Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule on esitatud Luminor Bank AS-i avaldus Osaühing PI ENGINEERING pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgniku ja Luminor Bank AS-i vahel oli 29.03.2013 sõlmitud ja hiljem korduvalt muudetud laenuleping nr 09321293107, millega võimaldati võlgnikul saada laenu summas 2 200 000.00 eurot. Laenulimiiti suurendati 23.05.2016 summas 133 465.30 eurot vastavalt lepingu muudatustele. Kokku väljastati võlgnikule laenu 2 333 465.30 eurot. Leping öeldi ennetähtaegselt üles 07.11.2016. Selleks ajaks oli võlgniku poolt tagasi makstud lepingu põhiosa 1 090 785.70 eurot ja kõrvalnõudeid 143 345.63 eurot, tagasi maksmata põhiosa on 1 226 091.30 eurot ning kõrvalnõudeid. 11.10.2018 ja 10.01.2020 (nii elektroonselt kui posti teel) on pank edastanud võlgnikule pankrotihoiatuse. Vaatamata sellele ei ole võlgnik võlga tasunud. Seisuga 28.01.2020 on võlgniku lepingust tulenev nõue panga ees kokku 2 224 961.00 eurot, millest põhinõue 1 226 091.30 eurot, intressinõue 2 506.32 eurot ja viivisnõue 996 363.38 eurot. Kuigi panga nõuded on hüpoteekidega tagatud, on kinnistute väärtused sellised, mis eeldatavasti ei kata koguvõlgnevust ja nõudlus nende kinnisasjade vastu on äärmiselt väike. Lisaks eelnevale oli OÜ M & P E ja Luminor Bank AS-i vahel sõlmitud 03.03.2015 ning hiljem korduvalt muudetud laenuleping nr 09321293602, mille rahaliste kohustuste täitmiseks sõlmiti panga, võlgniku, OÜ M-F (XXX), OÜ T F (RK XXX) ja OÜ P –T (RK XXX) vahel garantiileping, mida hiljem muudeti. Tulenevalt garantiilepingust esitas pank 17.09.2018 saadetud kirjadega nõude võlgnikule, OÜ-le M –F (RKXXX), OÜ-le T F (RK XXX) ja OÜ-le P –T (RK XXX) fikseeritud garantii summa tasumiseks maksimummääras, s.o 1 000 000.00 eurot, kuid garantii andjad oma kohustust täitnud ei ole. 28.01.2020 seisuga on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees garantiilepingust tulenevalt kokku solidaarselt 1 000 000.00 eurot. Võlgnikul on ka suuremahuline võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Neil põhjustel palub avaldaja määrata ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 31.01.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks ning deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on tasunud 5 500.00 eurot deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust tõendanud. Võlgnik tegutseb püsivalt majandustegevuses, töötajad töötavad,

võlgnik teenib tulu ning ta ei ole maksejõuetu. On selgusetu, miks ei ole võlausaldaja asunud oma nõuet rahuldama hüpoteegiga koormatud kinnistute arvelt ning pöördub võlgniku vastu pankrotiavaldusega olukorras, kus tal selleks tegelik põhjendus ning vajadus puudub. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõue tagatud pandiga ja võlausaldaja saab oma nõude rahuldada hüpoteegi ja kommertspantide ning garantii arvelt, sh täitemenetluses. Võlgnik palus jätta seega avaldus rahuldamata. 23.03.2020 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni, kes esitas 11.05.2020 kohtule aruande. Avaldaja ja võlgnik teatasid kohtule 12.05.2020 kohtuistungil, et nad on ajutise halduri aruandega tutvunud ning sellega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing PI ENGINEERING pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu summas kokku 2 224 961.00 eurot, mis on küll tagatud hüpoteekidega kinnistutele, kuid samad hüpoteegid tagavad ka M & P E OÜ nõudeid, hetkel summas 2 210 488.30 eurot ning mis on samuti tasumata. Pankrotihoiatusest hoolimata ei ole võlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning esitatud tõenditega