Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.03.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-4182
Kohtuasi
OÜ Chocoloro Hostel hagi X vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Chocoloro Hostel apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: OÜ Chocoloro Hostel (registrikood 14223330), seaduslik esindaja AT, lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Kostja: Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman Maksimenko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja OÜ Chocoloro Hostel apellatsioonkaebusega koos esitatud tõend (äriregistri andmete väljatrükk).
2.Võtta vastu kostja X 26.01.2023 esitatud tõend (Swedbanki arvelduskonto väljavõte).
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Tühistada Harju Maakohtu 12.09.2022 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Chocoloro Hostel hagi X vastu osaliselt. Rahuldada hagi 3430 euro nõudes ning muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust vastavalt otsuse tervikresolutsioonile. Ülejäänud osas (70 eurot) jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.1.Rahuldada OÜ Chocoloro Hostel hagi X vastu osaliselt.
2-21-4182
5.2.Mõista kostjalt X-lt hageja OÜ Chocoloro Hostel kasuks välja 3430 eurot. Ülejäänud osas (70 eurot) jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.3.Jätta poolte maakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
6.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja X kanda.
7.Välja mõista hagejalt OÜ-lt Chocoloro Hostel ja kostjalt X-lt solidaarselt riigituludesse apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõivu tasumiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastutab riigilõivu tasumise eest kostja X. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Chocoloro Hostel (hageja) esitas 17.03.2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse (ja selle 01.06.2021 täpsustuse) kohaselt oli kostja alates 20.09.2018 kuni 15.04.2019 hageja prokurist ja 15.04.2019 kuni 01.01.2020 hageja juhatuse liige. Kostja käsutuses oli hageja arvelduskonto Coop Pangas ja selle kontoga seotud pangakaart, selleks et teha osaühingu tarbeks vajalikke makseid ja ülekandeid. Hageja ainuosanik kutsus 2020. aasta jaanuaris oma otsusega kostja juhatuse liikme kohalt tagasi. Pärast kostja tagasikutsumist selgus, et perioodil 01.09.2018 kuni 31.12.2019 oli kostja võtnud hageja arvelduskontolt 6963 eurot ja kasutanud seda raha oma isiklikes huvides. Kostja ei ole seda raha hagejale üle andnud ega selle kasutamist dokumenteerinud. Hageja tugines võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 619, 622, 127, 128, äriseadustiku (ÄS) §-dele 16, 17, 180, 183, 187 lg-d 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dele 115-121, 35, 37 lg 1, leides, et kostja on tekitanud hagejale varalist kahju. Hageja palus välja mõista kostjalt kahjuhüvitise 6963 eurot. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja lisas hagiavaldusele panga arvelduskonto väljavõtte (02.04.2019 – 27.11.2019), kus oranžiga alla joonitud summad (eelkõige sularaha väljavõtmised) andsid kokku hagis nõutava summa 6963 eurot.
2-21-4182
3.Vastuseks kostja vastusele selgitas hageja, et sularaha väljavõtmine ei saanud kuidagi olla seotud hageja majandustegevusega. Selliseid makseid saab teha kaardiga. Kostja ei ole esitanud ühtegi arvet ega muud dokumenti oma väidete kinnituseks. Kostjal ei saa olla hageja e-postiga saadetud juhtnööre, kuna hageja seaduslikul esindajal AT-l puudub (vanglas) ligipääs elektronpostile. Osaühingu juhtimisteenuse eest tasu maksmises pooled kokku leppinud ei ole ning kostjal puudus õigus enda tarbeks sularaha väljavõtmiseks, sest tegemist on hageja varaga. Kõik varalised liikumised tuli dokumenteerida. Kostja on oma selgitustega sisuliselt tunnistanud, et võttis raha välja enda tarbeks. Kostja ei olnud juhatuse liikmena oma tegevuses kellestki sõltuv ega pidanud täitma sel ajal kellegi käsundit. Igal juhul pidi kostja ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 620 lg 2 järgi tegutsema hageja jaoks parimal viisil ning hoiduma kahju tekitamisest.
4.13.01.2022 esitas hageja avalduse, millega võttis hagi summas 3463 eurot tagasi. 19.01.2021 määrusega jättis maakohus hagi selles osas läbi vaatamata. Menetlusse jäi hageja kahjunõue kostja vastu summas 3500 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja tõi välja, et hageja juhatuse liige (AT) viibib vanglas, kust ta ei saa äriühingu tegevust juhtida. Seetõttu palus hageja juhatuse liige kostjal kontrollida firma tööd ja juhtida äriühingu rahalisi vahendeid. Kostja teostaski hageja juhatuse liikme käsundil teatud toiminguid, sealhulgas käsutas hageja arvelduskontot Coop Pangas. Hageja viidatud maksed ja pangaautomaadist sularaha võtmine on seotud hosteli pidamisega ja kogu raha kulus äriühingu tegevuse tarbeks. Kostja väitis, et tal on säilinud hageja juhtnöörid nii sularaha väljavõtmiseks kui ka ülekandmiseks kontole ja ta esitab need kohtule hiljem. Peamiselt kulus raha teatud kaupade ostmiseks hagejale. Mõnikord võttis ta välja sularaha võlausaldajatele üleandmiseks. Lisaks mõningate tehingute puhul hageja (juhatuse liige AT) tegi korraldusi isiklikult kostja kasuks, st kostja võis raha välja võtta kingitusena, kuna neil olid sõbrasuhted. Kostja väitel oli poolte vahel käsundusleping ja sel juhul pidi hageja tasuma kostjale teenuste eest. Hageja ei ole märkinud, et ta oleks teenuste eest tasunud. Seetõttu võib hageja korraldused, milles ta kohustas kostjat võtma raha välja enda kasuks, lugeda faktiliselt teenuste eest tasumiseks. Hageja ei ole tõendanud, kuidas kostja talle kahju tekitanud on. Hagejal ei olnud varem kostja rahatehingute kohta pretensioone. