Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-1521 kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse lä2

2-20-1521 bivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Luminor Bank AS esitas Viru Maakohtule avalduse avaldus Osaühingu TMT-FASTENERS pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ M ja AS Luminor Bank (edaspidi Pank) 03.03.2015. a laenuleping nr 09321293602, mida on hiljem on korduvalt muudetud, mille rahaliste kohustuste täitmiseks sõlmiti panga ja võlgniku, OÜ M (registrikood:XXX), OÜ P (registrikood: XXX) ja P (registrikood: XXX) vahel garantiileping 1, mida hiljem muudeti. 28.01.2020 seisuga on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees garantiilepingust tulenevalt kokku solidaarselt 1 000 000 eurot. 03.03.2020. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks ning deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on tasus 5000 eurot deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja nõue on võlgniku kinnistutele seatud hüpoteekidega täielikult tagatud. Õige on pankrotiavalduse p-des 1.2 ja 1.3 väidetu, et võlgnik on ühe osalisena garanteerinud võlausaldaja laenu tasumist 1 000 000 euro ulatuses, kuid tõele ei vasta väide, et garantiilepingust tulenev võlg on jäetud pahatahtlikult tasumata. Kuna käesoleval juhul on võlausaldaja nõue tagatud ja tal on võimalik see olemasolevate tagatiste arvelt rahuldada, ei ole pankrotimenetluse alustamine võlgniku suhtes põhjendatud. Võlgnik on võlausaldajale andnud piisava tagatise oma kohustuste täitmiseks ka PankrS § 15 lg 3 p 6 mõistes. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust tõendanud. On selgusetu, miks ei ole võlausaldaja asunud oma nõuet rahuldama hüpoteegiga koormatud kinnistute arvelt ning pöördub võlgniku vastu pankrotiavaldusega olukorras, kus tal selleks tegelik põhjendus ning vajadus puudub. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõue tagatud pandiga ja võlausaldaja saab oma nõude rahuldada hüpoteegi ja kommertspantide ning garantii arvelt, sh täitemenetluses. 31.03.2020 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni, kes esitas 11.05.2020 kohtule aruande. Avaldaja ja võlgnik teatasid kohtule 12.05.2020 kohtuistungil, et nad on ajutise halduri aruandega tutvunud ning on sellega nõus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-20-1521 Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja välja kuulutada OSAÜHING TMT-FASTENERS pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu solidaarselt 1 000 000 eurot, mis tuleneb garantiilepingust, millega tagati võlgnikuga seotud ettevõtte OÜ M ja Luminor Bank ASi (avaldaja) vahel sõlmitud 03.03.2015 laenulepingust ja selle li-sadest tulenevate kohustuste täitmist. Põhivõlgnik ei ole nimetatud kohustust täitnud, mistõttu oli võlgnikule 2018. aastal saadetud nõudekiri. Vaatamata nõudekirjale ning pankrotihoiatusele ei ole võlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning esitatud tõenditega tõendanud nõude olemasolu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku esindaja seletuse kohaselt on võlgniku tegevusalaks metallide mehhaaniline töötlemine. Peamiseks ülesandeks allhankena eridetailide ja metallist kinnistusrakiste ja tarvikute tootmine. Võlgniku tootmine asub Narvas Linda 8. Pankrotimenetluse algatamisel oli võlgnikul 5 töötajat. Võlgniku majandustegevus ei ole lõpetatud. Ülevaadet majandustegevusest saadaolevatest tuludest ja sellega kaasnevatest kuludest haldurile ei esitatud. Võlgniku juhatus (Miroslaw Pienkowski) teatas ajutisele haldurile, et makseraskuste ületamise plaan on koostamisel ning esitatakse hiljemalt kohtuistungiks. Nimetatud plaani ja prognoosi koostamine on seoses ülemaailmse eriolukorraga raskendatud. Töötajate töötamise jätkamise võimalused sõltuvad eelkõige ettevõtte suutlikkusest tekkinud makseraskusi ületada. Võlgniku tulevase tegevusplaani puudumise tõttu ei olnud halduril võimalik antud osas seisukohta võtta. Ajutine haldur on seisukohal, et võttes arvesse, et võlgnik ei ole täitnud pankrotiavalduses mainitud garantiilepingust tulenevat kohustust alates 2018. aastast ning võlgniku kohustuste maht on ca 2 miljonit eurot, viitab see maksejõuetusele. Võttes arvesse, et võlgniku vara on üksnes nõuded seotud nõuded osapoole vastu, mis olid pikema perioodi jooksul täitmata, puudus võlgnikul reaalne võimalus garantiikohustust täita. Võlgniku raha liikumist ja kasutamist jälgides, tuleb ajutise halduri hinnangul asuda seisukohale, et võlgniku reaalselt laekunud tulu ei olnud piisav äritegevusega kaasnevate kulude katmiseks. Vaatamata sellele ei ole võlgniku juhatus äriseadustiku §-s 180 lg 5 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul arvestatav vara puudub. Võlgnikule kuuluvate seadmete ja masinate jääkmaksumus on null, nende realiseerimise perspektiivid on minimaal4

