Arsonsisi Tallinn osaühingu hagi OÜ Talfors ja OÜ Arrson Invest vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. märtsi 2020 menetluskulude kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arsonsisi Tallinn osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja: Arsonsisi Tallinn osaühing (registrikood 141158827), lepingulised esindaja vandeadvokaat Karin esindajad Marosov ja vandeadvokaadi abi Jana Tudelep määruskaebemenetluses Kostja I: Osaühing Talfors (likvideerimisel, registrikood 10021948) Kostja II: OÜ Arrson Invest (registrikood 10686688), seaduslik esindaja Mart Arrak Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. märtsi 2020 määrus osas, milles maakohus mõistis Arsonsisi Tallinn osaühingult OÜ Arrson Invest kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja enam kui 5439,76 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Arsonsisi Tallinn osaühingult OÜ Arrson Invest kasuks menetluskulude hüvitisena välja 5439,76 eurot. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Maakohtu 16. märtsi 2020 määrus kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Mõista Arsonsisi Tallinn osaühingult OÜ Arrson Invest kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 5439,76 eurot (käibemaksuga).
2.2.Mõista Osaühingult Talfors (likvideerimisel) Arsonsisi Tallinn osaühingu kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 26 467,25 eurot (käibemaksuta).
2.3.Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Arsonsisi Tallinn osaühingul tasuda OÜ-le Arrson Invest ja Osaühingul Talfors (likvideerimisel)
Arsonsisi Tallinn osaühingule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses oli Arsonsisi Tallinn osaühingu hagi OÜ Talfors (likvideerimisel) ja Arrson Invest OÜ vastu 960 083,04 euro väljamõistmiseks.
2.Maakohus rahuldas 04.06.2018 otsusega hagi kostja I vastu ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 960 083,04 eurot. Hagi kostja II vastu jäeti rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja kostja II menetluskulud hageja kanda.
3.Ringkonnakohus rahuldas 04.10.2019 otsusega osaliselt kostja I apellatsioonkaebuse, jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja I kanda. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 15.01.2020 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus keeldus kostja I apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning jättis kassatsioonimenetluse kulud kostja I kanda.
4.Hageja palus määrata maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 52 825,75 eurot, sh riigilõiv 3675 eurot; lepinguliste esindajate kulu 48 217 eurot 370,9 töötunni eest tunnihinnaga 130 eurot; sõidukulud 22,72 eurot; tõlkekulud 900,50 eurot ja muud kulud 10,53 eurot. Hageja palus määrata ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 4032 eurot, mis koosneb hagejale osutatud õigusabist 30 tunni ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot ja 170 eurot. Hageja palus määrata kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruseks 611 eurot, mis koosneb hagejale osutatud õigusabist 4,7 tunni ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot. Koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlustega esitas hageja ajaaruanded, millest nähtub, millisel kuupäev millised toimingud ja millise hinnaga hagejale õigusabi osutamisel tehti ning kui palju aega igale toimingule kulus.
5.Kostjate 19.02.2018 ühise menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele maakohtu menetluses õigusabi 144 tundi tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks kandsid kostjad seoses menetlusega järgmisi kulusid: sõit kliendiga nõupidamisele 12.10.2017 92,5 eurot, sõit istungile ja tagasi (Tartu-Tallinn-Tartu) 17.10.2017 ja 18.10.2017 185 eurot; sõit nõupidamisele kliendiga 05.02.2018 (ühildatuna teise ülesandega) 46,25 eurot; sõit istungile ja tagasi (Tartu-Tallinn-Tartu) 06.02.2018 92,50 eurot. Transpordikulu on arvestatud hinnaga 0,25 eurot/km 185km üks ots. Kostja II täpsustas 20.09.2018 pärast maakohtu otsuse jõustumist, et kostjate I ja II kulud kantakse kahasse ja tuleb seega jagada pooleks. Kostja II osa kantud õigusabikuludest on seega 70,50 tundi ja transpordikuludest 208,13 eurot. Hageja on kostja II menetluskulude tagatisena tasunud kohtu deposiiti 4800 eurot.
