Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-20-2932

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Karl Bilder OÜ (hageja) müüs Meritus OÜ–le (kostja 1) vastavalt 14.05.2018 sõlmitud müügilepingule nr. 2018/20-1128 (leping) kaupa. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2 kohustus kostja 1 kauba eest tasuma 21 päeva jooksul peale arve esitamist. Kostjale 1 esitati kauba eest arveid kogusummas 9114,81 eurot. Kostja 1 on kauba kätte saanud, kuid ei ole talle kõiki esitatud arved tasunud. Kostja 1 on tasunud arvet nr. 128542-9KO osaliselt summas 2000 eurot (jääk 2730 eurot), arved nr. 133852-9KO summas 2488,04 eurot ja nr. 136692-9KO summas 1876,77 eurot on kostjal 1 täies mahus tasumata. Seega tulenevalt esitatud arvetest on hagi esitamise seisuga kostjal 1 hagejale tasumata 7114,81 eurot, mis on kostja 1 põhivõlaks. Ühtlasi sõlmisid 14.05.2018 hageja ja X X (kostja 2) käenduslepingu nr. 2018/20-1128, millega kostja 2 kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga 1 vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest (käenduslepingu punkt 1 ja 2). 25.01.2019.a. sõlmis hageja kostjaga 1 müügilepingu lisa, millega tõsteti kostja 1 krediidilimiiti 8000 eurole ning kostja 2 käenduse vastutuse maksimumsummat 10 400 eurole. Hageja palub Meritus OÜ-lt ja X X’ilt solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 7114,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1065,22 eurot, viivis võlgnetavalt põhisummalt (7114,81 eurot) alates 22.02.2020 määraga 0,2 % iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot, õigusabikulud summas 360 eurot (ei sisalda käibemaksu) ning määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-20-2932 Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud postiga isiklikult kostjale 2 X X (kostja 1 seaduslik esindaja) 09.05.2020.a. (aadressil x). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 650 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 650 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagi hinda (13 388,07 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 360 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1010 eurot (650+360). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1010 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.