2-20-1521 sed. Metallist seadmeid oleks võimalik realiseerida vanametallina, kuid sellega kaasneb utiliseerimis- ja veokulud. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustused kokku 1 071 983,72 eurot (s.o garantiilepingust tulenev solidaarne kohustus 1 000 000.00 eurot, võlad tarnijatele 5046,87 eurot, võlad töötajatele 42 834,71 eurot, maksuvõlg 11 404,42 eurot, muud võlad ja ettemaksed 12697,72 eurot). Kohtuvaidlusi võlgnikul ei ole. Täitemenetlused on peatatud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ühe miljoni euro ulatuses kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puuduvad ressursid majandustegevuse jätkamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võttes arvesse, et võlgnikul puudus algusest peale võimalus garantiilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, siis nimetatud nõude 2018 aastal sissenõutavaks muutmisel, muutus ka võlgnik maksejõuetuseks. Antud asjaolust tulenevalt on üheks maksejõuetuse põhjuseks põhjendamatute kohustuste võtmine. Halduril puuduvad andmed teiste põhjuste ja riskide kohta, mis realiseerisid sõltumata juhatuse tahtest ning on viinud pankroti olukorrani. Kohus selgitab, et äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatus pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur tagasivõitmise perspektiive ei tuvastanud. Täiendavat analüüsi vajavad tehingud seotud pooltega. Nimetatud analüüs eeldab aga halduri hinnangul kõigi ühisettevõtmisse kuuluvate äriühingute raamatupidamise erikontrolli läbiviimist. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Svetlana Pilden. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 1. juunil 2020 kell 19.00 ja nimetab võlgniku pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 30. juunil 2020 algusega kell 12.00, Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

2-20-1521 PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel on kohustatud võlgniku juhatuse liikmed Miroslaw Pienkowski, Jevgeni Ilves ja Janno Saar.

AJUTISE HALDURI TASU

Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 33 tundi. Ajutine haldur nimetas oma tunnitasu määraks 95 eurot. Vajalike kulutustena (büroo-, side-, päringute-, sõidu jne) märgib ajutine haldur 123,08 eurot, millele lisandub käibemaks 24,62 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise tasuda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ka ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 3135 eurot (33*95), millele lisandub käibemaks ja kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutused 123,08 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 5000 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 3135.00 eurot, millele lisandub käibemaks 627.00 eurot ja kulutused 123.08 eurot, millele lisandub käibemaks 24.62 eurot, kokku 3 909.70 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist 5000 eu6

2-20-1521 rot ja kanda 3135 eurot ajutise halduri büroo arvelduskontole.

MENETLUSKULUD

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 2 ja 5 ning lg 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.