lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-10489/150

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 20.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-10489/150
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1954
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 183 lg 1, 2Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangudTsMS § 181 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedTsMS § 191 lg 1, 3Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse pealeTsMS § 377 lg 4Hagi tagamise alusTsMS § 390 lg 1Määruskaebuse esitamineTsMS § 681 lg 1Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste KohtuleTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-10489/113Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja04.06.20182-14-10489/168Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.10.20192-14-10489/185Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.06.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-21-4182/56Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.03.20232-15-6443/30Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.02.20202-15-7000/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.09.20152-14-53987/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-14-10489

Määruse kuupäev

Tartu, 20. veebruar 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Arsonsisi Tallinn osaühingu hagi Osaühingu Talfors (likvideerimisel) ja OÜ Arrson Invest vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. septembri 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Talfors (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

nende Hageja Arsonsisi Tallinn osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja Osaühing Talfors (likvideerimisel), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Prükk Kostja OÜ Arrson Invest

Asja läbivaatamise kuupäev

21. jaanuar 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. septembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-10489 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 182 lg 2Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud
TsMS § 386 lg 2Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Jätta Osaühingu Talfons (likvideerimisel) taotlus hagi tagamise osaliseks tühistamiseks ja Osaühingu Talfons (likvideerimisel) pangakontode osaliselt aresti alt vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Arsonsisi Tallinn osaühing (hageja) esitas 7. märtsil 2014 hagi Osaühingu Talfors (likvideerimisel, kostja I) ja OÜ Arrson Invest (kostja II) vastu, milles nõudis kostjatelt solidaarselt 345 604 euro 24 sendi suuruse võlgnevuse tasumist. 31. jaanuari 2017. a menetlusdokumendis suurendas hageja oma nõuet 960 083 euro 4 sendini.

2-14-10489

2.Harju Maakohus rahuldas 13. märtsi 2014. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja mh arestis kostjale I ja kostjale II kuuluvad arvelduskontod Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes, välismaa krediidiasutuste filiaalides ning välismaa krediidiasutustes hageja kasuks solidaarselt 245 604 euro 24 sendi ulatuses (määruse resolutsiooni p 5). Maakohus kohustas kostjaid paigutama kõik enda rahalised vahendid arestitud arvelduskontodele (määruse resolutsiooni p 6). Seejuures määras maakohus, et määruse resolutsiooni p-des 5–8 sätestatud hagi tagamise abinõusid rakendatakse üksnes sellises ulatuses, mis vastab määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud hagi tagamise abinõu täitmisest puudu jäänud osale, kuni hagi on tagatud maksimaalselt summani 345 605 eurot 24 senti.
3.Harju Maakohus rahuldas 4. juuni 2018. a otsusega hagi kostja I vastu ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevuse 960 083 eurot 4 senti ning jättis hageja menetluskulud kostja I kanda. Maakohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata ja kostja II menetluskulud hageja kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 4. juulil 2018 kostja I apellatsioonkaebus, milles kostja I palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi kostja I vastu rahuldati, mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 960 083 eurot 4 senti ja jäeti hageja menetluskulud kostja I kanda, ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja I menetlusabi taotluse, milles palus end täielikult vabastada apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Juhul, kui ringkonnakohus kostjale I menetlusabi ei anna, palus kostja I hagi tagamine osaliselt tühistada ja vabastada kostja I pangakontod aresti alt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summale vastavas osas. Taotluse põhjenduste kohaselt ei võimalda kostja I majanduslik seis tal riigilõivu tasuda. Kostjal I on pangakontodel raha, kuid hageja taotlusel on kogu pangakontodel olev raha Harju Maakohtu
13.märtsi 2014. a määruse alusel hagi tagamiseks arestitud, mistõttu kostja I ei saa seda raha käsutada. Sellises olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kostjale I ei anta menetlusabi, kuna temalt võetaks võimalus teostada kaebeõigust (põhiseaduse § 24). Kui seadus ei võimalda sellises olukorras anda isikule apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks menetlusabi, tuleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kui kohtu hinnangul ei saa kostjale I menetlusabi anda, palus kostja I tühistada tema pangakontodele seatud arest riigilõivule vastavas osas. See ei riivaks ülemäära hageja õigusi ning tagaks kostja I põhiõigused. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. septembri 2018. a määrusega kostja I menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 1000 eurot ületavas osas (s.o 2400 euro ulatuses). Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas kostjat I tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1000 eurot kahe osamaksena selliselt, et esimene osamakse 500 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul ja teine osamakse 500 eurot tuleb tasuda 60 päeva jooksul kõnealuse määruse jõustumisest. Ringkonnakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 p-dele 1 ja 2 ning asus seisukohale, et ei ole alust leida, et apellatsioonkaebus oleks õiguslikult perspektiivitu. Seetõttu tuleb kontrollida, kas riigilõivu nõudmise kostjalt I kui juriidiliselt isikult välistab tema majanduslik seisund. Ringkonnakohus tuvastas, et kostjale I kuuluvad arestitud arvelduskontod AS-s Swedbank ja AS-s SEB. Muu vara olemasolu ringkonnakohus ei tuvastanud. Seega on tõendatud, et kostjal I puuduvad vabad rahalised vahendid 3400 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus leidis, et eraõigusliku juriidilise isiku korral on analoogia alusel võimalik osaliselt kohaldada TsMS § 183 2(5)

