Puudutatud I. C. (sünniaeg XXX, aadress XXX; isik: kinnisvara asukoht XXX, tegelik elu- või viibimiskoht ei ole teada )
RESOLUTSIOON
Kohtla-Järve linn, Aia tn 9 korteriühistu avaldus rahuldada.
2.Välja mõista I. C.lt Kohtla-Järve linn, Aia tn 9 korteriühistu kasuks võlg 1234 (üks tuhat kakssada kolmkümmend neli) eurot 56 senti.
3.Välja mõista I. C.lt Kohtla-Järve linn, Aia tn 9 korteriühistu kasuks viivis alates 10.06.2025. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta I. C. kanda. 4.1 Välja mõista I. C.lt Kohtla-Järve linn, Aia tn 9 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 310 (kolmsada kümme) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. 1
Toimetada kohtulahendi ärakiri I. C.le kätte avalikult, avaldades lahendis resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Aia tn 9 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse I. C. vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on XXX korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud M. A. (isikukood XXX, surnud XXX.a), kelle seadusjärgne pärija on I. C.. Seega on I. C. Kohtla-Järve linn, Aia tn 9 korteriühistu liige. Kohtla-Järve linn, Aia tn 9 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud perioodil 01.2022 - 03.2025 (arve tasumise tähtaeg 30.04.2025.a). Korteriühistu väljastab arveid korteriomanikele iga kuu, vastavalt põhikirja p-le
4.2.6.Korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi (KrtS § 46 lg 1). Arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta oma kohustus täitmata. Korterile nr 20 väljastatakse arveid ainult maja hoolduse eest, mille arvestus toimub tariifi põhiselt sõltuvalt korteriomandi ruutmeetritest. Tehnovõrgud toimivad, kuid neist teenustest on tühjana seisvad korterid välja lülitatud. Tõendamaks kulude arvestust terve maja peale esitab avaldaja majandusaasta aruanded 2022 - 2023 kohta (kus korteriomandite majandamiskulud aasta peale on välja toodud igas aruande lk 10-11). Avalduse esitamise seisuga (9.06.2025) on I. C. võlgnevus perioodi 01.2022 - 03.2025 eest 1219,92 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis 14,64 eurot. Korteriühistu palub I. C.lt välja mõista: võlg 1219,92 eurot; seisuga 9.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 14,64 eurot, viivis alates 10.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses; menetluskulud 310 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 260 eurot õigusabikulu).
2.Kohus saatis puudutatud isikule materjalid aadressil „XXX“, kuid vastus/ kinnitus kättesaamise kohta puudub. Kohus toimetas asjast puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 10.06.2025.a Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik kohtule vastust või vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab avalduse.
2
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
5.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et I. C. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu andmetel on Kohtla-Järve linn, Aia tn 9 korteri nr X (registriosa number XXX) omanik M. A. (dtl 13). M. A. suri XXX.a.; tema seadusjärgne pärija on 31.07.2019.a. tõestatud pärimistunnistuse järgi tütar I. C. (dtl 11-12). Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Korteriühistu Aia tn 9 põhikirja (dtl 106 jj) p 3.3 sätestab, et pärandina korteri vastu võtnud pärija ühistu liikmeks astumise päevaks loetakse pärandi avanemise päeva. Seega on pärijale üle läinud ka pärandaja korteriühistu liikmesusest tulenevad kohustused.
6.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
7.Avaldusele lisatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on puudutatud isik I. C. M. A. seadusjärgne pärija (dtl 11-12). Kinnistusraamatus on omaniku kanne muutmata, omanikuna on kantud endiselt M. A. (dtl 13-14). Põhikirja (dtl 106 jj) p 3.1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik Aia tn 9 korteriomanikud. Põhikirja p 3.3 sätestab, et pärandina korteri vastu võtnud pärija ühistu liikmeks astumise päevaks loetakse pärandi avanemise päeva. Põhikirja p-s 4.2 on toodud liikme kohustused: muuhulgas on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid; tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.
3
Avaldaja on korteriomanikule esitanud ajavahemikus jaanuar 2022-märts 2025 arveid 1219,92 eurot (põhiosa) (dtl 15-53). Viidatud arvetel on arvestatud tasu maja hoolduse eest lähtudes korteri üldpI.st 39,1 m2 ning korrutades see ruutmeetri hI.ga 0,80 eurot. xxx kliendikaardilt (dtl 54) nähtub, et ajavahemikul 31.01.2022-31.03.2025 laekumised puuduvad. 5.01.2022 üldkoosolekul (dtl 56); 22.01.2023 üldkoosolekul (dtl 55); 25.01.2024 üldkoosolekul (dtl 59) ja 22.01.2025 üldkoosolekul (dtl 61) võeti vastu otsus selle kohta, et alates aasta algusest (1. jaanuarist) on maja haldamise / teenindamise tasu 0,80 eurot 1 m2 eest. Avaldaja märgib, et tehnovõrgud toimivad majas, kuid neist teenustest on tühjana seisvad korterid välja lülitatud ning tõendab kulude arvestust terve maja peale avaldaja majandusaasta aruannetega 2022 - 2023 kohta (dtl 75-99; korteriomandite majandamiskulud aasta peale on toodud välja aruannete lk 10-11); korterelamu üldteenuste lepingud (dtl 63-74). Korteriühistu palub I. C.lt välja mõista: võlg 1219,92 eurot; seisuga 9.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 14,64 eurot (perioodi 1.05.20259.06.2025 eest, viivitatud päevi 40, arvestusega 0,03% tasumata võlasummast 1219,92 eurot päevas; dtl 6) viivis alates 10.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses; menetluskulud 310 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 260 eurot õigusabikulu; dtl 6-7).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja seisuga 9.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivisele viivist TsMS § 367 alusel alates 19.03.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Avaldaja nõuab I. C.lt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud esitatud arved tasumata. Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning avaldaja on õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu.
Kohus rahuldab avaldaja nõude ning jätab korteriomaniku kanda menetluskulud.
4
Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 260 eurot, kokku 310 eurot (dtl 6-7). Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab I. C.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 310 eurot.
12.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.