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohtu 12.09.2022 otsusega jäeti hagi 3500 euro nõudes rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tugines hageja hagiavalduses sellele, et kostja oli 20.09.2018 – 15.04.2019 hageja prokurist ning 15.04.2019 – 01.01.2020 hageja juhatuse liige. Kostja ei ole hageja väidet omaks võtnud, vaid on väitnud, et ta on täitnud hageja suulisi korraldusi. Kostja vastustest nähtub, et poolte vahel võisid olla käsundilaadsed võlasuhted. Viidatud olukorras oli hagejal kohustus tõendada, et kostja oli hageja välja toodud perioodil kas prokurist (ÄS) § 16 lg 1) või äriühingu juhatuse liige (ÄS § 180). Hageja ei ole vastavat tõendit esitanud. Kuna on tõendamata hageja väide, et kostja oli tema prokurist või juhatuse liige, puudub vajadus analüüsida, kas kostja võis prokuristi või juhatuse liikme kohustusi rikkuda. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
2-21-4182
9.Hagi ei kuulu rahuldamisele ka järgmisel põhjusel. Hageja seob kahju hüvitamise nõude 3500 eurot perioodiga 20.09.2018 – 01.01.2020, mille jooksul on kostja hageja raha väidetavalt enda huvides kasutanud. Seejuures ei ole hageja vaatamata kohtu palvele täpsustada nõude kujunemist (tl 85-86) selgitanud, millistest konkreetsetest maksetest kahjuhüvitis kujuneb. Teadmata seda, milliste maksete tegemist hageja kostjale ette heidab, ei ole viimasel võimalik esitada tõendeid hageja väidete ümberlükkamiseks. Kohus ega kostja ei pea otsima faktilisi asjaolusid hageja esitatud tõenditest. Isegi juhul, kui eeldada, et kahjuhüvitis kujuneb hageja esitatud pangakonto väljavõttes alla kriipsutatud maksete summast (tl 7-21), tuleb maksete liitmisel 3500 eurot ületav summa. Seega ei ole hageja nõude kujunemine arusaadav. Kuigi hageja tugineb oma nõudes perioodile 20.09.2018 – 01.01.2020, ei ole ta vaatamata kohtu ettepanekule (tl 85-86) esitanud tõendit tema kontolt raha väljavõtmise kohta perioodil 20.09.2018 – 01.04.2019 ja 28.11.2019 – 01.01.2020. Seega ei ole hageja esitanud dokumenti, et kostja võis viidatud perioodil hageja raha käsutada.
10.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei olnud kostjal menetluskulusid tekkinud ning kohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha asjas uus otsus, millega hagi 3500 euro nõudes rahuldada ning jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja jaoks tuli üllatuslikuna maakohtu seisukoht, et asjas on tõendamata, et kostja oli perioodil 20.09.2018 – 15.04.2019 hageja prokurist ning 15.04.2019 – 01.01.2020 hageja juhatuse liige. Hageja sai kostja seisukohast aru, et need asjaolud ei ole vaidluse all. Ka ei selgitanud maakohus talle, et hageja ei ole nimetatud väiteid tõendanud, rikkudes nii selgitamiskohustust. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega hageja äriregistri andmete väljatrüki, leides, et maakohtu poolse selgitamiskohustuse rikkumise saab apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Hageja palub ringkonnakohtul see tõend vastu võtta.
13.Hageja kordab apellatsioonkaebuses, et kostja kasutas prokuristi ja juhatuse liikmena hageja arvelduskontolt võetud ja üle kantud vahendeid oma isiklikes huvides ja on selliselt prokuristi ja juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kostja ei ole raha võtmist ka eitanud.
14.Hageja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et ta ei ole nõude kujunemist tõendanud. Hageja hinnangul võttis kostja maksete tegemise ja sularaha väljavõtmise omaks. Hageja väitel ei saa jätta hagi nõuet 3500 eurot rahuldamata seetõttu, et tegelikult on kahju suurem. Samuti ei saa jätta hagi rahuldamata põhjusel, et pangakonto väljavõtteid ei ole esitatud kogu perioodi kohta, mil kostja oli hageja prokurist ja juhatuse liige.
15.Vastuseks ringkonnakohtu 08.12.2022 kohtumäärusele täpsustas hageja, milliste (hagi lisana esitatud pangakonto väljavõttelt nähtuvate) tehingutega on tema nõue kostja vastu summas 3500 eurot kujunenud. Hageja tõi välja 14 tehingut perioodil 04.04.2019 – 07.07.2019, millest 12 on sularaha väljavõtmised ja kaks on ülekanded kostja enda arvelduskontole. Hageja kordas, et kostja ei ole tõendanud neid kulutusi. Ka ülekanded on tehtud kostja enda tarbeks, kuna juhul, kui need oleksid olnud vajalikud hagejale, oleks saanud kaupluses tasuda nende ostude eest hageja pangakaardiga.
2-21-4182 Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja vaidleb vastu ka uue tõendi vastuvõtmisele, sest hageja oleks saanud selle esitada maakohtus. Isegi kui kohus võtab tõendi vastu, ei saa see tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Kostja tegutses hageja juhtnööride kohaselt, seega ei oma tähtsust, et ta oli hageja juhatuse liige.