2-14-10489 lg-t 2. Sellest tuleneb, et juriidiline isik saab menetlusabi taotleda vaid juhul, kui ei saa eeldada, et riigilõivu kannaks asja suhtes varalist huvi omavad isikud, nagu osanikud. Kostja I osanikud on I. Arrak, kelle igakuine arvestuslik sissetulek on 2048 eurot 37 senti, ja M. Arrak, kelle igakuine arvestuslik sissetulek on 2652 eurot 13 senti. Kokku on kahe osaniku arvestuslik sissetulek 4700 eurot 50 senti kuus. Võttes arvesse tasumisele kuuluva riigilõivu suurust ja kostja I osanike sissetulekuid, pidas ringkonnakohus põhjendatuks lahendust, mille kohaselt kostjal I tuleb tasuda riigilõivu 1000 eurot kahe osamaksena. Kostja I taotluse kohta tühistada hagi tagamise korras tema pangakontodele seatud arest riigilõivu summale vastavas osas leidis ringkonnakohus, et arvestades poolte huve, hageja nõude suurust ja asjaolu, et osanikud on võimelised ise tasuma riigilõivu 1000 eurot, ei ole nimetatud taotlus põhjendatud. Tegemist ei ole ka põhiseadusvastase olukorraga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kostja I esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada kostja I täielikult riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Juhul, kui kohus ei vabasta teda riigilõivu tasumisest, palub kostja I osaliselt tühistada hagi tagamine ja vabastada tema pangakontod apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summale vastavas osas aresti alt. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt oli apellatsioonkaebuse esitamise ajal kostja I pangakontodel 74 983 eurot 85 senti, millest piisab riigilõivu tasumiseks. Kostja I ei saa seda raha aga käsutada, kuna pangakontod on hageja taotlusel hagi tagamiseks 345 605 euro 24 sendi ulatuses arestitud. Seega on hageja ja asja menetlev kohus loonud olukorra, kus kostja I ei saa riigilõivu tasuda. Sellises olukorras tuleb kostja I vabastada riigilõivu tasumisest. Vastasel juhul sõltub kostja I kaebeõigus hagejast ja kohtust, kes on tema kohta otsuse teinud, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse §-ga 24. Põhjendatud ei ole hinnata kostja I suhtes varalist huvi omavate isikute suutlikkust riigilõivu tasuda, kuna kostjal I on endal vara olemas. Kui kohus ei pea kostja I vabastamist riigilõivu tasumisest põhjendatuks, tuleb tasumisele kuuluva riigilõivu ulatuses tühistada hagi tagamine. Isikul on põhiseaduslik õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ning kui hagi tagamine seda takistab, tuleb see TsMS § 386 lg 2 alusel tühistada. Praegusel juhul koormab pangakonto arest kostjat I ebamõistlikult. Asjaolu, et kostja I suhtes varalist huvi omavatel isikutel on vara ja sissetulek, ei tähenda, et kostja I õigust oma vara käsutada võib ebamõistlikult piirata.
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata. Määruskaebus jäetakse rahuldamata.
9.Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 järgi üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Ringkonnakohtu määrus on TsMS § 191 lg 1 esimese lause järgi vaidlustatav osas, millega jäeti rahuldamata kostja I menetlusabi taotlus. Viidatud säte on kohaldatav ka eraõigusliku juriidilise

3(5)

2-14-10489 isiku menetlusabi taotluse lahendamisel (vt Riigikohtu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 62.4). Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav osas, millega jäeti rahuldamata kostja I alternatiivne taotlus hagi tagamine osaliselt tühistada. TsMS § 390 lg 1 esimese lause kohaselt võib pool esitada määruskaebuse üksnes maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, arvestades teises lauses sätestatud piirangut.