6.Kostjad vaidlesid hageja menetluskulude suurusele vastu, leides, et ülemäärane on nii hageja esindaja tunnihind kui ka tööle kulunud aeg. Aeg ja riigilõiv, mis kulus rahuldamata jäänud taotlustele ja kaebustele, on põhjendamatu.
7.Hageja vaidles 29.05.2020 kostja II 20.09.2018 täpsustatud menetluskulude nimekirjale vastu, leides, et kostja II kulud ei ole põhjendatud enam kui 1/3 ulatuses, s.o 4800 euro
suuruses summas. Hageja märkis, et kostja II on koostanud ja esitanud enamiku menetlusdokumente ise ja ei ole lepingulise esindaja teenuseid kasutanud. Lepinguline esindaja esitas kostja II nimel vaid 03.06.2014 (tagatise määramise taotlus), 22.12.2016 ja 09.02.2018 menetlusdokumendid. Taotluses on märgitud ka kulusid, mida ei ole tekkinud või mis on mahult põhjendamatud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 7258,13 eurot (lisandub käibemaks), kostjalt I hageja kasuks 26 467,25 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja määras, et hagejal tuleb kostjale II ja kostjal I hagejale tasuda kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Kostja II on kandnud menetluskulusid kokku 7258,13 euro suuruses summas (lisandub käibemaks), sh on lepingulise esindaja kulud 7050 eurot. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) on arvestades vaidluse asjaolusid ja keerukust põhjendatud. Kostja II esindajal kulus õigusteenuse osutamiseks 70,5 tundi. Kulu on taotletud mahus mõistlik ja vajalik ning tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Täiendavalt tuleb hagejal kostjale II hüvitada transpordikulu 208,13 eurot (lisandub käibemaks).
10.Hageja kandis maakohtu menetluses kulusid kokku 52 825,75 eurot, sh 3675 eurot riigilõiv, 48 217 eurot lepinguliste esindajate kulu, 22,75 eurot sõidukulu, 900,50 eurot tõlkekulu ja 10,53 eurot muud kulud. Vajalikud ja põhjendatud on sõidukulud 22,72 eurot ja muud kulud 10,53 eurot, tõlkekulud on põhjendatud 544 euro ulatuses tõlketeenuse eest
17.ja 18.10.2017 kohtuistungitel. Riigilõiv on põhjendatud 3400 euro ulatuses. Osas, milles riigilõiv maksti seoses hageja rahuldamata jäänud taotluste ja kaebustega, ei ole selle väljamõistmine kostjalt I põhjendatud.
11.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) on arvestades vaidluse asjaolusid ja keerukust põhjendatud. Tööle kulunud aeg on aga ülepaisutatud. Hageja väitel kulus lepingulistel esindajatel maakohtu menetluses 370,9 tundi. Kuigi see ei ole iseenesest määrav, kulus kostjate esindamiseks kokku 144 tundi. Aruandluse ja suhtlusega hageja omanike ning muude isikutega, millel puudub seos kohtumenetlusega, seotud kulud ei ole hüvitatavad. Hüvitatavad ei ole ka kulud, mis seonduvad hageja rahuldamata jäänud taotluste ja kaebustega, samuti seoses kuriteoteate esitamise võimalikkuse analüüsi ja koostamisega. Aeg, mis esindajatel kulus kohtumenetluses vajalike toimingu tegemiseks, on ülepaisutatud. Hageja lepinguliste esindajate mõistlik ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses oli 156 tundi. Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista 20 280 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kokku on hüvitis menetluskulude eest maakohtu menetluses 24 257,25 eurot (ei sisalda käibemaksu).
12.Hageja kandis apellatsioonimenetluses kulusid kokku 4032 eurot (ei sisalda käibemaksu). Lepingulistel esindajatel kulus kokku 30 tundi tunnihinnaga 130 ja 170 eurot (ei sisalda käibemaksu). Põhjendatud on tunnitasu 130 eurot. Hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud 24,2 tundi on ülepaisutatud. Esindaja ajakulu ringkonnakohtus ei saa olla põhjendatud rohkem kui 15 tunni ulatuses. Apellatsioonimenetluse kuluna tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista 1950 eurot (ei sisalda käibemaksu).