18.Vastuseks hageja nõude täpsustustele selgitas kostja, et ajal, mil ta kasutas hageja pangakaarti, oli kostja hageja seadusliku esindaja AT-ga abielus. Seetõttu kasutas ta hageja korraldusel hageja pangakaarti hagejale Pärnus kuuluva võõrastemaja ülalpidamiseks vajalike kulutuste tegemiseks. Peale selle andis hageja kostjale juhtnööre kasutada raha ka isiklikeks vajadusteks nagu abikaasale kohane. Hageja maksis talle ka teenuste eest kui hageja abilisele tema majandustegevuses. Kostja selgitab, et kandis vaidlusaluse raha hageja äriühingu kontolt oma arvelduskontole, et järgnevalt oleks võimalik maksta internetipanga kaudu võõrastemaja ülalpidamiseks vajalike teenuste eest. Asjaomasteks kulutuseks olid mobiilsideteenused, voodipesu ostmine ja pesemine, hageja kohtuasjades riigilõivu tasumine, ruumide remont ja koristus, ülekanded hageja tütre AT isiklikeks vajadusteks, võõrastemajale mööbli ostmine, firma reklaamikulud, Viru Vangla külastuste eest tasumine hagejaga (st AT-ga) kokkusaamisteks, firma auto remont jne. Kostja väidab, et on tasunud perioodil 2019. aasta aprillist 2019. aasta juulini hageja korraldusel eelnimetatud toimingute eest ligi 3200 eurot. Kostja esitas koos 26.01.2023 vastusega oma Swedbanki arvelduskonto väljavõtte, kus ta on sama ajavahemiku kohta punasega markeerinud need oma kontolt tehtud maksed, mida ta peab seotuks hageja firma majandustegevusega, samuti mis on kantud muude eelnimetatud vajaduste katteks. Kostja leiab, et kui arvestada, et hageja andis kostjale juhiseid kasutada väikseid vahendeid ka isiklikeks (abikaasa) vajadusteks, siis mingit võlga kostjal hageja eest ei ole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja muudab menetluskulude jaotust maakohtus. Hagi rahuldatakse 3430 euro nõudes ja jäetakse rahuldamata 70 euro nõudes. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse ning nõuab välja apellatsioonkaebuselt osaliselt maksmata riigilõivu.
20.Kuna hageja vaidlustas maakohtu 12.09.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohus lahendab hageja apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendi ja kostja apellatsioonkaebuse vastusega koos esitatud tõendi vastuvõtmise taotlused alljärgnevalt asja sisulise läbivaatamise raames. (i)
Kostja hageja prokuristiks ja juhatuse liikmeks oleku fakt
21.Esiteks peab ringkonnakohus lahendama uue tõendi – OÜ Chocoloro Hostel äriregistri andmete väljatrükk – vastuvõtmise taotluse. Ringkonnakohus lahendab apellandi taotluse koos vastuse andmisega apellatsioonkaebuse esimesele väitele, et maakohtu otsus oli üllatuslik osas, milles leiti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli tema prokurist ja juhatuse liige. Hageja
2-21-4182 hinnangul ei vaidlustanud kostja menetluses seda, et ta oli hageja prokurist ja juhatuse liige, samuti ei selgitanud maakohus hagejale, et ta peaks neid asjaolusid täiendavalt tõendama. Kuna see, et need asjaolud ei ole tõendatud, selgus alles maakohtu otsusest (vt käesoleva otsuse p 8), esitas hageja koos apellatsioonkaebusega enda äriregistri andmete väljatrüki, kust nähtub, et kostja oli hageja prokurist 26.09.2018 – 15.04.2019 ja juhatuse liige 15.04.2019 – 12.06.2020.
22.Ringkonnakohus leiab esiteks, et maakohus ei oleks saanud jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud tõendit selle kohta, et kostja oli vaidlusalusel perioodil tema prokurist ja seejärel juhatuse liige. Maakohus on ise 19.05.2021 hagiavalduse käiguta jätmise määruses (tl 34 pöördel) kinnitanud, et „Kohus on teinud järelpäringu äriregistrisse, millest nähtub, et kostja X (end. X) oli hageja prokurist perioodil 20.09.2018 kuni 15.04.2019 ja hageja juhatuse liige perioodil 15.04.2019 kuni 12.06.2020“. Seega on maakohtu enda lahendis, mis saadeti hagejale muude hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kinnitust leidnud asjaoluna kajastatud, et kostja oli vaidlusalustel perioodidel vastavalt hageja prokurist ja juhatuse liige. Kuna maakohus viitas selles määruses äriregistrisse tehtud päringule, siis võis hageja järeldada, et tema ei pea omakorda äriregistri andmete väljatrükki esitama. Eeltoodud arusaama võis toetada maakohtu 04.04.2022 kohtunõue, kus kohus on küll kohustanud hagejat selgitama, milline õigussuhe oli prokuura aluseks, samuti, kuidas on juhatuse liige rikkunud oma kohustusi ja milline kahju on seejärel äriühingule tekkinud, kuid ei ole seadnud kahtluse alla, et asjaomastel perioodidel oli kostja hageja prokurist ja juhatuse liige. Vastupidi, kohus on hagejalt eraldi küsinud vaid selle kohta, millised õiguslikud suhted olid pooltel perioodil 01.09.2018 – 19.09.2018, mil kostja ei olnud hageja prokurist ega juhatuse liige (tl 85-86).
23.Lisaks ei ole ka kostja maakohtu menetluses otseselt väitnud, et ta ei olnud hageja prokurist või juhatuse liige. Kostja vastuväited ei ole juriidiliselt selgelt sõnastatud, kuid kostja ei vaielnud vastu hageja Coop Panga pangakaardiga sularaha väljavõtmistele ega tehtud ülekannetele, ent ta seostas neid käsundi ja volikirja alusel tegutsemisega (tl-d 58 ja pöördel, 94 ja pöördel). Hageja omakorda on oma vastustes selgitanud, et kostja oli kuni aprillini 2019 hageja prokurist ning prokuura ongi volikirja alusel tegutsemine (ÄS §-d 16, 17, 21; TsÜS §-d 115-121) käsunduslepingu sätete alusel (VÕS §-d 619-631) (nt tl-d 36, 89). Seejärel oli kostja 15.04.2019 kuni jaanuarini 2020 hageja juhatuse liige ÄS § 180 tähenduses. Ka vastuses apellatsioonkaebusele on kostja märkinud, et ta tegutses hageja juhtnööride järgi ja seetõttu ei oma tähtsust, kas ta oli sel ajal äriühingu juhatuse liige (tl 141 pöördel). Seega ei ole kostja menetluses väitnud, et ta ei olnud olnud hageja prokurist või juhatuse liige, vaid on tuginenud eelkõige sellele, et kuna hageja andis talle juhiseid raha väljavõtmiseks ja kannete tegemiseks, siis tal puudub vastutus.
