2-17-12926/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule, täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu 14.09.2017.a määrusega kuulutati välja S S pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Raivo Piirla. 12.09.2017 on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 10.05.2018 esitas pankrotihaldur Raivo Piirla Harju Maakohtule taotluse S S (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 29.06.2018 tegi kohus ettepaneku S S (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit 2000 eurot hiljemalt 05.07.2018.a. Võlausaldaja Chateau de Sable OÜ tasus deposiidi 04.07.2018. 28.05.2020 esitas pankrotihaldur Raivo Piirla Harju Maakohtule taotluse S S (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur Raivo Piirla palub kinnitada pankrotihalduri tasu summas 2000 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur palub rahuldada pankrotihalduri taotlus ja määrata halduri tasu hüvitamine deposiiti kantud vahendite arvelt. Pankrotihaldur teeb ettepaneku teha huvitatud isikutele ettepanek kanda S S (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina summa 2000 eurot.

Aruande kohaselt kaitsti võlausaldaja Chateau de Sable OÜ nõue pankrotimenetluses summas 80 000 eurot ning nõude tagatiseks oli seatud H S (isikukood xxxx) omandis olevale xxxx kinnistule (registrikood xxxx), asukohaga xxxx, hüpoteek. 2018. aastal toimus vaidlus nii S S (pankrotis) kui H Sga nõude suuruse kui ka hüpoteegikande üle. Aruande esitamise seisuga on vaidlused lõppenud ning 13.05.2020 on H S kinnistu võõrandatud ja võlausaldaja Chateau de Sable OÜ nõue täis mahus rahuldatud hüpoteegi realiseerimisest laekunud raha arvelt, mistõttu puudub Chateau de Sable OÜ-l nõue S S (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotihaldur on teinud ettepaneku otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur Raivo Piirla poolt S S (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 28.05.2020 esitatud taotluse kohaselt puuduvad S Sl (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 02.06.2020 määruse alusel teinud ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded S S (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks selleks ettenähtud arvelduskontole 2000 eurot hiljemalt 9. juuniks 2020. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et S S (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur pankrotimenetluses hagisid esitanud pole ja ei kavatse neid ka esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et S S (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub halduri põhjendustega ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik on esitanud võlausaldaja Chateau de Sable OÜ nõudele (80 000 eurot) vastuväite ja leiab, et põhjendatud nõude summa saab olla 22 615,31 eurot. Kohtule pankrotihalduri poolt 28.05.2020 aruande esitamise seisuga on vaidlused lõppenud ning 13.05.2020 on H S kinnistu võõrandatud ja võlausaldaja Chateau de Sable OÜ nõue täis mahus rahuldatud hüpoteegi

realiseerimisest laekunud raha arvelt, mistõttu puudub Chateau de Sable OÜ-l nõue S S (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus J-M S (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. S S (pankrotis) pankrotihaldur taotleb tasu määramist lähtudes PankrS § 23 lõigetest 1-3, mis reguleerivad ajutisele haldurile makstavat tasu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 8 lg 2 kohaselt rakendatakse menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Seega palub haldur määrata tasu vastavalt ülesannete täitmisele kuluvale ajale. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 88 eurot tunnis. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on tunnitasu ülemmäär 96,00 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 19 tundi ehk tasu moodustab kokku 2006,40 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur palub halduri tasuks määrata 2000 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur palub pankrotihalduri tasu välja mõista võlausaldaja Chateau de Sable OÜ poolt 04.07.2018 kohtu deposiiti tasutud vahendite arvelt ning kanda see Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) arvelduskontole nr EE2710100020519780001. Kohus leiab, et märgitud summas tasu on mõistlik, põhjendatud, kooskõlas tehtud töö mahuga ning ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve. Pankrotihalduri tasu summas 2000 eurot (sh käbiemaks) tuleb hüvitada võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Raivo Piirla tuleb vabastada S S (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. S S (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt kooskõlas PankrS § 170 lg 1. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada S S (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna

usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.