Saneerimine › Saneerimisasjad

-

vähendamiseks ja täiendavate osade väljalaskmiseks, mitte määrama ja maksma dividende oma osanikule ja mitte maksma oma osanikele juhtimistasusid või tegema muid makseid (kas rahas või muus varas). OÜ XXXX juhatus kohustub koheselt informeerima saneerimisnõustajat vastava kohustuse rikkumisest. OÜ XXXX kohustub saneerimismenetluse ajal ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta mitte andma laenu, krediiti või muud sarnast finantseerimist (rahas või muus varas) kolmandatele isikutele. Nimetatud kohustus ei kehti XXXX igapäevases majandustegevuses oma klientidele võimaldatud kauba või teenuse müügihinna tasumistele kuni 90 päeva pikkuse järelmaksu andmist.

-

OÜ XXXX kohustub saneerimismenetluse kestel ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata mitte tagama kolmandate isikute kohustusi garantiiandjana, käendajana solidaarvõlgnikuna või muul sarnasel viisil.

-

OÜ XXXX kohustub mitte tegema üle 10 000 euro suuruseid investeeringuid oma põhivarasse ja/või finantsinvesteeringuid ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata.

6.Määrata saneerimisnõustajale perioodi 06.01.2016. a kuni 04.03.2016. a eest tasu ja kulutuste hüvitamiseks 16 929 (kuusteist tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) eurot ja 40 senti (sh käibemaks 2 821,57 eurot), mis kuulub väljamaksmisele alljärgnevalt: a. Maksta välja 5 000 (viis tuhat) eurot XXXXOÜ poolt 12.01.2016. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EE651010220049344018 SEB Pangas. b. Välja mõista XXXXOÜ-lt 11 929 (üksteist tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) eurot ja 40 senti (sh käibemaks) Veikko Toomere kasuks. Väljamakse teostada NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EE651010220049344018 SEB Pangas.