24.Käesoleva otsuse p-des 22-23 toodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei oleks saanud jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli vaidlusalusel ajal esmalt tema prokurist ja seejärel juhatuse liige. Ringkonnakohus võtab hageja esitatud tõendi siiski vastu, kuna hageja äriühingu äriregistri andmete väljatrükki seni toimikus ei ole (TsMS § 652 lg 3 p 1, lg 4, lg 5).
25.Kuna ringkonnakohus loeb OÜ Chocoloro Hostel äriregistri andmete väljatrükiga tuvastatuks, et kostja oli hageja prokurist 20.09.2018 kuni 15.04.2019 ja hageja juhatuse liige 15.04.2019 kuni 12.06.2020 (tl 115), siis tuleb ringkonnakohtul edasi analüüsida, kas kostja rikkus prokuristi ja/või juhatuse liikme kohustusi ja kas ta tekitas sellega hagejale kahju. Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus esiteks hageja kahjunõude kujunemist ja sisu (ii) ning seejärel hageja nõude põhjendatust kostja kui juhatuse liikme (iii a) ja kostja kui prokuristi (iii b) vastu. Viimasena jaotab ringkonnakohus menetluskulud ning lahendab hageja riigilõivuga seotud taotluse.
2-21-4182 (ii)
Hageja kahjunõue kujunemine ja sisu
26.Maakohus leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele ka seetõttu, et hageja nõude 3500 eurot kujunemine ei ole selge. Hageja oli esitanud koos hagiavaldusega OÜ Chocoloro Hostel konto (Coop Pangas) väljavõtte perioodi 02.04.2019 – 25.11.2019 kohta. Selles väljavõttes oli hageja jooninud alla teatud tehingud, mis kokku andsid 6963 eurot, st algse hagi nõude (tl 7-21). 20.12.2021 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles vähendas oma nõuet 3500 euroni, võttes nõude 3463 eurot tagasi (tl-d 71 ja 74). 19.01.2021 jättis maakohus kohtumäärusega hageja hagi 3500 eurot ületavas osas läbi vaatamata (tl 76 ja pöördel). 04.04.2022 kohustas maakohus hagejat selgitama, millal ja kui suurtes summades tehtud väljamaksetest kujuneb kostjalt nõutav hüvitis 3500 eurot (tl 85). Hageja vastusest kohtunõudele nähtub, et hageja ei ole kohtunõude sisust aru saanud, vaid on pidanud kohtu kirja menetluse venitamiseks. Hageja oma nõuet ei täpsustanud, vaid viitas, et kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttel märgitud summade võtmist on tunnistanud ka kostja (tl 87-88). Maakohus jättis seejärel hagi rahuldamata.
27.Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et kuna kostja võttis maksete tegemise ja sularaha väljavõtmise vähemalt summas 3500 eurot omaks, siis ei saanud maakohus jätta hagi rahuldamata sel põhjusel, et tegelik kahju on suurem (tl 113). Ringkonnakohus leidis apellatsioonkaebuse saamisel, et maakohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu tuleb hagejale anda võimalus oma nõuet täpsustada. Nimelt oli hagiavaldusega koos esitatud Coop Panga arvelduskonto väljavõttel algse hagi nõude suuruses ülekanded ja sularaha väljavõtmised alla joonitud ja algse hagi nõue oli piisavalt selge. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et asja arutati kirjalikus menetluses ja hagejal ei olnud lepingulist esindajat, oleks kohus pidanud selgitama hagejale täiendavalt, et ta peab oma juba kohtule esitatud Coop Panga arvelduskonto väljavõttest välja tooma need nõuded, mis jäid pärast hagi osalist tagasivõtmist menetlusse.
28.Hageja 23.12.2022 selgituste kohaselt kujuneb nõue 3500 eurot järgmistest hageja Coop Panga kontolt kostja poolt sularaha väljavõtmistest ja ülekannetest kostja enda kontole (tl 136138). 1) 04.04.2019 sularaha väljavõtmine 160 eurot 2) 06.04.2019 sularaha väljavõtmine 600 + 400 eurot 3) 07.04.2019 sularaha väljavõtmine 60 eurot 4) 24.04.2019 ülekanne kostja enda kontole selgitusega „voodipesu soetamine“ 70 eurot 5) 26.04.2019 sularaha väljavõtmine 100 eurot 6) 02.05.2019 sularaha väljavõtmine 200 eurot 7) 07.05.2019 sularaha väljavõtmine 80 eurot 8) 25.05.2019 sularaha väljavõtmine 70 eurot 9) 28.05.2019 sularaha väljavõtmine 350 eurot 10) 28.05.2019 sularaha väljavõtmine 600 eurot 11) 28.05.2019 ülekanne kostja enda kontole selgitusega „mööbel soetamiseks“ 200 eurot 12) 01.06.2019 sularaha väljavõtmine 340 eurot 13) 16.06.2019 sularaha väljavõtmine 190 eurot 14) 07.07.2019 sularaha väljavõtmine 80 eurot Hageja kordas, et kostja ei ole hagejale rahalisi vahendeid tagastanud ega hageja vajaduseks kulutuste tegemist tõendanud. Ka puudus kostjal vajadus kanda rahalisi vahendeid kostja enda kontole mööbli või voodipesu soetamiseks, kui kostjal oli võimalus tasuda nende eest kaupluses hageja kaardiga või hageja arvelt ülekande tegemisega.
29.Vastuseks hageja nõude täpsustusele esitas kostja koos 26.01.2023 apellatsioonkaebuse vastusega oma isikliku Swedbanki arvelduskonto väljavõtte perioodi 02.04.2019 – 31.07.2019
2-21-4182 kohta. Kostja ei ole selgitanud, miks ta ei esitanud seda tõendit varasema menetluse jooksul. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel saab ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata vaid siis, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Sellist olukorda käesolevas asjas ei ole, kuna kostja ei esitanud oma isikliku pangakonto väljavõtet maakohtule. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata ka siis, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
30.Nagu käesoleva otsuse p-s 25 märgitud, esitas hageja Coop Panga arvelduskonto väljavõtte koos hagiavaldusega. Selles väljavõttes olid alla joonitud need toimingud, mida hageja kostjale ette heitis. 13.01.2022 võttis hageja nõude summas 3463 eurot tagasi ning menetlusse jäi kostja vastu nõue 3500 eurot (tl 74 – 76 pöördel). Hageja ei täpsustanud seejärel, milliseid hageja Coop Panga arvelduskontolt tehtud tehinguid ta pärast hagi osalist tagasivõtmist kostjale ette heidab. Kuigi kostjal oleks olnud võimalik esitada oma isikliku pangakonto väljavõte ka maakohtus, siis kuna ka hageja ei täpsustanud vähendatud nõude kujunemist maakohtus ja talle anti võimalus teha seda ringkonnakohtus, siis poolte võrdsuse põhimõttest lähtudes tuleb lubada ka kostjal esitada pärast nõude täpsustamist uusi tõendeid (TsMS § 7). Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus vastu kostja esitatud Swedbanki arvelduskonto väljavõtte (tl 153-159).
31.Ringkonnakohtule esitatud tõendite alusel leiab kolleegium, et hageja hagi nõude kujunemine on selge, kuid kuna hageja ei olnud algse hagiavalduse lisana esitatud Coop Panga arvelduskonto väljavõttes märkinud 24.04.2019 ülekannet kostja enda kontole selgitusega „voodipesu soetamine“ 70 euro eest (käesoleva otsuse p 28 alap 4), siis ei saa ringkonnakohus pangakonto väljavõtet seda tehingut tõendavana käesolevas menetlusstaadiumis arvestada. Hageja nõue koosneb eraldiseisvatest tehingutest ning kõnealune nõue jäi kohaselt tõendamata. Seetõttu jääb hagi selles osas rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
32.Kuna kõik teised tehingud (käesoleva otsuse p 28 alap-d 1-3, 5-14) olid märgitud hagiavaldusega koos esitatud pangakonto väljavõttes, siis analüüsib ringkonnakohus nende hageja nõuete (kokku summas 3430 eurot = 3500 - 70) põhjendatust. (iii)
Hageja nõude põhjendatus
33.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata ka nõude ebaselguse tõttu, ei hinnanud maakohus oma otsuses, kas kostja võib olla rikkunud hageja õigusi hageja prokuristina ja/või hageja juhatuse liikmena. Ringkonnakohus saab seda ise teha.
34.Ringkonnakohus kordab, et hagi aluseks on kolm tehingut, mille tegemise ajal oli kostja hageja prokurist (04.04.2019 – 07.04.2019 tehingud, käesoleva otsuse p 28 alap-d 1-3), ja 10 tehingut, mille tegemise ajal oli kostja hageja juhatuse liige (26.04.2019 – 07.07.2019 tehingud, käesoleva otsuse p 28 alap-d 5-14). Ringkonnakohus hindab hageja erineval alusel esitatud nõudeid kostja vastu eraldi, alustades tehingutest, mida kostja tegi hageja juhatuse liikmena.
(a) Kostja tehingud hageja juhatuse liikmena (26.04.2019 – 07.07.2019)
2-21-4182
35.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hoolsusstandardi sisusse kuulub ka kohustus tegutseda heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14; 04.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13).
36.Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormideks on VÕS § 115 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 187 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt Riigikohtu 24.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13): - juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); - osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); - juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
37.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Juhatuse liikme vastutuse asjades jaguneb tõendamiskoormis selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel – kostjal – omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14, ja aktsiaseltsi kohta analoogselt nt 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 13; 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).
38.Hageja on tõendanud, et kostja oli hageja juhatuse liige 15.04.2019 – 12.06.2020 (tl 115). Hageja peab oma kahjuks kümmet kostja poolt hageja Coop Panga arvelduskontolt tehtud tehingut perioodil 26.04.2019 – 07.07.2019 kokku summas 2110 eurot. Üheksa neist tehingutest on sularaha väljavõtmised ja üks on pangaülekanne kostja isiklikule kontole Swedbankis. Hageja on sularaha väljavõtmist ja pangaülekannet tõendanud Coop Panga arvelduskonto väljavõttega (tl 7-21).
39.Hageja väidab, et kostja ei ole välja võetud sularaha ega üle kantud summat hageja kasuks kasutanud ega hagejale üle andnud. Hageja tugineb hagiavalduses ja selle täpsustustes ÄS 187 lg-tele 1 ja 2 ning VÕS § 620 lg-le 1, leides, et kostja juhatuse liikmena ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on tekitanud hagejale varalist kahju (tl 4, 36, 6264, 89-90). Samuti ei ole kostja dokumenteerinud ühtegi vaidlusalustest kulutustest, kuigi kõik varalised liikumised tuli kostjal vastavalt ÄS §-le 183 dokumenteerida, sest juhatuse liige vastutab tema kasutusse antud ettevõtte vara eest (tl-del 2-5, 60-63, 87-90, 112 ja pöördel, 137 ja pöördel).
2-21-4182
39.1.28.05.2019 ülekande kohta „mööbli soetamiseks“ märkis hageja lisaks, et kostja ei ole neid asju hagejale üle andnud. Samuti selgitas hageja, et kostjal puudus vajadus pangaülekande tegemiseks enda arvele, kui ta oleks saanud hagejale soetatava mööbli eest maksta hageja pangakaardiga (tl 63-64, 138).
39.2.Hageja selgitas lisaks, et kostja on juhatuse liikmeks oleku ajal teinud väga palju makseid hageja huvides ning nende tehingute osas, mille puhul on jälgitav, kuhu, millal ja kui palju on vahendeid kulutatud, vaidlus puudub (tl 64). Kostjal puudus aga õigus hageja kontolt välja võetud sularaha enda tarbeks kulutamiseks, sest tegemist on hageja varaga. Hageja viitas, et kostja ise on tunnistanud, et kasutas raha isiklikuks otstarbeks (vt kostja vastuväited, tl 58, 94).
