Vabastada X.P (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded X.P vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade X.P kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 02.03.2021 määrusega välja X.P pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 06.01.2022 määrusega lõpetati X.P pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 22.01.2022. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas, 5.juulil ja 5.jaanuaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 15.detsembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 16 405,16 eurot.
2.Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded järgnevalt: 05.07.2022, 05.01.2023, 04.07.2023, 05.01.2024, 05.07.2024, 03.01.2025 ja 01.07.2025.
3.Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel olnud hõivatud tööga erinevates ettevõtetes: XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX . Vahepeal on võlgnik olnud lühiajaliselt töötuna registreeritud. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötutoetus, elatis ja iga-aastased tulumaksutagastused. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamasti sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud võlausaldajatele regulaarseid väljamakseid, menetluse jooksul kokku summas 2755,53 eurot.
4.Võlgnik on esitanud 1.juulil 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel. Võlgnik kinnitab, et on oma kohustusi kohtumääruse alusel täitnud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist 1. juulist 2022. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 06.01.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 22.01.2022. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 1.juulist 2025.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2/4
X.P ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga, vaid vahepeal lühiajaliselt registreeritud töötuna. Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega.
PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohtu hinnangul on kohust teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
10.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötutoetus, elatis ja iga-aastased tulumaksutagastused. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Suuremas osas ajast on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 2755,53 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
11.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud väljamakseid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
13.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme ja poole aasta jooksul täitnud ning teinud väljamakseid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et X.P tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 3/4
14.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud X.P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka X.P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 01.07.2025. Kuna kohus lõpetab X.P kohustustest vabastamise menetluse, tuleb X.P vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.