jooksvalt ja tähtaegselt alltöövõtjate nõudeid rahuldada. Avaldaja on erinevate alltöövõtjatega sõlminud maksete ajatamise kokkuleppeid, kuid lahenduse leidmise venimine tsiviilasja nr 2-152810 ja Rakvere XXXXprojektist tingitud probleemid takistavad tõsiselt Avaldaja poolsete kohustuste täitmist. Avaldaja ei suuda oma võlausaldajate nõudeid rahuldada pelgalt täna töös olevate projektidelt teenitava tuluga – selleks on Avaldaja võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete summa liiga suur. Suure enamuse Avaldaja võlausaldajatest moodustavad tema alltöövõtjad. Alltöövõtjate nõuded on tagamata. Saneerimisavalduse esitamise seisuga on Avaldaja alltöövõtjate nõuete suuruseks 1 923 053 EUR. Avaldaja ainsaks krediidiasutusest võlausaldajaks on AS LHV Pank. Kuigi Avaldaja täna tegutseb ning tal on olemas nii lepinguline baas kui ka töötajad oma majandustegevuse läbiviimiseks, ei ole tal koheselt olemas piisavalt vahendeid, et rahuldada kõiki oma võlausaldajate nõudeid. Kohus algatas XXXXOÜ saneerimismenetluse 06.01.2016. a määrusega. 04. märtsil 2016. a esitas saneerimisnõustaja saneerimiskava (I kd tl 136) kohtule kinnitamiseks. Ettevõtja saneerimiskava. Ettevõtete majandusliku seisundi kirjeldus. Olenemata majanduslikest raskustest on KRTL-i puhul tegemist aktiivselt tegutseva ettevõttega, millel on märkimisväärne lepinguline baas. Näiteks on XXXXsõlminud raamlepingu Eesti Meremuuseumiga nende omandis olevate hoonete ja objektide ehitus-, remondi- ja renoveerimistööde teostamiseks. Lepingu maksimaalne maksumus on 1 000 000 eurot (ilma käibemaksuta). Ühtlasi sõlmis XXXXsügisel, ühiselt saksa äriühinguga XXXX, lepingu harjutusväljakute ehitamiseks ja projekteerimiseks Tapal. Lepingu hind on 2 135 501,76 eurot. Tegemist on ainulaadse projektiga ning ka avalikkusele teadaoleva info põhjal on oodata sarnaste projektide hankeid ka tulevikus, mahus kokku umbes 45 000 000 eurot. Kuna tegemist on eelkvalifitseeritud hankeprotsessiga, siis on XXXXkoos koostööpartneriga ilmselt tellija jaoks eelistatud seisus. XXXXon kindel, et suudab nimetatud projektid teostada kasumlikult. Nendest ning teistest käimasolevatest projektidest tekkivate vahenditega on XXXXvõimeline katma jooksvad majandustegevuse kulud, mis tagab ettevõtte ja selle majandustegevuse säilimise ning aitavad KRTL-il saada taas kasumlikuks. XXXXon aktiivselt osalemas uutel hangetel nii riigi- kui ka erasektoris, et kindlustada edasine tegevus. Kuna senini on XXXXolnud hangetel osalemisel edukas ja KRTL-il on head referentsid, on tõenäoline saada ka edaspidi töösse arvestataval hulgal uusi objekte, et selle tulemusena teenitud raha arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning taastada ettevõtte kasumlikus. XXXXon koos AS XXXXsõlminud töövõtulepingu AS-iga XXXX, XXXX 17, 23 ja 25 asuvate korterelamute ehitamiseks. Tulenevalt KRTL-i majanduslikust seisust on tööde jätkamine KRTL-il võimalik üksnes juhul, kui XXXXtasub tellitud tööde eest alltöövõtjatele töötasu ettemaksuna. See tähendab, et rahavooliselt tekivad KRTL-il kulud enne tulusid, mis toob omakorda kaasa suurel hulgal riske nii KRTL-i majanduslikule olukorrale kui ka mainele. XXXXon tänaseks saavutanud tellija, koostööpartneri ning alltöövõtjatega põhimõttelise kokkuleppe projektist väljumiseks. Kokkuleppe tulemusena annab XXXXehituse töövõtulepingu täielikult üle AS-ile XXXX. AS XXXX on samuti üle võtmas kõiki objektiga seotud alltöövõtjatega sõlmituid lepinguid ning võtab endale kohustuse tasuda kõik KRTL-i kohustused alltöövõtjate ees. Eeltoodud sammude abil on XXXXvähendamas enda lühiajalisi kohustusi alltöövõtjate ees summas 487 677 eurot. Lisaks väärib mainimist asjaolu, et hoolimata KRTL-i väljumisest projektist projektijuhtijana, teostab KRTL-i projektijuhtimise meeskond edasi objektijuhtimist AS XXXX sõlmitud projektijuhtimisteenuse osutamise lepingu alusel. Saneerimisabinõud Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Saneerimisabinõudeks on tehniliselt:

