Välja mõista Carmelitas Elegance OÜ-lt E.-L. P. menetluskulude katteks 540 eurot.
Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Poolte vahel sõlmiti kirjalik tähtajatu tööleping 12.06.2018, mille kohaselt asus E.-L. P. tööle Carmelitas Elegance OÜ-sse müügijuhi ametikohale (tõendab ka tööleping TVK t/l 22-23).
2.Töölepingusse märgitu kohaselt oli hageja palga suuruseks 519 eurot kuus.
3.Kostja ütles 24.09.2018 hagejale töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel alates 20.10.2018 (TVK t/l 10).
4.E.-L. P. esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi juuni – oktoober 2018 eest ja talle välja maksmata koondamishüvitise kokku summas 3979 eurot ning viivise 56 eurot, kuivõrd tema sõnul leppisid pooled kokku, et tööandja maksab talle töötasu 1000 eurot kuus, kuid tööandja on maksnud talle palka 2018.a. augustis 100 eurot, septembris kokku 280 eurot, ning oktoobris 50,04 eurot + töövõimetushüvitist 46,67 eurot.
5.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/2384/18 21.01.2019 rahuldati töötaja nõue osaliselt ning mõisteti välja Carmelitas Elegance OÜ-lt E.-L. P. kasuks - töötasu perioodi juuni kuni oktoober 2018 eest 2895 eurot (netos); - hüvitis töölepingu ülesütlemise eest TLS § 100 lg 1 alusel 1000 eurot (brutos) ja - viivis summas 56 eurot.
6.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidluse hagimenetluses läbivaatamiseks täies ulatuses.
7.Kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 3172 eurot (netos) perioodi juuni kuni oktoober 2018 eest, sest kostja juhatuse liige on oma erakontolt kandnud hagejale 2018.a. augustis 300 eurot, hüvitise töölepingu ülesütlemise eest 1000 eurot (brutos) ning viivise 153,79 eurot.
8.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja töövaidluskomisjonile poolte vahel sõlmitud töölepingu, tööandja e-kirja hagejale 23. septembrist 2018. aastast, töölepingu ülesütlemise teate 24. septembrist 2018, hageja pangakonto filtreeritud väljavõtte kostja poolt vaidlusalusel perioodil üle kantud summade kohta ja kostja esindaja poolt ülekantu kohta. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
Lk (4)
9.Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud tal võimalik maksta sellise müügikäibe puhul nagu tal oli, hagejale palka 1000 eurot kuus nagu hageja väidab ja sellise kokkuleppe olemasolu ei tõenda ka hagejale saadetud e-kiri.
10.Kostja tunnistab, et võlgneb hagejale netosummana 1196,63 eurot, mis seisneb osaliselt välja maksmata töötasus, puhkusetasus ja koondamishüvitises.
11.Ülejäänud kostja vastuväited ei oma töövaidluse lahendamisel hagejaga tähtsust, sest need ei välista hageja õigust saada palka ja koondamishüvitist.
12.Kostja esitas koos vastusega hagile käibedeklaratsioonid, mobiilsustoetuse aruanded, kostjale esitatud arved ja poolte elektroonilise kirjavahtuse. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja kohustus maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil.
14.Kohus asub seisukohale, et vaatamata sellele, et pooled on töölepingus fikseerinud hageja töötasu suuruseks brutos 519 eurot (TVK t/l 22 pöördel), tuleb lugeda tõendatuks kostja e-kirjaga hagejale, et tegelikult leppisid pooled kokku hageja töötasu suuruseks 1000 eurot, sest just nimetatut kostja hagejale nimetatud e-kirjas kinnitab (TVK t/l 9). Tulenevalt eeltoodust lähtub kohus hageja nõude põhjendatuse kontrollimisel nimetatud eeldusest.