13.Hageja kassatsioonimenetluse kulud olid 611 eurot tunnihinnaga 130 eurot (ei sisalda käibemaksu). Põhjendatud ja vajalik esindajate ajakulu oli 2 tundi. Arvestades tunnihinda 130 eurot, tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista 260 eurot (ei sisalda käibemaksu).
14.Kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 26 467,25 euro suuruses summas (ei sisalda käibemaksu) ja hagejalt kostja II kasuks 7258,13 eurot (lisandub käibemaks), samuti viivised VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUS
15.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks mitte rohkem kui 4800 eurot ja mõista see hagejalt kostja II kasuks välja. Samuti palub hageja määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 57 468,75 eurot ja mõista see kostjalt I hageja kasuks välja.
16.Kostja I ja kostja II esitasid 19.02.2018 maakohtu menetluses kantud kulude kohta ühise menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Kostjate 19.02.2018 ühisest taotlusest ei olnud võimalik aru saada, milliseid kulutusi on üks või teine kostja kandnud. Maakohus ei võinud kostja II menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda 20.09.2018 esitatud täpsustustest, kuna need esitati menetlustähtaega rikkudes. Menetluskulude nimekirjad tuli esitati hiljemalt 19.02.2018. Kostja II täpsustusi ei ole hagejale edastatud ega kättesaadavaks tehtud.
17.Igal juhul hindas kohus kostja II menetluskulude põhjendatust ebaõigesti. Kostjate ühise taotluse kohaselt kulus lepingulisel esindajal õigusteenuse osutamiseks 144 tundi. Kohtumäärusest nähtuvalt täpsustas kostja II, et tema esindamiseks kulus 70,5 tundi, s.o 50% kogu ajakulust. See ei saa aga vastata tõele, kuna valdava osa kostjate poolt esitatud menetlusdokumentidest esitas kostja I. Kostja II seaduslik esindaja koostas ja esitas enamiku menetlusdokumente ise, samuti esindas ta kostjat II ise kohtuistungil. Lepinguline esindaja esitas kostja II nimel menetlusdokumendid vaid 03.06.2014, 22.12.2016 ja 09.02.2018. Kostja II menetluskulud on põhjendatud mitte rohkem kui 1/3 ulatuses 19.02.2020 menetluskulude nimekirjas sätestatud kuludest, ehk 4800 euro suuruses summas.
18.Maakohus vähendas hageja kantud menetluskulusid ebaõigesti. Tõlkekulu mõistis maakohus ebaõigesti välja vaid tõlketeenuse osutamise eest kohtuistungitel. Hageja kandis kulusid ka seoses inglisekeelsete tõendite tõlkimisega. Hageja esitas 16.11.2016 üürilepingu tõlke, 30.11.2016 e-kirja tõlke ja 31.01.2017 võlatunnistuse ning garantii seadmise kokkuleppe tõlked.
19.Kohus leidis, et hagejal kulus maakohtus õigusteenuse osutamisele vaid 156 tundi, kuid ei toonud konkreetselt välja, millise menetluskulude nimekirjas toodud toimingu või menetlusdokumendiga seotud ajakulu on ülepaisutatud ja millises ulatuses. Tegemist oli mahuka ja õiguslikult keerulise vaidlusega, mille sarnast kohtupraktikas ei ole seni lahendatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et maakohtu menetlus kestis enam kui 4 aastat. Seetõttu olid ka lepingulise esindaja kulud tavapärasest suuremad. Asja menetlus venis ka kostja käitumise tõttu. Hagejale jäid korduvalt teatavaks tegemata kostjate menetlusdokumendid. Kõik menetluse venimisest tingitud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
20.Ajakulu, mis on seotud suhtlemisega kliendiga või ka kolmandate isikutega, kellel on teada antud vaidluses tähtsust omavad asjaolud, ei ole põhjendamatu. Hageja seaduslik esindaja ja töötajad, kes vastutasid koostöö eest kostjatega, on välismaalased, kes ei valda eesti keelt. Kuna kogu suhtlus toimus inglise keeles, kulus sellele märkimisväärselt aega.
