2-19-18688/9 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Ropeye OÜ-l tasuda Tehase Ärimaja OÜ-l käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja kui üürileandja ja kostja kui üürniku vahel oli sõlmitud äriruumi üürileping nr xxx, mille kohaselt kostja kasutab lepingus kokkulepitud tasu eest ruume kogupinnaga 406 m2, millest ruum nr 1 moodustab 240 m2 ja ruum nr 2 moodustab 166 m2, mis asuvad kinnistul Tallinnas, aadressil xxx paikneva hoone esimesel ja teisel korrusel. Kostja kohustus tasuma lepingu punkti 7.1 alapunktides 7.1.1 ja 7.1.2 järgi tasuma hagejale igakuist üüri ruumi nr 1 eest summas 1440 eurot ja ruumi nr 2 eest 996 eurot, mis kokku koos seaduses sätestatud maksumääras (20%) käibemaksuga moodustab 2 923,20 eurot kuus. Lepingu punkti 7.4 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda üüri hageja arvete alusel sama (arvestusliku) kuu 7. kuupäevaks. Lepingu punkti 8. alapunktides sätestatud tingimustel ja korras oli kostjal kohustus tasuda hagejale kõrvalkulude (sh lepingu punkti 8.1. alapunktides sätestatud kommunaalteenused ja punktis 8.6. sätestatud üldkulud ja –teenused) eest. Lepingu punkti 8.8 kohaselt tuli kõrvalkulude eest esitatud arve üldjuhul tasuda järgmise kuu ehk teenuste tarbimise kuule järgneva kuu 15. päevaks. Hageja esitas kostjale lepingu punkti 7. alapunktides sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt üüriarveid ning lepingu punkti 8. alapunktides sätestatud tingimustel ja korras

2-19-18688 ka kõrvalkulude arveid, millest kostja ei ole hagiavalduse kohtule esitamise päeva (27.11.2019) seisuga tasunud nõuetekohaselt vastavalt arves nr 19-5-5, arves nr 19-6-5, arves nr 19-6-18 märgitud ulatuses üüri ja kõrvalkulusid. Kohustuste rikkumisest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 2019. aasta mai- ja juunikuu üüri ning juunikuu kõrvalkulud. Seega on hagejal sissenõutavaks muutunud üüri ja kõrvalkulude nõue kostja vastu kogusummas 6 370,53 eurot, millele lisandub lepingu 10. punkti sätetel (0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest) põhinev viivisenõue. Hageja ees on kostja põhinõude võlg kokku 6 370,53 €, millest üürivõlg 2019. aasta mai ja juuni kuude eest arvete nr 19-5-5 ja 19-6-5 järgi on kokku 5 846,40 eurot ning 2019. aasta juunikuu kõrvalkulude võlg arve nr 19-6-18 järgi on 524,13 eurot. Hagiavalduse kohtule esitamise päeva (27.11.2019) seisuga 1 739,96 eurot. Hagejal on õigus nõuda edaspidiselt viivist protsendina võlalt kuni selle tasumiseni. Hageja palub: mõista Ropeye OÜ’lt Tehase Ärimaja OÜ kasuks välja põhivõlg summas 6 370,53 eurot; mõista Ropeye OÜ’lt Tehase Ärimaja OÜ kasuks välja hagiavalduse kohtule esitamise päeva (27.11.2019) seisuga arvestatud viivised summas 1 739,96 eurot; mõista Ropeye OÜ’lt Tehase Ärimaja OÜ kasuks välja hagiavalduse kohtule esitamise päevaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised lepingus kokkulepitud päevamääras 0,15% põhivõla summalt päevas kuni võlgnevuse tasumiseni või kuni viivisesumma võrdsustub põhinõude summaga, rakendades kahest viimati nimetatud alternatiivist seda, milline tingimus saabub ajaliselt varem, mõista kostjalt hageja kasuks välja ka hageja menetluskulud ja menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv hagiavalduselt kogusummas 600 eurot, lepingulise esindaja kulu summas 600 eurot (sh. tasu õigusabi eest 500 eurot ja käibemaks 100 eurot) 5 tunni eest. Tsiviilasjaga nr 2-19-18688 seotud hageja menetluskulud on 03.02.2020 seisuga kokku on 1200 eurot. Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista koos menetluskuludelt arvestatud ja makstud käibemaksuga. Ühtlasi kinnitas hageja, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on tehtud otseselt tsiviilasja nr 2-19-18688 kohtuliku menetlusega seoses.

2-19-18688 Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, hagihinda, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega, siis eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 600 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1200 eurot (600+600). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1200 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.