tõendanud nõude olemasolu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku põhitegevusalaks on registreeritud enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus. Majandustegevus ei ole lõpetatud. Pankrotimenetluse algatamisel on võlgnikul neli kehtivat üürilepingut. Võlgniku personal koosneb ühest töötajast (raamatupidaja). Vara ülalpidamiseks on sõlmitud kindlustus, elektri-, side- ning valve teenuste lepingud. Samuti on võlgnikul jooksev kohustus kommunaalkulude näol temale kuuluvate korteriomandite osas. Võlgniku juhatus (M P ) on ajutisele haldurile teatanud, et makseraskuste ületamise plaan on koostamisel ning esitatakse hiljemalt kohtuistungiks. Nimetatud plaani/ prognoosi koostamine on seoses ülemaailmse eriolukorraga raskendatud. Võlgniku töötajaks on raamatupidaja, kelle kvalifikatsiooni osas kahtlused puuduvad. Samas töötamise jätkamise võimalused sõltuvad eelkõige ettevõtte suutlikkusest makseraskusi ületada. Tutvudes võlgniku suurimate kohustuste alusdokumentidega ning debitoorsete võlgnevuste koosseisuga tuleb ajutise halduri hinnangul asuda seisukohale, et võlgniku tegevus oli suunatud mitte ainult kinnisvara üürile andmisele, vaid olulisel määral võlgnikule mittekuuluva meditsiinija hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmise korraldamise finantseerimisele.

Võlgnik omab kinnisvara, mida üürib välja temaga seotud ettevõttele OÜ M-F . 2013 aastal võttis võlgnik Luminor Bank AS-ilt (Nordea) laenu summas 2 200 000.00 eurot. Laenu sihtotstarbeks oli suuremas ulatuses seadmete ostu finantseerimine. Seadmed kuuluvad vahetult tootmisega tegelevatele ettevõtetele, s.o OÜ M-F ja OÜ M &P E . Nimetatud lepingust saadud vahenditest 2 111 000.00 eurot laenas võlgnik edasi OÜ-le M & P E. Nimetatu kohta on sõlmitud 03.09.2013 laenuleping, mille puhul on tegemist sisuliselt vaba tagasimaksega laenulepinguga. Raamatupidamislikult moodustab võlgniku kinnisvara üürile andmisest saadaolev tulu igakuiselt 49 693.67 eurot (ilma käibemaksuta). Luminor Bank AS-ilt võetud laenu tagastamisega seotud igakuine tagasimakse oli keskmiselt 43 000.00 eurot (põhiosa 36 667.00 eurot ja muutuv intress). Vältimatud majandamiskulud ca 4 000.00 eurot (sh personali kulu 1 800.00 eurot jt). Antud osas tundub igakuiste tulude-kulude suhe olema tasakaalus. Vaatamata sellele ei saa ajutise halduri hinnangul võlgniku majandustegevust pidada kasumlikuks alljärgnevatel põhjustel. OÜ-ga M-F sõlmitud üürilepingute järgi ei ole võlgnik viimase 6 aasta jooksul üüritasu praktiliselt saanud. OÜ-ga M &P E sõlmitud laenulepingu järgsed tagasimaksed laekusid ebaregulaarselt. Nimetatud asjaolude tõttu ei saanuks võlgnik ka võetud laene nõuetekohaselt tasuda, mille tagajärjena oli laenuleping Luminor Bank AS-i poolt ennetähtaegselt üles öeldud 2016 aastal. Haldurile esitatud aktuaalses bilansis käibevarana kajastatud OÜ-ga M-F üürilepingutest tulenev nõue summas 4 838 627.00 eurot ei saa hetkel objektiivselt käsitleda likviidse varana. Vastavalt OÜ M – F viimastele majandusaastate aruannetele lisatud vandeaudiitori arvamusele tegutseb nimetatud äriühing pidevalt käibevahendite defitsiidis, s.o laekuvad rahalised vahendid ei ole piisavad igapäevaseks äritegevuseks. OÜ-l M –F on nõuded ostja T T G vastu ca 11 miljoni euro ulatuses. Nimetatud nõuete laekumise tõenäosust ei suutnud audiitor kindlaks teha, ei suutnud seda teha ka haldur, kes on ühtlasi määratud ka M –F OÜ ajutiseks halduriks. T T G Euroopa äriregistrist kättesaadav viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2012. T T G on seotud võlgniku ning M-F OÜ juhatuse liige M