21.Kohus hindas ebaõigesti apellatsiooni ja kassatsioonimenetluse kulusid. Kohus jättis apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud ajakulu sisuliselt hindamata ja ei selgitanud, millises ulatuses on apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu ülepaisutatud.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
22.Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskulude hüvitisena välja enam kui 5439,76 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega määrab kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 5439,76 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja II kasuks välja. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ületas käesoleval juhul menetluskulude põhjendatuse hindamisel osaliselt diskretsioonipiire.
26.TsMS § 176 lg-te 7 ja 8 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri toimetada viivitamata vastaspoolele kätte ja anda talle tähtaeg menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Maakohus eeltoodut ei järginud. Kuna hagejale tagati võimalus esitada kostja II 20.09.2018 menetluskulude nimekirja osas seisukoht määruskaebemenetluses, st maakohtu minetus sai kõrvaldatud, lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel ja määruskaebuse väidete hindamisel kostja II 20.09.2018 menetluskulude nimekirjast.
27.Õige on määruskaebuse väide, et kostja II ajakulu ei ole taotletud mahus põhjendatud. Maakohus on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel jätnud tähelepanuta, et kostjat II on suures ulatuses esindanud seaduslik esindaja, lepingulise esindaja abi kasutamata. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-161-11, p 8). Kohtul on alus TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-183-14, p 13). Samuti tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja
väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Eeltoodust tulenevalt peavad menetluskulude nimekirjas toodud kulukirjed ja nende põhjendatus olema kontrollitavad tsiviilasja materjali alusel. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda kostja II väitest, et seaduslik esindaja esitas menetlusdokumente küll ise, kuid neid aitas koostada lepinguline esindaja. Eeltoodu tõttu on kostja II menetluskulude rahaline suurus määratud maakohtu poolt kindlaks ebaõigesti. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu eksimuse ja annab ise hinnangu kostja II menetluskulude põhjendatud ulatusele.
28.Tsiviilasja materjali kohaselt esindas kostjat II menetluses volikirja alusel alates 03.06.2014 Oleg Nišajev. 25.10.2016 teatas O. Nišajev, et mõlemat kostjat esindab kohtuistungil Katrin Prükk. Alates 26.10.2016 kohtuistungist ongi K. Prükk osaliselt esindanud mõlemat kostjat. Osaliselt on menetluses osalenud kostja II seadusliku esindaja kaudu. K. Prükk on esitanud kostja II nimel 22.12.2016 menetlusdokumendi, 25.01.2017 tähtaja pikendamise taotluse ja 09.02.2017 menetlusdokumendi. Lisaks esitas O. Nišajev kostja II esindajana 03.06.2014 taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks. 03.06.2014, 22.12.2016 ja 09.02.2017 (kaebuses ekslikult märgitud 09.02.2018) menetlusdokumentide esitamisega seotud kulude vähemalt osalist põhjendatust kinnitab ka hageja määruskaebemenetluses.
29.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja ajakulu hagi materjaliga tutvumisele ja kostjaga II nõupidamisele on põhjendatud ja vajalik kokku 5 tunni ulatuses. Kuigi menetluskulude nimekirja järgi ei ole tuvastatav asja materjaliga tutvumise ja nõupidamise aeg, on kostjat II menetluses esindanud kaks esindajat. Kulu tekkimine seoses kostja II esindamisega on eeltoodud osas usutav ja selle hüvitamine põhjendatud.
30.Ajakulu, mis seondub kostja II poolt 26.03.2014 määruskaebuse esitamisega, ei ole põhjendatud. Kuna Riigikohus keeldus kostja II 26.03.2014 määruskaebuse menetlusse võtmisest, ei olnud määruskaebuse koostamise näol tegemist vajaliku kuluga, mille väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt oleks põhjendatud.