39.3.Vastuseks kostja väitele, et hageja seaduslik esindaja AT andis talle elektronkirjadega juhiseid (vt kostja vastus, tl 59 pöördel), märkis hageja, et selliseid juhiseid ei saa olemas olla, kuna AT-l puudub (vanglas) juurdepääs elektronpostile (tl 61). Kostja ei ole pooltevahelise elektronposti kohta ka tõendeid esitanud (tl 88). Aga isegi, kui ta oleks andnud seadusevastaseid juhiseid, oleks kostja pidanud lähtuma äriseadustikust ning mitte tekitama hagejale kahju (tl 63).
39.4.Mis puudutab tasu juhatuse liikmeks oleku eest, siis ei ole hageja ja kostja leppinud kokku, et kostja saab juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu (tl 62).
40.Kostja on eelkõige tuginenud sellele, et kuna ta tegutses juhiste ja käsundi alusel, siis ei saa ta millegi eest vastutav olla (tl 58 ja pöördel, 94 ja pöördel, 141-142).
40.1.Kostja on erinevates menetlusdokumentides väitnud, et ta kasutas raha hageja hostelitegevuse toetamiseks, sh maksis hageja teenuste eest, ostis hagejale kaupu ja andis välja võetud sularaha üle hageja võlausaldajatele; aga samuti, et ta võttis osa sularaha hageja juhatuse liikme (AT) korraldusel kingitusena; sai tasu juhtimisteenuse eest; tasus hageja (seadusliku esindaja) kohtuasjades riigilõivu, tegi ülekandeid hageja (seadusliku esindaja) tütrele; tasus Viru vangla külastuste eest (tl 58 ja pöördel, 94 ja pöördel, 141-142, 151 ja pöördel).
40.2.Kostja on oma väidete kinnituseks esitanud ringkonnakohtule oma isikliku Swedbanki arvelduskonto väljavõtte, millel on jooninud alla erinevad kanded (tl 153-159). Koos pangakonto väljavõttega ringkonnakohtule esitatud vastuses on kostja selgitanud, et kuna need kanded annavad kokku 3200 eurot, siis peaaegu kogu kostja poolt hageja äriühingu kontolt välja võetud sularaha on kasutatud hageja kasuks (tl 151 ja pöördel). Kostja ei ole ei põhistanud ega tõendanud alla joonitud kannete seost hageja äriühinguga ega nende tehingute loogilist või ajalist seost hageja kontolt konkreetsete sularaha väljavõtmistega.
41.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et on tõendatud, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui ta kasutas hageja Coop Panga arvelduskontot üheksal korral sularaha väljavõtmiseks ja üheks ülekandeks enda isiklikule pangaarvele, kuna ta ei ole tõendanud, et ta kasutas sularaha või tegi asjaomase ülekande hageja huvides, kuigi ta oleks võinud hageja juhatuse liikmena kasutada hageja arvelduskontot vaid hageja huvides.
41.1.Kostja ei ole dokumenteerinud, milleks ta välja võetud summasid kasutas, ega tõendanud, et ta oleks enda arvele kantud raha kasutanud hiljem hageja huvides või et ta oleks selle raha hageja äriühingule tagastanud. Kostja ei ole tõendanud ka hagejaga sõlmitud tasukokkulepet juhatuse liikme töö tasustamiseks.
2-21-4182
41.2.Kostja ei ole ühtegi üksikut oma isiklikul Swedbanki arvelduskonto väljavõttel alla joonitud kannet selgitanud. Kohus pea – ega või – talle esitatud tõenditest ise asjaolusid otsida, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17; 20.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Kuna kostja seda teinud ei ole, siis jäävad kostja üldised väited hageja äriühingu kontolt välja võetud sularaha äriühingu kasuks kasutamisest paljasõnalisteks ja on tõendamata.
41.3.Lisaks märgib ringkonnakohus, et mis puudutab kostja väiteid selle kohta, et ta tasus hageja äriühingu raha eest riigilõivu erinevates hageja seadusliku esindaja halduskohtuasjades, hageja seadusliku esindaja vanglakülastustega seotud kulusid, sama isiku makseid oma tütrele (ülekanded märkega „isalt“), samuti, et ta võttis osa raha isiklikuks otstarbeks, siis need kinnitused toetavad hoopis hageja väidet, et kostja ei kulutanud äriühingu arvelt võetud raha äriühingu huvides.
42.Hageja loeb tekkinud kahjuks 2210 eurot, mis koosneb eelnimetatud tehingutega äriühingu arvelt võetud summadest. Riigikohus on selgitanud, et kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline erinevus VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Riigikohus on leidnud, et äriühingu vara vähenemine on äriühingu juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral hüvitatav ja hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga (vt Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas 3-2-1-20-14, p 13). VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab juhatuse liige hüvitama äriühingule kahju üksnes juhul, kui äriühingu kahju tekkis juhatuse liikme rikkumise tõttu, st rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (vt nt Riigikohtu 03.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13855, p 11; 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13).
43.Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud 2210 euro kasutamist äriühingu huvides, siis vähenes kostja käitumise tõttu, st äriühingu arveldusarvelt raha põhjendamatu väljavõtmisega äriühingu vara väärtus 2210 euro võrra. Ka ei ole kostja tõendanud, et tema käitumine oleks vastanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardile (ÄS § 187 lg 2). Kostja väited hageja seadusliku esindaja AT väidetavate juhiste kohta ei vabasta juhatuse liiget kohustusest käituda vaid äriühingu huvides. Seega ei vabandaks kostja käitumist ka see, kui ta oleks tõendanud, et hageja seaduslik esindaja lubas tal võtta raha enda tarbeks või kanda raha hageja seadusliku esindaja tütre kontole või mis tahes muude tehingute tegemist, mis ei ole hageja äriühingu huvides (vt ka käesoleva otsuse p 41.3). Kostjale kui juhatuse liikmele pidi olema ettenähtav, et talle käesolevas menetluses etteheidetava tegevusega kahjustab ta äriühingu huve (VÕS § 127 lg 3).
