Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: OÜ VitoBaltic (registrikood 12454054, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht Keldrimäe tn 9, 10113 Tallinn, e-post: [email protected]); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige L H (isikukood xxxx); Ajutine haldur: Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ VitoBaltic (registrikood 12454054) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Indrek Lepsoo’l likvideerida OÜ VitoBaltic kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo alates OÜ VitoBaltic äriregistrist kustutamisest.
Määrata OÜ VitoBaltic dokumentide hoidjaks juhatuse liige L H (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasu suuruseks 1920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot ning vajalike kulude katteks 25 eurot (sh käibemaks), mis kuuluvad võlgnikult välja mõistmisele OÜ INC Partner (registrikood 11008111, arvelduskonto xxxx) kasuks.
6.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
1 (4)
2-20-6758 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.OÜ VitoBaltic esitas 08.05.2020 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on OÜ VitoBaltic Eestis tegutsev äriühing, mille tegevusalaks on rõivaste jaemüük, ning kellel oli kaupluste kett erinevates kaubanduskeskustes Tallinnas, Kohtla-Järves, Pärnus, Tartus ja Maardus. Seoses koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga on müügikeskused pikaajaliselt suletud ja seetõttu ei ole paljudel tööandjatel, sh võlgnikul võimalik anda töötajatele töölepingus kokkulepitud ulatuses tööd ja maksta töötasu, pole võimalust maksta üüritasu, käive on nullis. OÜ-le VitoBaltic on eriolukord kaasa toonud probleeme likviidsusega: töötasu ja üüri tuleb maksta, kuid finantsvahendeid selleks pole. Kuna võlgniku käive on nullis, puuduvad võlgnikul võimalused üüri tasumiseks. OÜ VitoBaltic juhatus ei näe võimalust äriühingu tervendamiseks. Tulenevalt eelnevast on OÜ VitoBaltic püsivalt maksejõuetu alates 01.05.2020.a. Võlgnik palub algatada enda pankrotimenetlus ja välja kuulutada pankrot.
2.13.05.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 02.06.2020.
3.Indrek Lepsoo esitas 01.06.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevaks varaks on rahalised vahendid summas 2266,66 eurot ja nõue AS A vastu summas 1 569,32 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 1 100 548,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ajutise enam võimalik. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekitanud pikaaegne kahjumiga tegutsemine, suur konkurents võlgniku tegevusvaldkonnas ja sellele järgnenud koroonakriisi takistamiseks riigis kehtestatud eriolukord, mille tulemusena oli võlgnik sunnitud pikaajaliselt müügipunktid suletud hoidma, mis ei võimaldanud võlgnikul omakorda enam jooksvaid kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb OÜ VitoBaltic maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustes olnud juba pikemat aega, samas suurim kohustus on moodustanud Läti ettevõtte R SIA ees, kes on varustanud võlgniku jooksvalt kaubaga. Püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul siiski 2020.a. kevadel, kui koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu suleti kaubanduskeskused ning võlgnik oli sunnitud esialgu ajutiselt, kuid hiljem lõplikult kõik oma müügipunktid sulgema. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Arvestades pärast pankroti väljakuulutamist ees ootavaid vältimatuid tegevusi ja tekkivaid kulusid, st suhtlemine keskustega üle Eesti, üürilepingute lõpetamised, varude inventuur, kaubanduspindade vabastamine, lisaks vara demonteerimine, 2 (4)
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 20 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot. Lisaks palub ajutine haldur määrata kindlaks enda vajalike kulude hüvitise summas 25 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja mõista võlgnikult OÜ INC Partner (registrikood 11008111) kasuks.
5.02.06.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 5000 eurot hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.06.2020. Seisuga 02.06.202009.06.2020 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning pankrotimenetluse kulusid katta. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse 3 (4)
2-20-6758 lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
11.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme L H (isikukood xxxx).
12.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult.
13.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 96 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Indrek Lepsoo tasu suuruseks 1920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot ning vajalike kulude katteks 25 eurot (sh käibemaks), mis kuuluvad võlgnikult välja mõistmisele OÜ INC Partner (registrikood 11008111, arvelduskonto xxxx) kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.