31.Ajakulu jaanuaris 2015 hageja esitatud taotluste ja kohtumäärusega tutvumisele ning nõupidamisele ei ole põhjendatud. Asja materjali kohaselt ei esitatud sellel ajal kostjat II puudutavaid taotlusi. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et sellel ajal oleks olnud kostjal II vaja toiminguid teha ja nende tegemiseks nõu pidada. Samuti ei ole selge, millise esindajaga kostja II enne 03.06.2014 nõu pidas.
32.Seoses ajakuluga 03.06.2014 menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse koostamisega märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi kostja II ei ole nimetatud dokumendiga seotud ajakulu oma 20.09.2018 menetluskulude nimekirjas märkinud, nähtub see esialgsest, 19.03.2018 taotlusest, mille kohaselt kulus esindajal taotluse koostamisele 2 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kuna kulu nähtub tsiviilasja toimikust ja esialgsest menetluskulu nimekirjast, samuti arvestades, et ajakulu põhjendatust kinnitab ka hageja ise, on ajakulu eeltoodud osas põhjendatud ja vajalik.
33.Ajakulu jaanuaris 2016 määruskaebusele vastuse koostamisele ei ole põhjendatud. Kostja II ei ole jaanuaris 2016 määruskaebusele vastust esitanud. Vaidlustatud määrus ja selle peale esitatud kaebus puudutasid kostja I taotlust tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks.
34.Ajakulu märtsis 2016 hagile vastuse koostamisele 4 tundi on vajalik kulu. Arvestades aga kostja II vastuse sisu ja mahtu, on ajakulu põhjendatud mitte enam kui 3 tunni ulatuses,
kuna hagi materjalide tutvumise ja kliendiga kohtumise ajakulu on juba eraldi arvesse võetud.
35.Ajakulu septembris 2016 hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse koostamisele ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitas 03.10.2016 kostja II seadusliku esindaja kaudu ja lepingulise esindaja kasutamist tsiviilasja materjalist ei nähtu.
36.Menetluskulude nimekirja kronoloogiat arvestades võib aru saada, et kohtuistungi protokolliga tutvumise ja protokolli parandamise taotluse esitamisega seonduv ajakulu on seotud 26.10.2016 toimunud kohtuistungiga. Kuna protokolli parandamise taotlust ei rahuldatud, ei ole selle kulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks 15 minutit (0,25 tundi) protokolliga tutvumiseks.
37.Tutvumine kostja II huvides hageja 16.11.2016 ja 30.11.2016 menetlusdokumentidega 2,5 tunni ulatuses on arvestades dokumentide sisu ja mahtu põhjendatud.
38.Ajakulu 16.11.2016 tõendite kohta esitatud selgituse koostamiseks ei ole põhjendatud. Selgitus esitati seoses maakohtu poolt kostjale I tehtud ettepanekuga täpsustada ja selgitada kostja I esitatud tõendeid. Seega ei ole menetlusdokument koostatud kostja II esindamise raames ja selle koostamisega seotud kulu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud.
39.Ajakulu kirjavahetusele kohtuga ja kliendi esindajaga novembris 2016 ei ole põhjendatud. Toimingud ei ole seostatavad tsiviilasja materjaliga. Menetluskulude nimekirjas ei ole esile toodud, millisest menetluslikust olukorrast tulenevalt kirjavahetust peeti.
40.Ajakulu 22.12.2016 menetlusdokumendi koostamisele kostja II osas 6,5 tundi on arvestades dokumendi sisu, selle põhjalikkust ning esitatud taotlusi ja tõendeid, põhjendatud.
41.Ajakulu seisukoha koostamiseks hageja taotlusele kostjale II likvideerija määramiseks ei ole põhjendatud kulu. Tsiviilasja materjali kohaselt esitas kostja II 03.01.2017 seisukoha seadusliku esindaja kaudu, st ei kasutanud selleks lepingulise esindaja abi.
42.Põhjendatud ei ole ajakulu 25.01.2017 taotluse koostamiseks, millega esindaja palus kostjate nimel menetlustähtaega pikendada. Tegemist on kostjast endast lähtuva asjaoluga ja selle kulu hüvitamine teise menetlusosalise poolt ei ole põhjendatud.
