Saneerimine › Saneerimismenetluse järelevalve

saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Kohus algatas KRTL OÜ saneerimismenetluse 06.01.2016. a määrusega. 12.04.2016 kohtumäärusega kinnitas Harju Maakohus KRTL OÜ saneerimiskava. 10.03.2020. a esitas saneerimisnõustaja Teavitus on saadetud kooskõlas saneerimisseaduse § 50 lõikega 3, selle kohta et saabunud on ettevõtja püsiv maksejõuetus. 25.03.2020. a esitas ettevõtja taotluse saneerimismenetluse lõpetamiseks ja ajutise pankrotihalduri nimetamiseks. Avalduse kohaselt on ettevõtjal vara 123 eurot ning kohustusi 1 187 261 euro ulatuses, ettevõtja on püsivalt maksejõuetu. 06.04.2020. a. määrusega võttis kohus KRTL OÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindaja, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 1 187 554,99 eurot, vara on arvelduskonto ja kassajääk summas 123,27 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ning välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada või pankrotimenetluse kulusid katta. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri käsutuses oleva info kohaselt tuleb KRTL OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku maksejõuetuse tingis asjaolu, et saneerimismenetluse ajaks planeeritud rahavoogu ei tekkinud, mistõttu ei ole võlgnik olnud võimeline tasuma jooksvaid kohustusi ning lisaks kaks korda aastas saneerimiskava kohaseid makseid. Ajutise haldur on tuvastanud, et bilansiliselt oli võlgnik maksejõuetu juba saneerimismenetluse algatamisel ning maksejõuetus on aastate jooksul üksnes süvenenud. Kui 2017. a lõpu seisuga oli võlgniku omakapital miinuses ca 770 000,00 eurot, siis 2019. a lõpuks oli võlgniku omakapital miinuses enam kui 1,1 miljonit eurot. Samas olid võlausaldajad saneerimismenetluse algatamisel 2(4)

võlgniku majanduslikust olukorrast teadlikult ning otsustasid seda teed minna ning saneerimismenetluse jooksul on võlgniku poolt tasutud ka võlausaldajate nõudeid enam kui 550 000,00 euro ulatuses. Kui saneerimiskavas koostatud pankrotihinnangus leiti, et pankroti väljakuulutamisel on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ca 400 000,00 euro ulatuses, võib öelda, et saneerimismenetluse läbiviimine oli võlausaldajatele kasulikum, sest kuigi saneerimiskavaga lubatud 1 miljoni euro asemel on rahuldatud võlausaldajate nõudeid ca 550 000,00 euro ulatuses, on see summa suurem kui saneerimismenetluse algatamise asemel koheselt pankrotimenetluse läbiviimise kasuks otsustamine. Kuigi võlgnik on saneerimismenetluse jooksul olnud pidevalt probleemides saneerimismaksete tähtaegse tasumisega, suudeti makseid siiski kuni 2019. a alguseni tasuda. 2019. a algusest alates on aga võlgnikul tekkinud tõsisemad probleemid saneerimiskava täitmisega, mis on viinud pankrotiavalduse esitamiseni 2020. a alguses. Ajutise halduri hinnangul saab võlgniku juhatusele ette heita asjaolu, et kogu võlgniku majandustegevus sh. saneerimiskava täitmine on seatud paljuski sõltuvusse xxx majandustegevusest, sh ei ole poolte vahel ühtegi kirjalikku kokkulepet, mis annaks võlgniku juhatusele kindluse prognoosida tekkivaid rahavooge ning maandada riske. Võlgnik on kandnud oma jooksvaid kulusid xxx laekuvate rahaliste vahendite arvelt. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatus hilinenud ilmselgelt pankrotiavalduse esitamisega, arvestades, et võlgnikul puudub vara isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et antud menetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110- 114. Samas peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et võlgniku juhatus on esitanud läbi oma teiste ettevõtete igakuiselt võlgnikule projektijuhtimise arveid summas 4 200,00 eurot ning tasutud laenuintresse. Ajutise halduri hinnangul ei saa juhtimistasude arvete esitamist mõistlikuks pidada olukorras, kus võlgnikul oli juba hiljemalt 2019. a jaanuarist tõsiseid probleeme saneerimiskava järgsete maksete tegemisega. Antud juhul saab paralleeli tuua ka ÄS § 1801 lg 3, mis sätestab, et kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad tema varasid enam kui 1,1 miljoni euro võrra ning äriühingu pankrot oleks vaja välja kuulutada. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri 3(4)

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 056 eurot (lisandub käibemaks 211,20 eurot) ning kulutuste katteks 25 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Võlgniku juhatus tasunõudele ja kuludele vastu ei vaidle ja nõustub osaliselt tasunõude ja kulutused hüvitama. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Võlgnikul ei ole piisavalt likviidset vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 ning TsÜS § 37 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 815,80 eurot ajutise halduri Indrek Lepsoo kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule T Rile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.