15.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et kostja on maksnud hagejale töötasu vaidlusalusel perioodil netos järgmiselt: 2018 augustis 100 eurot + 300 eurot hageja seadusliku esindaja isiklikult kontolt, septembris 180 eurot ja oktoobris 96,70 eurot, mida tõendavad hageja pangakonto väljavõtted (TVK t/l 20-21). Seega on nimetatud tõendiga tõendatud, et kostja on maksnud hagejale palka pangakontole ülekandmisega kogu hageja töötatud perioodi eest 676,70 eurot netos, mis brutopalgana teeb kokku 701,97 eurot (414,94 + 186,72 + 100,31 eurot; vt http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1).
16.Arvestades aga asjaoluga, et kohus asus kohtuotsuse p-s 14 seisukohale, et hageja palga suuruseks pidi olema 1000 eurot kuus ja hageja töötas kostja juures alates 12.06.2018 – 20.10.2018, pidi kostja maksma hagejale töötasu alates tema tööle asumisest kuni töölepingu lõppemiseni. Kuna puuduvad andmed, et kostja oleks maksnud hagejale töötasu 2018 juunikuu eest, on hagejal saamata nimetatud kuul töötasu 14 tööpäeva eest 666,66 eurot {1000 (brutopalga suurus) : 21 (tööpäevade arv kuus) x 14 (töötatud päevade arv kuus)}. Kuna kostja on maksnud hagejale palka 2018 augustis juuli kuu eest 414, 94 eurot brutos, kuid hagejal oli õigus saada töötasu 1000 eurot, on maksmata töötasu suuruseks 2018 juulis 585,06 eurot. Kuna kostja on maksnud hagejale palka 2018 septembris augusti eest 186,72 eurot brutos, kuid hagejal oli õigus saada töötasu 1000 eurot, on maksmata töötasu suuruseks 2018 augustis 813,28 eurot. Kuna kostja on maksnud hagejale palka 2018 oktoobris septembri eest 100,31 eurot brutos, kuid hagejal oli õigus saada töötasu 1000 eurot, on maksmata töötasu suuruseks 2018 septembris 899,69 eurot. Kuna puuduvad andmed, et kostja oleks maksnud hagejale töötasu 2018 oktoobri eest, on hagejal saamata nimetatud kuul töötasu 14 tööpäeva eest 700 eurot {1000 (brutopalga suurus) : 20 (tööpäevade arv kuus) x 14 (töötatud päevade arv kuus). Seega on kostjal kokku maksmata hagejale bruto töötasu 3664,69 eurot brutos (666,66 + 585,06 + 813,28 + 899,69 + 700) ehk 2826.21 netos (vt
Lk (4)
http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1). Kohtu hinnangul tuleb kõik summad töövaidluses tööandjalt välja mõista brutos, millest tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud töötasu 3664,69 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja on töötasu nõude esitanud hagiavalduses netos, ei ületa kohus suurema summa kostjalt väljamõistmisega hagi piire.
17.Tulenevalt asjaolust, et pooltel puudub vaidlus ka selle üle, et kostja ei maksnud hagejale töölepingu lõpetamisel TLS § 100 lg 1 sätestatud koodamishüvitist, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele veel 1000 eurot, mis on koondamise tõttu töölepingu lõpetamisel makstav hüvitis 1 kuu keskmise töötasu ulatuses.
18.Kuna hageja on esitanud kostja vastu ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel summas 153,79 eurot ja kostja ei ole esitanud sellele vastuväiteid ei viivise suuruse ega selle välja arvestamise metoodika osas, ning kohus tuvastas, et kostja on viivituses hagejale palga maksmisega juba alates töölepingu sõlmimisest 2018. aasta juunikuus, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue kostja vastu.
19.Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohased tema vastuväidete tõendamisel hageja palga ja hüvitise nõuete, mistõttu jätab kohus need TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Hageja menetluskuludeks on käesoleval juhul hageja õigusabikulu 540 eurot. Kuna kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, mõistab kohus hageja õigusabikulud hageja menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja. Tsiviilasja hinna määramine.
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas 4325,79 (3172 + 1000 + 1534,79) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.