43.Kostjate 09.02.2017 ajakulu kokku 15 tundi hageja täiendavate seisukohtade ja taotlustega tutvumiseks ning neile vastamiseks on põhjendatud osaliselt. Õige on määruskaebuse väide, et kostja II osa sellest kulust ei saa olla enam kui 1/3. Dokumendi sisust nähtub, et suurem osa vastuväiteid puudutab hageja ja kostja I, mitte hageja ja kostja II vahelist õigussuhet. Vajalik ajakulu kostja II õiguste kaitseks ei ole seega enam kui 5 tundi.
44.Kohtute infosüsteemi andmetel esindas K. Prükk kostjat II ka 26.10.2016, 17.01.2017, 17.10.2017, 18.10.2017 ja 06.02.2018 kohtuistungitel. Õige ei ole määruskaebuse väide, et kuna kohtuistungil osales ka kostja II seaduslik esindaja, ei ole lepingulise esindaja kulude hüvitamine põhjendatud. TsMS § 217 lg 2 kohaselt ei võta isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Seega tuleb ka kohtuistungitega seotud kulusid hinnata sisuliselt.
45.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 26.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kokku 4 tundi, millest on kostja II osa 2 tundi. Arvestades, et istung kestis 2 tundi, on ajakulu taotletud mahus põhjendatud.
46.Esindajal kulus 17.01.2017 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kokku 10 tundi, millest on kostja II osa 5 tundi. Arvestades, et istung kestis 1 tund ja 8 minutit ning esindaja oli asja materjaliga juba varem tuttav, ei ole kostja II osa põhjendatud hüvitada suuremas ulatuses kui 3 tunni eest.
47.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 16.10.2017 kohtuistungiks ettevalmistamisele kokku 8 tundi, sh suhtlemine kliendi ja tunnistajatega. Sellest kostja II osa on 4 tundi. Esindajal kulus 17.10 ja 18.10.2017 kohtuistungite ettevalmistamisele ja istungitel osalemisele kokku 15 tundi, s.o 7,5 tundi kostja II osas. Istungitega seotud ajakulu oli seega kostja II osas kokku 11 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtuistungite protokollide kohaselt kestis 17.10.2017 kohtuistung 6 tundi ja 40 minutit, sh vaheajad ning 18.10.2017 kohtuistung 5 tundi ja 9 minutit, sh vaheajad. Kostja II osas on kohtuistungitel osalemine seega põhjendatud 5 tunni ja 54 minuti ulatuses (11 tundi ja 49 minutit ÷ 2). Koos ettevalmistusega mahukateks istungiteks, kuhu oli planeeritud tunnistajate ülekuulamine, on kostja II esindaja ajakulu põhjendatud 9 tunni ulatuses. Kohus võtab seejuures arvesse, et esindaja oli vaidluse olemuse ja asja materjaliga juba kursis.
48.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 06.02.2018 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kokku 8 tundi, s.o kostja II osas 4 tundi. Arvestades menetluse staadiumit ja asjaolu, et kohtuistung kestis 4 tundi ja 10 minutit, on kostja II ajakulu taotletud mahus põhjendatud.
49.Kohtukõne koostamisele kulunud 2 tundi, sh 1 tund kostja II osas, on põhjendatud ja kostja II huvide kaitsmise seisukohast vajalik ajakulu.
50.Eeltoodust tulenevalt on kostja II maakohtu menetluses kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 43,25 tundi (5+2+3+0,25+2,5+6,5+5+2+3+9+4+1). Kostjale II osutati õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et esindajate tunnihind on mõistliku suurusega. Kostja II põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seega 4325 eurot. Täiendavalt on kostja II kandnud menetlusega seotud transpordikulusid kokku 208,13 eurot. Transpordikulude tekkimist või nende suurust ei ole hageja määruskaebuses vaidlustanud.
51.Kostjale II hüvitatavad menetluskulud, s.o õigusabikulud ja transpordikulud kokku on seega 4533,13 eurot (4325+208,13), s.o 5439,76 eurot koos käibemaksuga, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista.