P. Lisaks ülaltoodule on võlgniku poolt 2018 aastal sõlmitud tagamata laenulepingud investeerimisettevõtetega, kokku summas 6 600 0000.00 eurot. Nimetatud laenude puhul on tegemist OÜ M-F ning OÜ M & P E varasemate rahaliste kohustuste ülevõtmisega. Ajutise halduri hinnangul asjaolu, et võlgnik on võtnud endale suuremahulisi laenukohustusi teiste äriühingute huvides adekvaatset vastusooritust saamata ja vastusoorituse saamise tagamata, viitab põhjendamatute kohustuste võtmisele. Kui võlgnik talub olukorda, kus tema äritegevuse, antud juhul üürile andmise tegevuse tulemusena jääb tulu 6-aastase perioodi vältel saamata, võib see koos põhjendamatu kohustuste võtmisega ja nende mittetäitmisega viidata maksejõuetuse põhjustamisele. Võlgniku vara, s.o kinnisvara kasutatakse peamiselt tootmispinnana, kus tegutsevad OÜ M-F , OÜ M & P E ja teised seotud ettevõtted. OÜ M –F põhitegevusalaks on meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine. OÜ M & P E põhitegevuslaks on mehaaniline metallitöötlus, samuti ka tsentraalne turunduse, müügi ja logistika funktsioonide välja arendamine ning laiendatud mahus tootearendus. Seotud äriühingud müüvad oma toodangut T T G -le, kes turustab kaupa ülemaailmselt. Seega on võlgnik koos teiste ettevõtetega töötanud T T G kasuks. Kõik ettevõtted on tegutsenud ühe isiku kontrolli ja mõju all.

Kui lähtuda eespoolnimetatud ärimudelist, kus ettevõtete puhul on tegemist ühisettevõttega, siis puuduvad kokkulepped kulude ja tulude õiglase jaotamise kohta. Analüüsides võlgniku ja temaga seotud ettevõtete konto väljavõtteid on ajutise halduri hinnangul ilmne, et reaalsed sissetulekud ühisettevõtmise eest on laekunud peamiselt T T G poolt. Laekunud rahalised vahendid olid kohe kasutatud kõigi ettevõtete äritegevuse hädavajalike (tähtaja ületanud laenu tagasimaksed, arved, palgad) kulude katteks ning positiivne rahavoog ei ole vähemalt viimase viie aasta jooksul ühelgi neist tekkinud. Ehk siis tulude jaotus toimus mitte panuse järgi, vaid eeskätt tootmise vajadusest lähtuvalt. Halduril puuduvad andmed antud tegevuse tulususe kohta (kalkulatsioonid jmt). Majandusaruannetes kajastatud ettevõtete kasumid ei ole antud juhul usaldusväärne kriteerium, kuna müügitulem jäi tegelikult suuremas ulatuses saamata ning selline olukord kestab juba aastaid. Juhatus ei ole vastanud ajutise halduri päringule äriühingute tulevase tegevuse kulude ja tulude prognoosi osas, mis võib viidata vähemalt finantsplaneerimise puudumisele. Olukorras, kus ühisettevõtte vara koosneb peamiselt vastastikustest nõuetest, siis ühe ettevõtte maksejõuetus tähendab ka teiste ettevõtete pankrotti, nn doominoefekt. Nimetatud suletud ringi väljapääsuks oleks antud juhul selge ja reaalselt tulutoov tegutsemiskava kõigi seotud ettevõtete osas, mis hetkeseisuga ei olnud juhatuse poolt esitatud. 23.03.2020 bilansi järgi on võlgnikul vara kokku 16 565 356.00 euro ulatuses, millest käibevara on 11 729 504.00 eurot. Käibevaraks on nõuded seotud äriühingute vastu, s.o OÜ M-F, OÜ T-F, OÜ P-T ning M & P E OÜ, kelle suhtes on samuti algatatud pankrotimenetlused. Seega nimetatud nõuete laekumise tõenäosus on tänaseks päevaks minimaalne. Antud asjaolust tulenevalt ei oleks nimetatud andmete alusel arvutatud likviidsuse suhtarvud objektiivsed. Ühisettevõtete majandusliku seisundi õiglase ülevaate saamine on võimalik konsolideeritud majandusaruande abil, kuid sellised puuduvad. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub võlgnikule järgmine kinnisvara: 1) tootmismaa, asukohaga XXX, pindalaga 1232 ruutmeetrit, registriosa nr. XXX . Kinnistul paikneb ühekorruseline tootmishoone, netopind on 950,6 ruutmeetrit. Kinnistu on koormatud: esimesel järjekohal ühishüpoteegiga summas 2 860 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks. Teisel järjekohal on hüpoteek summas 910 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks ning kolmandal järjekohal asub ühishüpoteek Eesti Vabariigi kasuks (Maksu ja Tolliameti kaudu) summas 453 000.00 eurot. Võlgniku esindaja avaldatud andmete kohaselt on nimetatud kinnistu väärtuseks 346 000.00 eurot. Pankrotiavaldusele lisatud 2019 aastal teostatud hinnangu järgi on vara turuväärtuseks ca 200 000.00 eurot. 2) ärimaa, asukohaga XXX, pindalaga vastavalt 299 ruutmeetrit ja 211 ruutmeetrit, registriosa nr. XXX . Kinnistul paikneb 3-korruseline büroo- ja laohoone, suletud netopinnaga 577,4 ruutmeetrit. Kinnistu on koormatud: esimesel järjekohal ühishüpoteegiga summas 2 860 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks. Teisel järjekohal on hüpoteek summas 910 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks ning kolmandal järjekohal asub ühishüpoteek Eesti Vabariigi kasuks (Maksu ja Tolliameti kaudu) summas 453 000.00 eurot. Võlgniku esindaja avaldatud andmete kohaselt on nimetatud kinnistu väärtuseks 183 000.00 eurot (2016 eksperthinnangu järgi). Pankrotiavaldusele lisatud 2019 aastal teostatud hinnangu järgi on vara turuväärtus ca 120 000.00 eurot. 3) Korteriomand, asukohaga XXX, pindalaga 241 ruutmeetrit, registriosa nr. XXX . Tegemist on 7-toalise korteriga. Kinnistu on koormatud: esimesel järjekohal ühishüpoteegiga summas 2 860 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks. Teisel järjekohal on hüpoteek summas 910 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks ning kolmandal järjekohal asub ühishüpoteek Eesti Vabariigi kasuks (Maksu ja Tolliameti

kaudu) summas 453 000.00 eurot. Võlgniku esindaja avaldatud andmete kohaselt on nimetatud kinnistu väärtuseks 163 000.00 eurot (2016 eksperthinnangu järgi) Pankrotiavaldusele lisatud 2019 aastal teostatud hinnangu järgi on vara turuväärtus ca 125 000.00 eurot. 4) Korteriomand, asukohaga XXX, pindalaga 50,9 ruutmeetrit, registriosa nr. XXX . Koormatised puuduvad. Vastavalt www.city24.ee avaldatud müügikulutustele on korteriomandi orienteeruvaks väärtuseks ca 28 000.00 eurot. 5) Tootmismaa, asukohaga XXX, pindalaga 1 622 ruutmeetrit, registriosa nr. XXX . Kinnistul paikneb tootmishoone, kõrgusega 30,2 meetrit ning suletud netopinnaga 7 511,7 ruutmeetrit. Kinnistu on koormatud: esimesel järjekohal ühishüpoteegiga summas 2 860 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks. Teisel järjekohal on hüpoteek summas 910 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks ning kolmandal järjekohal asub ühishüpoteek Eesti Vabariigi kasuks (Maksu ja Tolliameti kaudu) summas 453 000.00 eurot. Võlgniku esindaja avaldatud andmete kohaselt on nimetatud kinnistu väärtuseks 1 385 000.00 eurot (2016 eksperthinnangu järgi) Pankrotiavaldusele lisatud 2019 aastal teostatud hinnangu järgi on vara turuväärtus ca 900 000.00 eurot. 6) Ärimaa, asukohaga XXX, pindalaga 5 493 ruutmeetrit, registriosa nr. XXX . Kinnistul paikneb nelikorruseline tootmishoone. Kinnistu on koormatud: esimesel järjekohal ühishüpoteegiga summas 2 860 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks. Teisel järjekohal on hüpoteek summas 910 000.00 eurot Luminor Bank AS-i kasuks ning kolmandal järjekohal on ühishüpoteek Eesti Vabariigi kasuks (Maksu ja Tolliameti kaudu) summas 453 000.00 eurot. Võlgniku esindaja avaldatud andmete kohaselt on nimetatud kinnistu väärtuseks 2 110 000.00 eurot (2016 eksperthinnangu järgi). Pankrotiavaldusele lisatud 2019 aastal teostatud hinnangu järgi on vara turuväärtus ca 1 500 000.00 eurot. Juhindudes konservatiivsuse põhimõttest ning lähtudes aktuaalsemast eksperthinnangust leiab haldur, et võlgnikule kuuluva kinnisvara hinnanguline väärtus on kokku 2 873 000.00 eurot. Järelepärimiste tulemusena selgus, et võlgnikul on avatud konto Swedbank AS-is, mille saldo on null, Luminor Bank AB kontode saldod on samuti nullis. Kassa jääk vastavalt esitatud aruandele puudub. Debitoorsed võlgnevused on kokku 5 090 322.86 eurot. Seotud osapoolte võlgnevuste laekumise tõenäosus on hetkeseisuga minimaalne. Maanteeameti andmebaasi kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul pole võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud olnud. Aktsiad ja osakud puuduvad. Võlgniku põhivaraks on ka heliseadmete (kõlarid, mikrofonid, mikserpult) ja valgusseadmete komplekt, mille bilansiline väärtus on 17 445.00 eurot. Tegemist on füüsiliselt ja moraalselt amortiseerunud tehnikaga. Bilansilise väärtusena kajastatud summa vastaks pigem uue heli- ja valgustehnika komplekti hinnale. Antud asjaolust tulenevalt lähtub haldur hetkeseisuga hinnangulisest väärtusest 5 000.00 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et võlgnikul on kohustusi summas 11 541 278.60 eurot. Kohtuvaidlused puuduvad. Täitemenetlused on peatatud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses 2 878 000.00 eurot ning rahalisi kohustusi summas 11 541 278.60 eurot (sh tagatud kohustused). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt halduri aruandele on pankrotimenetluse prognoositavad kulud ca 175 000.00 eurot, ning seega vara väärtusega kaetud. Oluline on siinkohal ajutise halduri hinnangul märkida, et pankrotimenetluse kulude hulka kuuluvad ka kinnisvara ülalpidamise vältimatud kulud (kindlustus, valve, elekter jm). Eelduslikud kulud 6 kuu kohta on ca 51 900.00 eurot (prognoos on teostatud nimetatud kinnisvara haldamisega seotud arvete alusel). Arvestada tuleb ka, et teenusepakkujad võivad nõuda ka tagatise tasumist. Hetkeseisuga puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning üürilepingud, mis tagaksid vajaliku summa laekumist, mistõttu tuleb teha ettepanek täiendava deposiidi tasumiseks. 19.05.2020 teatas ajutine haldur, et selliseks deposiidi summaks võiks esialgu olla 5 000.00 eurot, mis on võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud 08.06.2020. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine on võlgniku puhul võimalik tingimusel, et hüpoteegipidajad ei realiseeri oma pandiõigust ning kinnisvara jääb võlgniku omandisse. Nimetatu eeldab aga võlausaldajatega maksegraafikute koostamist ja maksuvõlgade ajatamist. Eespooltoodu saavutamiseks tuleb realiseerida kinnisvara üüripotentsiaali, s.o maksejõuliste üürnikega lepingute sõlmimist. Tekkinud olukorrast tulenevalt on mõeldav täiendavate investeeringute kaasamine ning ka omanike poolt nõuetest loobumine ettevõtte vastu. Võlgniku juhatuse poolt taolised ettepanekud ei ole haldurile teadaolevalt veel laekunud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi ning selline olukord ei ole ajutise iseloomuga. Luminor Bank AS-i poolt oli laenuleping üles öeldud 2016 aastal. Võlgniku vara realiseerimisega oli 2016 aastal hüpoteetiliselt võimalik kohustust täita, kuid seda ei juhtunud. 