hilisemate maksetega tunnustanud korraga hageja kõiki ülejäänud selleks ajaks tasumata osamaksetest tulenevaid nõudeid. Kohtu arvates ei ole iseenesest ka mõistlik arvata, et kostja 2015 ja 2017 kahe väiksema osa tasumisega viiendast osamaksest oleks kostja teinud nagu makseid kõigi veel tasumata osamaksete katteks ja soovinud tunnustada kõiki selleks hetkeks veel tasumata muid osamakseid, kui järgmist osamakset s.o. viiendat osamakset. Kuna hageja on alles käesolevas menetluse väitnud, et kostja tehtud makseid võiks arvestada kõigi kohustuste katteks, mistõttu ei oleks nagu hageja nõuded aegunud ja kostja on sellisele hageja väitele vastu vaielnud, siis ei ole põhjust arvata, et kostja sooviks oleks olnud makseid teostada selliselt nagu väidab hageja, et maksetega oleksid osaliselt tasutud kõik osamaksed, et neid kõiki tunnustada. Lähtudes eeltoodust saab lugeda tõendatud hageja väite, et maksete tegemisega 01.07.2017 kuni 26.08.2019 katkes viienda osamakse aegumise tähtaeg võlgnevuse osalise tasumisega ja algas uuesti, mistõttu viiendast osamaksest tasumata 2 000 euro nõue ei ole aegunud. Küll on aga põhistatud kostja väide, et ülejäänud maksete tegemisega, milliste tähtajaks oli samuti 2014, peale aegumistähtaega, s.o. peale 31.12.2017 ei saa kuidagi lugeda aegumist katkenuks ja uuesti alanuks iga üksiku järgmise tasumisele kuuluva osamakse suhtes, sest ülejäänud kolm osamakset olid selleks ajaks juba aegunud, kui kostja veel makseid teostas. Juba aegunud nõue aga ei saa katkeda. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et hageja osamaksete nõuded 08.02.2014 ostumüügilepingust, kus viimaste osamaksete katteks on kostjal tasumata 6 600 eurot, millised maksed pidi kostja aga osamaksetena tegema 2014, on aegunud 31.12.2017. Kuna hageja nõue on aegunud, on sellega koos aegunud ka viivisenõue kui kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega on kostjal õigus keelduda
kohustuste täitmisest 6 600 euro nõudes, sest hageja on hagi on kohtule esitatud pärast aegumistähtaja lõppu, so 09.10.2019. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostjal on õigus keelduda aegunud kohustuse täitmisest, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja on oma kohustust rikkunud 6 600 euro tasumiseks. Pooled ei vaidle, et kostjal on viiendast osamaksest 3 000 eurost, mille tasumise tähtaeg oli 28.07.2014 tasumata hagiavalduse esitamise ajaks 2 000 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et see nõue 2 000 euro nõue ei ole aegunud. Kostja vastuväidete kohaselt ei pea aga kostja oma lepingulist kohustust täitma, sest kostja on 07.10.2019 lepingust taganenud asjade müügilepingule mittevastavuse tõttu (t.l. 38-59). VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 220 lg 2 järgi oma majandus- ja kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 alusel, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus nõustub hagejaga, et 08.04.2014 lepingust ei saa 07.10.2019 kostjapoolset lepingust taganemist peale hagejapoolset hagihoiatuse kättesaamist, asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu pidada mõistliku aja jooksul tehtud avalduseks, mistõttu on põhistatud hageja väide, et kostjal ei olnud õigus lepingust taganeda asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist tasumata võlgnevuselt 0,15 % päevas perioodil 10.09.2014 kuni 09.10.2019 eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuvastatud on, et lepingu p-3 on pooled kokku leppinud, et maksete viivitamisega on müüjal õigus küsida ostjalt viivist summas 0,15 % päevas tasumata summast. Kuna vaidlust ei ole, et pooled on viivisemääras lepingus kokku leppinud, pooled on lepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei ole põhistatud kostja väide, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär saaks olla ebamõistlikult suur, sest pooled on selliselt ise kokku leppinud. Tuvastatud on, et viienda osamakse katteks, mille tasumise tähtaeg oli 28.07.2014 on kostja 01.07.2017 300 eurot, 06.08.2018 100 eurot, 15.09.2018 100 eurot, 24.10.2018 100 eurot, 11.12.2018 100 eurot, 12.02.2019 100 eurot, 10.04.2019 100 eurot, 26.08.2019 eurot. Pooled ei
vaidle hageja viiviste arvestuse üle (t.l. 7-9). Vaidlust ei ole, et kostja on 28.07.2014 osamakse tasumisega olnud viivituses ning hageja õigus küsida viiviseid perioodil 10.09.2014 kuni 09.10.2019 ületab põhivõlgnevuse summat. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista viivised, mis ei ületa põhivõlgnevuse summat, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 000 eurot viiviste katteks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 10, 67, 74-75), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi 4 000 euro nõudes, mis moodustab esialgsest hagihinnast 23 %, siis jätab kohus menetluskulud 77 % ulatuses hageja kanda ja 23 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.