3) Seejärel võrreldakse iga võlausaldaja nõude osas leitud SUMSan põhinõudega – kui SUMSan on väiksem, kui 50% põhinõudest, siis kuulub nõue igal juhul rahuldamisele summas, mis vastab 50%-le konkreetse võlausaldaja põhinõudest (ehk minimaalne SUMSan = 50% põhinõudest). Nõude rahuldamise ülemine piir on võlausaldaja esitatud nõude summa koos kõrvalnõuetega; 4) Võlausaldajale saneerimismenetluses tasutava summa SUMSan põhiosa tagasimakseid hakatakse tegema alates 01. juulist 2017 iga aasta jaanuaris ja juulis, koos intressimaksetega; 5) Iga võlausaldaja nõude jäägilt arvestatakse ja makstakse intressi. Intressi hakatakse arvestama saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumisele järgneva täiskalendrikuu esimesest kuupäevast. Esimene intressimakse tehakse 20. jaanuariks 2017. Järgnevad intressimaksed tehakse koos põhiosa tasumisega. Intressimäär on 2,5% aastas ning intressi arvestatakse saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude jäägilt. 6) Kõik nõuded tasutakse hiljemalt 20. juulil 2022. S.t., et hiljemalt 20. juulil 2022 teeb XXXX võlausaldajatele viimase makse, mis sisaldab nõude jääki (viimane osamakse ja 30% saneeritud nõudest) ja intressi; 7) Juhul, kui KRTL-i majandusseis seda võimaldab, täidetakse saneerimiskava ennetähtaegselt. Pankrotihinnangust lähtutakse saneerimisabinõude kujundamisel eesmärgiga, et arvestada võimalikult maksimaalsel määral nõuete tagatust ja võlausaldaja huve proportsionaalselt. Pankrotihinnangust lähtumine tagab kõikide võlausaldajate huvidega võimalikult õiglase arvestamise. Pankrotihinnanguga leitud summad korrutatakse kahega eesmärgil, et kõikide võlausaldajate nõuded saaksid saneerimismenetluses rahuldatud oluliselt suuremas määras, kui võimalikus pankrotimenetluses. Võlausaldajaid ei rühmitata, sest kõikide võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel lähtutakse pankrotihinnangus leitud summadest ja kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Kui XXXX pankroti korral saaksid saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad kokku 407 120,83 eurot, siis saneerimismenetluses kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele 1 073 184,48 eurot. Seega makstakse võlausaldajatele saneerimismenetluses ligikaudu 2,5 korda rohkem raha, kui pankrotimenetluses. Prognoositud rahavood KRTL-le kuulub 21 kinnistut XXXX. Kinnistute turuväärtuse hinnangu tegid XXXXOÜ atesteeritud kinnisvarahindajad. Kinnisvarahindajad koostasid hindamisakti, mis näitas vara hinda nii kogumis, kui eraldi hinnatuna. Kinnistute turuväärtus kogumis on kinnisvarahindajate hinnangul 36 000 eurot ja eraldi summeerituna 44 473,60 eurot. Et lähtuda võlausaldajatele võimalikult soodsast stsenaariumist, arvestati XXXX pankrotihinnangu tegemisel kõrgemat leitud hinda ehk 44 473,60 eurot. Pankrotihinnangu tegemisel arvestati nii kinnisvara väärtust, kui kinnisvara koormavaid hüpoteeke (I kd tl 172). XXXX muu vara koosneb pangakontol olevatest likviidsetest vahenditest, nõuetest ja ettemaksudest ning immateriaalsest põhivarast (CAD programmi kasutajalitsents). Likviidsed vahendid on hinnatud pankrotihinnangus 100%-lise turuväärtusega. Nõuete ja ettemaksude, bilansilises väärtuses 1 089 786 eurot, väärtuseks on pankrotihinnangus hinnatud 50% nende bilansilisest väärtusest, ehk 544 893 eurot. Nõuete ja ettemaksude diskonteerimine 50% võrra pankrotimenetluses turuväärtuse leidmiseks on tavapärane ja vastab pankrotimenetlustes väljakujunenud tavapraktikale. Immateriaalse põhivara (CAD programmi kasutajalitsents) on saneerimisnõustaja pankrotihinnangu tegemisel hinnanud väärtusetuks, kuivõrd KRTL-il ei ole litsentsi edasimüügi- ega ka alllitsentseerimise õigust. Rahavoogude prognoos on esitatud saneerimiskava lisas 3 (I kd tl 188-189). Saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele Saneerimiskava ei oma mõju XXXX töötajatele. Saneerimiskavaga ei planeerita töötajate