44.Kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on ringkonnakohtu hinnangul selge põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kui kostja ei oleks võtnud hageja äriühingu kontolt sularaha ja teinud ülekannet enda kontole – mille kasutamist äriühingu huvides ta tõendanud ei ole ning mida ta tagastanud ei ole –, siis ei oleks äriühingu kontol olev raha 2210 euro võrra vähenenud.
45.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja hagi kostja kui hageja endise juhatuse liikme vastu summas 2210 eurot (käesoleva otsuse p 28 alap 5-14 nõuded) rahuldamisele.
46.Äriregistri andmete väljatrüki alusel on tuvastatud, et kostja oli hageja prokurist 26.09.2018 – 15.04.2019 (tl 115). Hageja peab oma kahjuks kolme sularaha väljavõtmist kuupäevadel 04.04.2019, 06.04.2019 ja 07.04.2019 kokku summas 1220 eurot (160 + 600 + 400 + 60) (tl 136-137). Hageja väitel on kostja kasutanud ka neid summasid oma isiklikes, mitte äriühingu huvides ning on selliselt prokuristi kohustusi rikkunud (tl 1-6, 36, 89-90, 112 pöördel, 136138).
47.ÄS § 16 lg 1 kohaselt on prokuura volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Prokuura aluseks võib olla käsundusleping või tööleping. Seega tuleb esmalt teha kindlaks prokuura aluseks olev õigussuhe. Käesoleval juhul tugineb hageja sellele, et tegemist oli käsundiga (nt tl 36, 89). Kostja oma vastuväidetes on tuginenud sellele, et ta tegutses käsundi ja volituse alusel (tl 58, 94 ja pöördel, 141 ja pöördel). Töölepingu olemasolule ei ole tuginenud kumbki menetlusosaline. Seega saab lugeda tuvastatuks, et käesoleval juhul oli prokuura aluseks käsund.
48.VÕS § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kuna eraldi käsunduslepingut, mis sisaldaks tasukokkulepet, kostja tõendanud ei ole, siis esiteks jäävad paljasõnaliseks kostja väited, et ta võttis raha välja enda teenuste eest tasumiseks (tl 58 pöördel, 94 ja pöördel). See väide on igal juhul tõendamata ka seetõttu, et kostja põhjendab samade summade väljavõtmist samaaegselt kõikvõimalike muude eesmärkidega (vt käesoleva otsuse p 40.1 ning p 50).
49.Mis puudutab käsundi täitmist, siis VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Õiguskirjanduses on selgitatud, et käsunduslepingu olemasolul on prokuristil juhatuse liikmega sarnane hoolsus- ja lojaalsuskohustus ning prokurist vastutab oma kohustuste rikkumise korral samadel alustel ja põhimõtetel nagu juhatuse liige (K. Saare, U. Volens, jt. Ühinguõigus I, lk 150, p 674). Kuna käesoleval juhul tugines kostja prokuura käsundile, siis kehtisid kostja suhtes prokuristiks oleku ajal juhatuse liikmele sarnased kohustused. Osaühingu juhatuse liikme kohustusi ja vastutuse eeldusi on käsitletud juba käesoleva otsuse p-s 36. Need kattuvad sisuliselt eeldustega, mille olemasolu tuleb kontrollida käsundisaaja vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel. Käsundisaaja vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb samuti kontrollida, kas käsundisaaja on kohustust rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1), kas ta vastutab rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1), kas käsundiandjale on tekkinud kahju (VÕS §-d 127 ja 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (§ 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (§ 127 lg 3), kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (§ 127 lg 4).
50.Kostja on kohtule esitatud isikliku Swedbanki arvelduskonto aprillikuu 2019 väljavõttel markeerinud neli Telia Eesti AS-le tehtud makset ning ühe kande eraisikule selgitusega „Remondiraha“. Kostja ei ole tõendanud Telia Eesti AS-le tehtud maksete ega remondiraha kande seost hageja äritegevusega. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit välja võetud raha kasutamise kohta. Ka ei ole kostja esitatud isikliku arvelduskonto väljavõttel hageja ette
2-21-4182 heidetud kuupäevadel mingeid (korrespondeerivaid) sularaha sissemakseid ning kostja ei ole oma vastustes ka mitte ühegi konkreetse hageja poolt välja toodud tehingu (sularaha väljavõtmise) kohta selgitusi andnud.
51.Kuna kostja oli hageja äriühingu prokurist, siis sai ta hageja arveldusarvel oleva rahaga tehinguid teha vaid hageja – st äriühingu – huvides. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud välja võetud sularaha kokku 1220 eurot hageja äriühingu huvides. Ringkonnakohus on juba käesoleva otsuse p-des 40.1-40.2 selgitanud, et kostja vastuväited hagile on üldised ning kolmandate isikute huvides tehtud tehingud ei oleks käsitatavad tehingutena hageja äriühingu huvides.
52.Eeltoodust nähtuvalt on hageja tõendanud, et kostja võttis hageja äriühingu arvelduskontolt prokuristiks oleku ajal sularahas välja 1220 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks seda kasutanud äriühingu kasuks. Hageja väidab, et kostja ei ole raha ka tagastanud ning kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kuna kostja ei ole tõendanud 1220 euro kasutamist äriühingu huvides ega selle tagastamist, siis vähenes kostja käitumise tõttu, st äriühingu arveldusarvelt raha põhjendamatu väljavõtmisega äriühingu vara väärtus 1220 euro võrra. Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kostjale kui hageja prokuristile pidi olema ette nähtav, et talle käesolevas menetluses etteheidetava tegevusega kahjustab ta äriühingu huve (VÕS § 127 lg 3). Kostja ei ole tõendanud, et tema käitumine oleks vastanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardile (ÄS § 187 lg 2). Seega on kostja rikkunud prokuura aluseks olevast käsundist tulenevat hoolsuskohustust (vt ka käesoleva otsuse p 43).