52.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ja määruskaebuse väited ei anna seetõttu alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Vastuseks määruskaebuse väidetele hageja menetluskulude suuruse kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
53.Asjaolust, et maakohus ei toonud iga konkreetse menetluskulude nimekirjas toodud toimingu või menetlusdokumendiga seotud ajakulu põhjendatud ja vajalikku ulatust eraldi välja, ei saa iseenesest järeldada, et maakohus ei ole hageja menetluskulusid sisuliselt hinnanud ja nende põhjendatud ulatusele tähelepanu pööranud, nagu leiab hageja. Maakohtu määrusest nähtub selgelt see, milliseid kulusid maakohus põhjendatuks ei pidanud ja millises mahus on lepingulise esindaja kulud olnud maakohtu hinnangul vajalikud.
54.Maakohus märkis õigesti, et hüvitatav ei ole aeg, mis kulus kliendi ja muude isikutega suhtlemiseks ja aruandluseks, millel puudub seos kohtumenetlusega. Kuigi esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus pidada vahetevahel nõu kohtuasja käigu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute osas, ei tähenda see, et teiselt menetlusosaliselt
on põhjendatud välja mõista kliendi ja kolmandate isikutega suhtlemise kulu piiramatus ulatuses (vt ka Riigikohtu määrust nr 2-17-12857, p 20). Ka kliendiga suhtlemise vajalikkus peab nähtuma tsiviilasja materjalist ja olema seostatav konkreetses menetlusstaadiumis menetlustoimingute tegemisega. Samuti märkis maakohus õigesti seda, et hüvitatavad ei ole kulud, mis seonduvad hageja rahuldamata jäänud taotluste ja kaebustega ning kuriteoteate esitamise võimalikkuse analüüsi ja koostamisega. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega. Määruskaebuse väited selle kohta, et menetlus maakohtus kestis neli aastat ja tegemist oli mahuka ning keerulise vaidlusega, ei võimalda ringkonnakohtul teha järeldust, et hageja esindaja tehtud toimingute põhjendatud ajakulu oli suurem, kui maakohtu määratud 156 tundi. Ringkonnakohus selgitab, et menetluse kestusest ei saa teha järeldust asja keerukuse kohta. Menetluse mahukuse ja keerukuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Määruskaebuse väited menetluse kestuse, mahukuse ja keerukuse kohta ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.
55.Maakohus jättis õigesti osaliselt arvesse võtmata menetluskulude nimekirjas märgitud tõlkekulu. TsMS § 143 lg 1 p 1 kohaselt on tõlgikulu asja läbivaatamise kulu. Käesoleval juhul ei nähtu aga tsiviilasja materjalist tõlkekulu kandmist. Hageja määruskaebuses esitatud selgitusest selle kohta, et ta esitas 16.11.2016 üürilepingu tõlke, 30.11.2016 e-kirja tõlke ja 31.01.2017 võlatunnistuse ning garantii seadmise kokkuleppe tõlked, ei saa järeldada, et hageja on tõlkekulusid kandnud. Menetluskulude nimekirjas esitatud tõlkekulu summad (703,25 eurot, 25 eurot, 159,25 eurot ja 13 eurot) ja hageja määruskaebuses esitatud loetelu ei ole seostatavad. Samuti ei nähtu asja materjalist, et hageja oleks tegelikult kasutanud tõlketeenust, mille eest oleks eelnimetatud summade suuruses kulu võinud tekkida. Vastupidi, menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 31.01.2017 hageja lepingulisel esindajal endal 2,7 tundi ja 1,5 tundi dokumentide ja muude tõendite tõlkimisele. Kui lepinguline esindaja tõlgib dokumendid ise, on tegemist lepingulise esindaja kulu, mitte tõlkekuluga. Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hindas maakohus õigesti eraldi.
56.Määruskaebuse väited apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude ebaõige kindlaksmääramise kohta on üldsõnalised. Maakohtu määrusest nähtub, millises ulatuses kulude kandmist pidas maakohus põhjendatuks. Ainuüksi menetlusosalise arvamus, et menetluskulude põhjendatud ja vajalik kulu on suurem, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsust muuta.
57.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruse.
58.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.