koondamist ega ka töötasude vähendamist. Kui seda tehakse, siis väljaspool saneerimiskava ja ainult kokkuleppel töötajatega. Saneerimiskavale on lisatud pankrotihinnang (I kd tl 167), saneerimisnõustaja hinnang saneerimiskavale (IV kd tl 30) ja hääletamisprotokoll (II kd tl 159). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud saneerimiskavaga, võlausaldaja avaldusega saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ja saneerimisnõustaja arvamusega leiab, et ettevõtja avaldus kuulub rahuldamisele ja saneerimiskava tuleb kinnitada. SanS § 28 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab kohus saneerimiskava kinnitamisel kontrollima p-des 1- 5 sätestatut. Samuti peab kohus andma hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS § 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi (IV kd tl 14-16). SanS § 26 kohaselt võib võlausaldaja esitada kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kui ta on hääletanud saneerimiskava vastu, tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. XXXXAS on esitanud kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks põhjusel, et saneerimiskavast ei nähtu, milliseid meetmeid kavatsetakse rakendada võlgniku jätkusuutlikkuse taastamiseks (I kd tl 118). Samuti pole põhjendatud ega selgitatud, millistel eeldustel või asjaoludel põhineb saneerimisnõustaja usk võlgniku rahavoogude kasvu ja majandusliku seisu paranemise kohta. Võlausaldaja hinnangul kinnitab saneerimiskavas esitatu veenvalt, et võlgnik ei ole siiani olnud võimeline ennast jätkusuutlikult majandama. Nähtuvalt saneerimiskava esitatust ei planeerita saneerimiskavaga töötajate koondamist ega töötasude vähendamist. Saneerimiskavast ei nähtu võlgniku senise kahjumliku tegevuse muutmist ega ümberplaneerimist. Samuti ei nähtu saneerimiskavast meetmeid võlgniku kulude kokkuhoiuks ega kasumi suurendamiseks (kahjumi vähendamiseks). Nähtuvalt saneerimiskavas esitatust on saneerimisnõustajad kavandnud kõik võlausaldaja nõuded põhinõuete osas 50% alla hinnata. Mingit põhjendust aga nõuete allahindamise ulatuse kohta esitatud ei ole. Võlausaldaja hinnangul kahjustab võlgniku kohustuste poole võrra kustutamine märkimisväärselt võlausaldajate huve ning sellises ulatuses võlgniku kohustuste allahindamisel ei piisa põhjendamiseks üksnes paljasõnalisest väitest, et võlgniku võimaliku pankroti korral saaksid võlausaldajad veelgi vähem. Saneerimiskavas on eksitavalt ja põhjendamatult käsitletud ka võlausaldajate kõrvalnõudeid. Võttes 100%-liselt arvesse ka kõik vaieldavad kõrvalnõuded, on saneerimiskavaga koheldud põhjendamatult soodsalt neid võlausaldajaid, kes teatasid saneerimisnõustajale oma kõrvalnõuetest võimalikult suures, sh ka põhjendamatult ülemäärases summas. Saneerimiskavas esitatud info võlausaldajate nõuete kohta on ka mittetäielik ja ebatäpne. Samuti puudub pankrotihinnangus täielikult informatsioon võimalikus pankrotimenetluses võlgniku vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et võlgnik on kohustuste täitmisel kohelnud võlausaldajaid erinevalt ning eelistanud põhjendamatult teatud võlausaldajaid teistele. Täielikult arusaamatu ja põhjendamata on ka kava pärast nõuete ümberkujundamist tasuda esimese viie aasta jooksul võlausaldajatele igal aastal üksnes 10-16% ümberkujundatud nõude summast jätta viimaseks makseks 30% nõude

summast. Võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et saneerimiskava koostamisel on kui mitte pahatahtlikult, siis vähemalt teadlikult arvesse võetud, et ka pärast saneerimiskava kinnitamist on äärmiselt reaalne võlgniku pankrot ning 30% viimane, 2022.a tehtav väljamakse on planeeritud arvestusega, et enne seda võib võlgnik olla pankrotis ja see väljamakse jääb tegelikult tegemata. Lisaks kõigele on võlausaldaja hinnangul käitunud võlgnik tema ees kohustuste võtmisel ja nende täitmisel pahauskselt. Võlgnik on tellinud võlausaldajalt suurtes summades kaupu olukorras, kus võlgnik pidi olema juba teadlik, et ta ei ole võimeline nende eest tasuma ning et ta on maksejõuetu. Ettevõtte saneerimine ei saa ega tohi olla teadvalt ja/või raskete juhtimisvigadega maksejõuetuse põhjustamise eest ettenähtud vastutusest ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tagasivõitmisest vabanemise vahendiks. Saneerimisnõustaja hinnangul (IV kd tl 54) ei ole XXXXAS toonud välja ühtegi põhjendust, kuidas saneerimiskava konkreetselt teda kahjustab, vaid põhjendanud saneerimiskava kinnitamata jätmist väidetavate saneerimiskava üldiste puudustega. Optimera väidab, et XXXX saneerimiskava on põhjendamata, kuna XXXX majandustegevus ei ole siiani olnud kasumlik, siis ei saa ka arvata, et saneerimismenetlus peaks olema edukas. Selline arvamus on oletuslik ja eksitav. XXXX majandustegevus ei ole alati olnud kahjumlik. Nii näiteks oli XXXX 2012.a. majandusaasta müügitulu 10 035 547 eurot ja puhaskasum 762 844 eurot. 2013. aastal oli müügitulu 13 748 224 eurot ja puhaskasum 100 936 eurot. Kui ettevõte on varasemalt suutnud kasumlikult toimida, ei ole mingit alust arvata, et ta ei suudaks seda teha ka edaspidi. Saneerimisnõustaja möönab, et saneerimiskava ongi oma olemuselt prognoos. Alati on olemas mingi tõenäosus, et prognoos ei pruugi täituda ja saneerimismenetlus ebaõnnestub. Kuid kindlasti ei saa ettevõtte kasumliku tegevust saneerimismenetluse kestel välistada määral, et see iseenesest tingiks saneerimiskava kinnitamata jätmise. Optimera poolt püstitatud abstraktne eeldus, et XXXX majandustegevus ei saa olla kasumlik, ei saa samuti võlausaldajaid (sh Optimerat) kahjustada. Kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et XXXX saneerimismenetlus on kõikidele võlausaldajatele oluliselt kasulikum, kui alternatiivne pankrotimenetlus. Optimera heidab saneerimiskavale ka ette, et sealt ei nähtu XXXX senise tegevuse ümberkvalifitseerimist ning ette ei nähta muutusi strateegiates. Nii nagu ka saneerimiskavast nähtub, XXXX ei kavanda tegevuse ümberkvalifitseerimist. Kuivõrd võlgniku varasem osalemine hankemenetlustel on olnud edukas, on põhjendatud saneerimiskava seisukoht, et võlgniku kasumlikkuse taastamine on tõenäoline. Oleks põhjendamatu arvata, et ka edaspidised hankelepingud päädivad tellijate poolt KRTL-le tööde eest tasumata jätmiste, kohtumenetluste ning seeläbi majanduslike raskustega. Arusaamatuks jääb Optimera seisukoht, et saneerimiskavast ei nähtu töötajate koondamist. Kuivõrd XXXX planeerib jätkata sama majandustegevust ega planeeri tegevuse olulist ümberkujundamist, ei ole saneerimismenetlusega põhjendatud ka töötajate koondamine. Saneerimiskava koostamise käigus ei tuvastanud saneerimisnõustaja ka töötajate koondamise vajadust. Tegevuse jätkamiseks ja kohustuste täitmiseks on töötajate olemasolu pigem vajalik. Optimera ei ole avalduses välja toonud, et saneerimiskavaga ette nähtud saneerimisabinõud ei oleks sobivad. Kahtluse alla on pigem seatud saneerimisabinõude eesmärgipärasus. Saneerimisabinõude eesmärgipärasust on kirjeldatud saneerimiskava p-s 3.2. Saneerimisnõustaja möönab, et iseenesest oleks saanud saneerimiskavas saneerimisabinõude eesmärgipärasust veidi enam kirjeldada, kuid toodud kirjeldust ei saa samuti pidada ebapiisavaks. Seda näitab kasvõi asjaolu, et valdav enamus võlausaldajatest on pidanud saneerimisabinõude põhjendust piisavaks saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletades. Kohtu hinnangul ei riku saneerimiskava XXXXAS õigusi. XXXXAS on küll esitanud väite (I kd tl 121), et kogu saneerimismenetlus toimub üksnes ettevõtja lähikondsete huvides, kuid kohtu hinnangul on XXXXAS jätnud oma kahtlused põhistamata. Saneerimisnõustaja analüüsi kohaselt on ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel võimalik, ettevõtja võtab endale kohustused, tagamaks võlausaldajatele kindlust, et saneerimismenetlust ei kasutata ära ettevõttest varade pahauskseks väljaviimiseks

(IV kd tl 37). Kohtu hinnangul kajastab saneerimiskava põhjalikult võlausaldajate nõuete ümberkujundamise arvutuskäiku. Asjaolu, et menetluses ei ole tekkinud SanS § 13 lg 3 alusel kohtuvaidlusi, ei saa kohtu hinnangul XXXXAS õigusi kahjustada. Kohus on seisukohal, et täiendavate kohtuvaidluste puudumine on pigem õnnestunud saneerimismenetluse eelduseks. XXXXAS on leidnud, et ettevõtja majandustegevus ei ole jätkusuutlik (I kd tl 120, 121) ning saneerimismenetluses ning pankrotimenetluses nõuete rahuldamise võrdlev hinnang ei vasta tegelikkusele, kuivõrd analüüsimata on võimalikud tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses. Kohus on seisukohal, et esitatud väited ei anna alust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Vastuväite esitanud võlausaldaja ei ole esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millest võiks nähtuda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused pankrotimenetluses. Kohus nõustub ettevõtjaga, et võlausaldaja ei ole põhistanud, millistest asjaoludest lähtudes oleks võlausaldajale ettevõtja pankrot parem lahendus kui saneerimismenetlus. Vastuväite esitaja on leidnud, et tehingute tagasivõitmise korral saaks ta pankrotimenetluse kaudu oma nõude rahuldatud rohkem kui saneerimisnõustaja poolt pankrotihinnangus prognoositud 18,4% ulatuses. Kuivõrd vastuväite esitaja on oma vastuväites tuginenud üksnes põhistamata kahtlustele, ei pea kohus tõenäoliseks, et võlausaldajal on võimalik pankrotimenetluse kaudu saada oma nõue rahuldatud suuremas kui saneerimiskavaga ettenähtud 50% ulatuses. Kohtu hinnangul kahjustab võlausaldaja majanduslikke huve pigem ettevõtja pankrotimenetlus. Ettevõtja juhatuse liikmed on SanS § 9 alusel andnud vande selle kohta, et kõik kohtule avaldatud andmed on õiged. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et andmed oleksid valed või tegelikkusele mittevastavad. Kohus ei eelda ühegi menetlusosalise pahauskset käitumist. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et pankrotimenetluses võiksid võlausaldajate nõuded saada rahuldatud suuremas ulatuses kui saneerimismenetluse kaudu. Arvestades asjaoluga, et pankrotimenetlus on valdavalt likvideeriv menetlus, ei jätkuks ettevõtja lepingulised suhted ühegi võlausaldajaga. Vastuväites sisalduv viide töötajate koondamise kohta ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuna töötajate koondamine ei ole ettevõtte eduka saneerimise ja jätkusuutliku majandamise eelduseks. Iseenesest õige on kohtu hinnangul ettevõtja märkus selle kohta, et vastuväite esitaja ei saa tugineda teiste võlausaldajate õigusi puudutavatele asjaoludele. Saneerimismenetluse puhul on tegemist küll hagita menetlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses ja hagita menetluse raames ei ole kohus seotud menetlusosaliste avalduste ja seisukohtadega ning kohtul lasub endal oluliste asjaolude kontrollimise kohustus. Kava kinnitamise üle otsustav kohus hindab võlausaldaja halvemat kohtlemist ka siis, kui võlausaldaja selles suhtes vastuväidet ei esita. Eeltoodu ei tähenda kohtu hinnangul siiski seda, et võlausaldaja võiks kohtule vastuväidet esitades jätta tähelepanuta SanS § 26 punktides 1-3 sätestatu, mille kohaselt võlausaldaja võib esitada kohtule käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui ta on hääletanud saneerimiskava vastu; tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega. XXXXAS vastuväites on antud kriitiline hinnang saneerimiskavale, kuid täitmata on SanS § 26 p 2 ja 3 eeldused vastuväite esitamiseks. Vastuväitest ei nähtu, milles seisneb XXXXAS õiguste oluline rikkumine või XXXXAS oluliselt halvem kohtlemine võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohus on seisukohal, et saneerimiskava ei kahjusta oluliselt XXXXAS huve, 64,71% käesoleva menetluse võlausaldajatest on eelistanud saneerimismenetlust pankrotimenetlusele ning hääletanud saneerimiskava kinnitamise poolt (II kd tl 160). Kohus on seisukohal, et ettevõtja poolt tehtud prognooside põhjal on XXXXOÜ kasumlikkuse saavutamine tõenäoline. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 5 000 eurot. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise

eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Kohus võib tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.