53.Kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on ringkonnakohtu hinnangul selge põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kui kostja ei oleks võtnud hageja äriühingu kontolt sularaha – mille kasutamist äriühingu huvides ta tõendanud ei ole – siis ei oleks äriühingu kontol olev raha 1220 euro võrra vähenenud.
54.Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele ka hageja hagi kostja kui hageja endise prokuristi vastu summas 1220 eurot. Kokku kuulub hageja hagi rahuldamisele summas 3430 eurot (= 2110 + 1220) ning jääb rahuldamata 70 euro ulatuses (vt ka käesoleva otsuse pd 31 ja 45). Menetluskulude jaotus. Tasumata riigilõivu väljamõistmine
55.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, siis tuleb ümber jagada ka menetluskulud (TsMS § 173 lg 3). Kuna hageja võttis maakohtu menetluses oma nõude umbes 50% ulatuses tagasi (algsest nõudest 6963 eurot jäi menetlusse 3500 euro suurune nõue) ning ringkonnakohus rahuldab hageja menetlusse jäänud nõude 98 % ulatuses ehk peaaegu täies ulatuses, siis peab ringkonnakohus õiglaseks, et menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda (TsMS § 163 lg 1, § 173 lg 4, vt ka V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 163 p 3.2 c).
56.Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse peaaegu täies ulatuses (98 %), siis ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 4, § 173 lg 4).
57.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
2-21-4182
58.Ringkonnakohus rahuldas 27.10.2022 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot kolme osamaksena selliselt, et esimene osamakse 140 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul määruse jõustumisest, teine osamakse 140 eurot hiljemalt 45 päeva jooksul määruse jõustumisest ning kolmas osamakse 140 eurot hiljemalt 75 päeva jooksul määruse jõustumisest (tl 128-129). Hageja on tasunud vaid esimese osamakse 140 eurot, riigilõivu kaks teist osamakset kokku summas 280 eurot on tasumata. Vastuseks 19.01.2023 kirjale, kus ringkonnakohus meenutas hagejale riigilõivu tasumise kohustust, teatas hageja 29.01.2023, et isik, kes pidi tema eest riigilõivu tasumata, ei ole enam elus, ning taotles enda vabastamist ülejäänud maksmata olevast riigilõivust. Hageja viitas Riigikohtu 14.04.2011 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 ja 20.02.2019 otsusele tsiviilasjas nr 2-14-10489, kus Riigikohus on leidnud, et on eraõiguslikul juriidilisel isikul on iseenesest võimalik taotleda menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus lahendab hageja taotluse käesoleva otsusega.
58.1.Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas rahuldas maakohus 03.08.2021 hageja menetlusabi taotluse osaliselt, kohustades hagejat tasuma riigilõivu kolme osamaksena. Maakohus selgitas hagejale, et tulenevalt TsMS § 183 lg-st 1 ei ole alust hagejale menetlusabi andmiseks viisil, et ta vabastataks riigilõivu tasumisest, kuid kohus saab lubada tasuda hagejal riigilõivu osamaksetena (tl 41-43). Ringkonnakohtule 26.10.2022 esitatud taotluse kohaselt ei olnud hageja majanduslik olukord selleks ajaks muutunud. Hageja selgitas, et tema majandustegevus on peatatud alates 2020. aasta augustist ning tasumisele kuuluva riigilõivu tasub hageja esindaja (tl 118-127). Seda arvestades kohaldas ringkonnakohus menetlusabi jätkuvuse printsiipi (TsMS § 184 lg 4) ja võimaldas hageja tasuda ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 420 eurot kolme osamaksena (tl 128-129).
58.2.Ringkonnakohus leiab, et hageja 29.01.2023 taotlus ei ole piisavalt põhistatud, et oleks alust hageja vabastamiseks veel tasumata riigilõivust. Hageja ei ole toonud välja hageja äriühinguga seotud asjaolusid, mis annaksid alust äriühingu riigilõivust vabastamiseks. Esiteks märgib ringkonnakohus, et hageja ei vasta TsMS §-i 183 menetlusabi andmise nõuetele. Hageja on osaühing, st ta ei ole mittetulundusühing või sihtasutus, samuti ei ole hageja pankrotivõlgnik. Kuigi Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tehtud otsuse kohaselt võib juriidilisele isikule anda apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi, kui taotleja ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, siis peavad menetlusabi andmise eeldused olema täidetud. Käesoleval juhul on hageja ringkonnakohtule selgitanud, et riigilõivu tasub hageja esindaja (tl 119). 29.01.2023 väide, et keegi kolmas isik on surnud ning seetõttu ei saa hageja riigilõivu tasuda, ei ole piisav selgitus selle kohta, miks hageja seaduslik esindaja, kes lubas riigilõivu tasuda, seda maksta ei saa. Ringkonnakohus viitab ka hageja 15.12.2022 allkirjastatud menetlusdokumendile, kus hageja selgitas nõude summas 3500 eurot kujunemist ning märkis lisaks, et kuigi ta vähendas 20.12.2021 algset nõuet ja võttis nõude osaliselt tagasi, siis lähipäevil esitab ta maakohtule uue hagi kostja vastu ülejäänud nõuete väljamõistmiseks (tl 138). Kuna ka uut hagi ei saa esitada ilma riigilõivu tasumata, pidi hagejal olema kindlus, et tal on ressurss selle tasumiseks. Hageja vastuolulised ja põhistamata väited ei anna alust hageja äriühingu riigilõivust vabastamiseks ning ringkonnakohus jätab hageja 29.01.2023 taotluse rahuldamata.
58.3.Eeltoodust tulenevalt tuleb vähem tasutud riigilõiv 280 eurot TsMS § 147 lg 3 ja § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista. TsMS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt maksab avaldaja
2-21-4182 riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Seega oli apellatsioonkaebuselt kohustatud lõivu ette tasuma hageja. Samas on ringkonnakohus jätnud ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Seega vastutavad pooled TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõivu tasumise eest solidaarselt. Arvestades menetluskulude jaotust, vastutab hageja ja kostja sisesuhtes TsMS § 146 lg 3 järgi riigilõivu tasumise eest hageja (vt ka Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 15).
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.