2018 aastal võetud uued laenukohustused summas 6 600 000.00 eurot, mis pidid olema täidetud 2019 aastal, ei olnud algusest peale jõukohased ning võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2018 aastal, ning seda siis tuginedes üksnes raamatupidamislikele andmetele. Võttes arvesse, et võlgniku varaga olid tagatud teiste äriühingute majandustegevusse tehtud investeeringud ning võlgnik on sisuliselt lubanud kasutada oma vara tasuta ning seda pikema ajaperioodi jooksul, võib see kogumis viidata maksejõuetuse põhjustamisele. Hetkeseisuga puuduvad halduril andmed teiste põhjuste/ riskide kohta, mis realiseerisid sõltumata juhatuse tahtest. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on kohtu hinnangul seega raske juhtimisviga. Kohus selgitab, et äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlgniku juhatus pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.

ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga ei olnud halduril võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamise algdokumentatsiooniga terviklikult. Tutvudes esitatud raamatupidamise aruannetega ja halduri päringutele vastuseks esitatud konkreetsete tehingute kohta dokumentidega, on haldur seisukohal, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud üldiselt nõuetekohaselt, välja arvatud asjaolu, et aruannetes käibevarana kajastatud nõuded seotud osapoolte vastu vajavad kriitilist ülevaatamist ja ümberhindamist. Võlgnikul on esitamata 2018 majandusaasta aruanne. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatus andnud haldurile üle kõiki raamatupidamisdokumente. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liikmeid andma haldurile üle kogu pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid hiljemalt 7 päeva enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise perspektiivid ei ole hetkeseisuga tuvastatud. Täiendavat analüüsi vajavad tehingud seotud osapooltega. Nimetatud analüüs eeldab aga halduri hinnangul kõigi seotud äriühingute raamatupidamise erikontrolli läbiviimist. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Svetlana Pilden. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 11.06.2020 kell 15.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 30.06.2020 algusega kell 13.00, Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse: 1) kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse; 2) võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguste juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Märge tehakse pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kui haldur on võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnisasja või õiguse pankrotimenetluses, peab haldur esitama avalduse märkuse kustutamiseks (PankrS § 40 lg 1-3). PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel kohustatud võlgniku

juhatuse liikmed M P ja J S. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 33 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 95.00 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, päringute-, sõidu jne) suuruseks märgib ajutine haldur 123.08 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise tasuda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ning kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on samuti põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 3 135.00 eurot (33*95.00), lisandub käibemaks ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 123.08 eurot, lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 5 500.00 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 3 135.00 eurot, millele lisandub käibemaks 627.00 eurot ja kulutused summas 123.08 eurot, millele lisandub käibemaks 24.62 eurot, kokku 3 909.70 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 5 500.00 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.