10.Seadus võimaldab juriidilisel isikul saada menetlusabi tsiviilkohtumenetluses üksnes erandlikult (TsMS § 183 lg 1). Riigikohtu üldkogu tunnistas 12. aprilli 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS § 183 lg 1 esimese lause osas, milles see välistab menetlusabi andmise tsiviilkohtumenetluses apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks sättes nimetatud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule (p 58). Seega on eraõiguslikul juriidilisel isikul iseenesest võimalik taotleda menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
11.TsMS § 181 lg 1, § 183 lg 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tehtud otsuse kohaselt võib juriidilisele isikule anda apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi, kui taotleja ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul tuleb menetlusabi andmisest keeldumise alusena kõne alla muu hulgas TsMS § 182 lg 2 p-s 2 sätestatu, mille järgi ei anta menetlusabi, kui taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude (vt Riigikohtu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p-d 62.1 ja 62.2; 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-16, p 8). Riigikohtu üldkogu asus seisukohale, et eraõigusliku juriidilise isiku puhul on võimalik analoogia alusel kohaldada osaliselt ka TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud piirangut. Nimetatud lõike esimese lause kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Seega võib menetlusabi taotleda vaid juhul, kui ei saa eeldada, et riigilõivu kannaks asja suhtes varalist huvi omavad isikud, nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid (Riigikohtu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 62.2; vt ka Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-16, p 8).
12.Praeguses asjas leidis ringkonnakohus, et kostja I apellatsioonkaebus ei ole õiguslikult perspektiivitu ning lisaks hagi tagamiseks arestitud pangakontodel olevale rahale ei ole kostjal I muud vara, mille arvel riigilõivu tasuda. Kuna aga kostja I kahe osaniku sissetulekud on riigilõivu tasumiseks piisavad, ei ole riigilõivu tasumine kostja I majandusliku seisundi tõttu välistatud. Sellegipoolest vähendas ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suuruse 1000 euroni, s.o 2400 euro võrra. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtu järeldused kooskõlas TsMS § 181 lg-ga 1, § 183 lg-tega 1 ja 2 ning Riigikohtu üldkogu 12. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 esitatud seisukohtadega. Ehkki praeguses asjas on kostjal I riigilõivu tasumiseks vajalik raha olemas, ei saa ta selle arvel riigilõivu tasuda, kuna kostja I pangakontod on hagi tagamiseks arestitud. Seetõttu on praegune olukord võrreldav olukorraga, kus kostjal I puuduvad riigilõivu tasumiseks vajalikud vahendid. 4(5)

2-14-10489

13.Kui kostjat I ei vabastata riigilõivu tasumisest, palub ta Riigikohtul osaliselt tühistada hagi tagamine ja vabastada tema pangakontod apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summale vastavas osas aresti alt. TsMS § 377 lg-st 4 tulenevalt lahendavad ringkonnakohus ja Riigikohus hagi tagamise ja hagi tagamise määruse ja tühistamise taotlused, kui asi, millega seoses taotletakse hagi tagamist või tagamise tühistamist või muutmist, on nende menetluses või kui neile on esitatud alama astme kohtu lahendi peale kaebus. TsMS § 681 lg 1 p 1 järgi teeb Riigikohus pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist hagi tagamise või hagi tagamise tühistamise määruse, kui sellekohane taotlus on põhjendatud. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 377 lg-s 4 on silmas peetud olukorda, kus ringkonnakohtu või Riigikohtu menetluses on põhivaidlus või kus neile on esitatud kaebus põhiasjas tehtud lahendi peale. Vastasel juhul oleks isikul õigus esitada sama sisuga taotlus mitmele kohtule, mistõttu muutuks sisutuks TsMS § 390 lg-st 1 tulenevad kaebeõiguse piirangud, sh hagi tagamise tühistamisest keeldumise peale. Praeguses asjas ei ole Riigikohtule kassatsioonkaebust esitatud. Kostja I on esitanud 4. juulil 2018 apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus on jätnud käiguta. Seetõttu ei ole Riigikohus pädev kostja I taotlust lahendama.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb selle esitamisel tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt riigituludesse.
15.Määruskaebuse menetlemise kulusid TsMS § 191 lg 3 alusel ei hüvitata. Tambet Tampuu

Henn Jõks

Ants Kull

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval