Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
02. juuni 2020. a Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-45106
Tsiviilasi
G V pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja nende
VÕLGNIK/usaldusisik G V /pankrotis/, ik xxxx Võlausaldajad: AS S, rk xxxx AS B, rk xxxx
esindajad
Keelduda G V vabastamisest täitmata jäänud kohustustest. Lõpetada G V kohustustest vabastamise menetlus (PankrS § 175 lg 8). Määrus kätte toimetada võlgnikule ja võlausaldajatele. Teade (määruse resolutiivosa) kohustustest vabastamise menetluse lahendi kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja menetluse käik 05.11.2012 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 01.02.2013
Maakohtu 22.03.2017 määrusega on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud G V. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlgnik ei ole pärast pankroti väljakuulutamist ja pärast esimesel võlausaldajate üldkoosolekul osalemist enam olnud kohtule normaalsel viisil kättesaadav ja ei ole esitanud ka tähtaegselt asjakohast esimest võlgniku aruannet. Oma elukoha andmete muutumisest võlgnik kohut teavitanud ei ole. Ka pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse alustamise määrus tuli võlgnikule kättetoimetatuks lugemiseks avadada Ametlikes Teadaannetes, sest võlgnik on kohtule oma elukohana teatanud algselt vaid ühe aadressi, ehk korteri, mis pankrotimenetluse käigus on müüdud. Võlgniku elukoht rahvastikuregistri andmetel on määratletud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega, halduri andmetel olevat võlgnik kolinud Xxxxle. Kontrollida seda ei ole võimalik. Meilidele võlgnik ei reageeri, võlgniku enda poolt 3 a tagasi läbitud väärteoasja menetlemisel avaldatud aadress ei kehti. Kohtule teadaolevate lähikondsete võrgustik puudub, kõik abielud (4 tk) on lahutatud, täisealisi lapsi, kellelt infot küsida, ei ole. Viimane ametlik töökoht MTA andmetel oli juunis 2016. 05.06.2018 on kohus võlgnikule saatnud aruande nõude, selle esitamise kohustusega hiljemalt 14 p jooksul kirja kättetoimetamisest, näidates nõudekirjas ära, mis andmeid kohtule esitada tuleb. Kiri tuli tagasi hoiutähtaja möödumisel. On saadetud uuesti posti teel, kohtukordnikuga ja meiliga. Kohus on teinud päringu isiku võimaliku elukoha andmete kohta SKA-le, kellel on samuti mittetoimivad andmetena xxxx. 30.08.2018 on ATs avaldatud maakohtu 27.08.2018 määrus, millega võlgnikule tehti teatavaks kohtukutse 21.11.2018 istungile. Istung peeti, võlgnikule sobivalt, varasemal ajal ehk 08.10.2018, ning selle raames on võlgnikule uuesti selgitatud käesoleva menetluse raames toimuvat, muuhulgas kohustust teavitada oma elukoha muutusest ning kohustatud esitama aruanne 19.10.2018. 19.10.2018 on võlgnik (meiliaadressilt xxxx, millele saadetud kohtudokumentidele hiljem enam ei reageeri) palunud täiendavat tähtaega dokumentide tõlgete esitamiseks ning selgitab, et Xxxxl tööle saamiseks on ta integratsiooniameti poolt suunatuna asunud keelekursustele, mis lõpevad 21019 oktoobriks. 18.11.2018 on esitatud aruanne, milles kinnitab, et peale keelekursuse lõppemist 16.09.2019 saab taotleda tööluba ja asuda tööle. Esitab pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on tasutud xxxx esimese järjekorra nõue 1275 eurot.
Kohus on 04.12.2019 edastanud võlgnikule kohtunõude meiliaadressil, millel ta ise on kohtuga suhelnud- xxxx- ja selgitanud kohustust esitada aruanne perioodi 01.04.2018 kuni 01.12.2019 kohta koos pangakonto väljavõtetega. Kohus kohustas aruande esitama hiljemalt 20.12.2019 ning selgitas, et kui aruannet ei saabu, toimub istung 22.01.2020. Istungile võlgnik ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teavitanud. Uus aeg on määratud, sh võlgniku vande andmiseks, 17.04.2020. Võlgnikule on 22.01.2020 edastatud ka kohtunõue aruande ja konto väljavõtete (perioodi kohta alates 22.03.2017) esitamise kohta. Kohtunõue on saadetud nii võlgniku poolt kasutatud meiliaadressil kui ka tema enda poolt antud xxxx aadressil. Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so hiljemalt 05.02.2020 aruannet esitanud. Aruanne saabus 06.02.2020. Selles puuduvad igasugused numbrilised märked nii sissetulekute kui ka väljaminekute kohta, ka võlausaldajatele väljamaksete tegemise lahter on tühi. Selgituse kohalset elab võlgnik xxxx alates 2017. Lõpetas seal, töölesaamise eelduseks oleva, keelekursuse 2019. Tööluba ta ei ole saanud. Detsembris 2019 opereeriti kasvajat. Tööle ei julge keegi võtta, sest on haige ja peab käima arstlikus kontrollis iga kolme kuu tagant, pangakonto Eestis kasutusel ei ole. Kohus on 07.02.2020 võlgnikule selgitanud, et aruandele ei ole lisatud pangakontot, aruande lisaks olevast haigla arvest ei nähtu, kas, millal, kelle vahenditest see on tasutud. Kui võlgnik on seda ise tasunud, siis tuleb selgitada, millistest vahenditest, kui aruande kohaselt sissetulekud puuduvad. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus ei näe põhjust, miks peaks kohus sedavõrd intensiivselt tegelema võlgniku tagaotsimisega menetluses ja sellises etapis, kus eeldatakse ja kohustatakse eelkõige võlgnikku ennast aktiivseks tegevuseks, sh tulutoova tegevuse leidmiseks. Ilmselgelt ei huvitu võlgnik menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest ei formaalselt ega sisuliselt. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud oma esmase kohustusena teabe andmise kohustust ehk et kuivõrd kohtul on pikka aega puudunud ülevaade võlgniku elukoha osas, et talle menetlusega seonduvalt mistahes infot edastada ja alustatud kohustustest vabastamise menetluse raames järelvalvet teostada. Sellesama tõttu ei ole kohtul olnud ka võimalik välja selgitada võlgniku enda seletust tulutoova tegevuse otsimise kohta. Kohtul on hagita menetluse raames küll võimalik omapoolsete päringutega fikseerida, et vastavate registrite andmetel (MTA andmebaas, rahvastikuregistri andmebaas, Sotsiaalkindlustusameti info) võlgnikul püsiv ja pidev töine sissetulek on puudunud viimased 2-3 aastat ja et võlgnik pole ka väga seaduskuulekas teavitamaks riiki oma tegelikust asukohast, kuid selliselt registrite andmetele tuginemine ei võta võlgnikult endalt kohustust anda kohtule igale hetkel informatsiooni selles osas, mida ta teeb oma kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Kohus leiab, et antud võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluse edasine nn üleval hoidmine ei ole jätkusuutlik. Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Võlgnik on juba pankroti väljakuulutamise istungil 28.01.2013, kus teda esindanud vandeadvokaat on kinnitanud võlgniku teadlikkust ja arusaamist kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevast, ja hiljem 08.10.2018 järelvalvemenetluse raames toimunud istungil taaskord kinnitanud, et ta saab neist kohustustest ja ülesannetest aru ja on väiksema summana I järgu nõude ka tasunud. Edaspidiselt tulutoova tegevuse otsimise kohta puuduvad igasugused eluliselt usutavad ja realistlikud andmed, misõttu on võlgniku käitumine, mitte reageerida kohtu päringutele ja oma tegevusest aru andmata jätmine, ja maksete mitte mingiski summas tegemine, käsitletav süülise käitumisena võlausaldajate nõuete täitmise oluliseks takistamiseks. Tasudes 28 621.54 euro suurusest nõuete paketist vaid 1275 eurot, ehk ca 4,5 %, ei saa lugeda nõudeid olulises ulatuses täidetuks. Kohus on võlgnikku teavitanud, et võlgniku vande andmine toimub 17.04.2020.
Võlgnik ei ole vande andmise istungile ilmunud. Kohus peab süüliseks võlgniku käitumist, kui võlgnik teab, et tal on kohustused ja ei leia aastate jooskul võimalust asuda legaalselt tööle. Võlgniku väide, et ta pole saanud tööluba ja väide, et teda ei võeta tööle seetõttu, et ta on haige, ei ole omavahel kooskõlas. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et suur-riigis xxxx diskrimineeritakse isikuid tervise alusel. Seega on tõenäosem, et isikul puudub tööluba, see aga pole võimalik menetluses, kus isik peab intensiivselt tegema pingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks. Ka kohtu kirjale, et võlgnikul tuleb selgitada väidetavat haigla arve võlgniku enda poolt tasumist, ei ole võlgnik kuni tänaseni reageerinud. Kohus leiab, et nimetatu annab aluse järeldada, et võlgnikul on tulusid, mida ta varjab. See on aga selgelt süüline käitumine. S AS teatab oma 03.02.2020 seisukohas, et võlgnik ei ole
võlausaldajale teinud ühtegi
väljamakset.
Viimasel ärakuulamisel 08.10.2018 teatas võlgnik, et on alates 2017 aastast elanud xxxx, kuid ei ole kohut sellest teavitanud. Kohus selgitas samal ärakuulamisel veelkord võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, sh ka aruande esitamise korda. Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja aruande esitamiseks. Võlgniku esitatud aruanne on väheinformatiivne ning sellelt nähtub ainult ühe võlausaldaja nõuete rahuldamine. Kohus on võlgnikku kohustanud esitama aruande hiljemalt 20.12.2019. Seda kohustust on võlgnik eiranud, rikkudes selliselt käitudes PankrS § 173 lg 2 tulenevat teabe andmise kohustust. Teabe andmise kohustust rikkus võlgnik ka ajal, mil ta ei teavitanud kohut oma elukoha vahetusest. Kohtupraktika näitena on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-3413 PankrS § 173 lg 2 rikkumiseks pidanud kohtu poolt täiendavate tähtaegade eiramist, samuti pidas kohus seda rikkumist võlausaldajate huve kahjustavaks. Võlgnik on eelistanud ühte võlausaldajat vähendades AS B nõuet. Võlgniku kontoväljavõttelt nähtub kaks väljamakset AS B võlgnevuse katteks 26.04.2017 ning 27.04.2017. PankrS § 172 lg 2 järgi peab usaldusisik tegema väljamakse vastavalt jaotusettepanekule. See tähendab, et väljamaksete tegemisel ei või eelistada ühte võlausaldajat teisele ning väljamakseid tuleb võlausaldajatele teha proportsionaalselt. Kohtupraktika näitena on Harju Maakohus tsiviilasjas 2-12-11470 selgitanud, et menetluse eripära arvestades on võlgnikul kohustus arvestada kõigi võlausaldajate huve ja vähendada kõiki võlgnevusi. Kui võlgnik valib, millise võlausaldaja nõudeid rahuldada, riivab see oluliselt selle võlausaldaja õigusi kelle nõuded jäävad täitmata. Selline käitumine on vastuolus pankrotimenetluse kollektiivsuse põhimõttega ning hea usu põhimõttega, mis tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-st 1 ja 2. Võlgnik oleks pidanud tasutud summa jagama võlausaldajate vahel vastavalt jaotusettepanekus kinnitatud proportsioonidele. Selliselt käitudes on võlgnik kahjustanud S AS huve, mis ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatud. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Võlgniku sõnul elab ta alates 2017 aastast xxxx ning tegeleb seal xxxxe omandamisega. Sellist tegevust ei saa pidada tulutoova tegevusega tegelemiseks ega selle otsimiseks. Kohus on ka ise võlgnikule 08.10.2018 toimunud ärakuulamisel selgitanud, et võlgnik oleks pidanud enne xxx kolimist välja selgitama, millised võimalused on võlgnikul Xxxxl tulu teenida. Tõenäoliselt oleks võlgnik suutnud Eestis hakata tulu teenima juba varem, kuivõrd Xxxxl takistas võlgniku tööturule sisenemist tema xxxxe oskamatus. Seega on võlausaldaja seisukohal, et on põhjendamatu, miks otsustas võlgnik minna Xxxxle tööd otsima, selle asemel, et teha seda Eestis, kus oleks töö leidmine oluliselt lihtsam. Eestis tööd otsides oleks võlgnik tõenäoliselt varem ka töökoha leidnud ning oleks olnud suurem võimalus võlausaldaja nõudeid rahuldada.
Võlgnik on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja tahtlikult. Võlgnik on oma kohustusi rikkunud tahtlikult. 08.10.2018 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta ei teadnud, et peab kohut elukoha muutusest teavitama, olenemata sellest, et kohtumääruses, millega kohustustest vabastamise menetlus võlgniku suhtes algatati, selgitas kohus võlgnikule tema kohustusi. Ka peale korduvat selgitamist ei ole võlgnik oma kohustusi täitnud, mistõttu on võlgniku käitumine kvalifitseeritav tahtlikuna VÕS § 104 lg 5 mõistes. Võlgnik on eiranud kohtunõudeid esitamaks aruannet, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. Asjaolu, et võlgnik on kolinud teise riiki, ei vabasta teda kohustustest, mis on võlgnikul võlausaldajate ees Eestis. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole iga võlgniku õigus, vaid on ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgnik peab oma eeskujuliku käitumisega välja näitama, et soovib võlausaldajate nõudeid mingilgi määral rahuldada. Võlgniku käitumisest sellist soovi ei nähtu. Võlgnik on menetluse kestel kolinud välismaale ning ei ole pidanud vajalikuks kohut sellest teavitada. Samuti on võlgnik korduvalt eiranud kohtu korraldusi nii aruannete esitamise osas kui ka ärakuulamisele ilmumise osas. Eeltoodule tuginedes palub võlausaldaja lõpetada G V kohustustest vabastamise menetlus ja jätta G V kohustustest vabastamata. Kohus on võlausaldajale selgitanud, et võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise etteheidet ei saa arvestada, sest ainus menetluse väljamakse- 1275 eurot- on tehtud I järgu nõude katteks, st et II järgu võlausaldajaid ei ole ebavõrdselt koheldud. B AS leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada võlgniku kohustuste täitmisest vabastamata jätmisega. Võlgnik on teinud ühe makse I järgu nõude katteks ja rohkem laekumisi ei ole toimunud. Kohus selgitab, et PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud 08.10.2018 istungil. Võlgnikult ei ole eelnevalt vannet võetud. Kohus on 22.01.2020 kirjas selgitanud, et 17.04.2020 istung toimub muuhulgas võlgniku vande võtmiseks. Kiri on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 31.01.2020. Võlgnik kohale ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustes ei ole teatanud tänaseni. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastamisest keelunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.