Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule on esitatud Luminor Bank AS-i avaldus OSAÜHING PM-TITANIUM pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldusest nähtub, et OÜ M & P E ja Luminor Bank AS-i vahel oli sõlmitud 03.03.2015 ja hiljem korduvalt muudetud laenuleping nr 09321293602, mille rahaliste kohustuste täitmiseks sõlmiti panga ja võlgniku, OÜ M –F (RKXXX), OÜ T F (RK XXX) ning OÜ P E (RK XXX) vahel garantiileping, mida hiljem muudeti. Tulenevalt garantiilepingust esitas pank 17.09.2018 saadetud kirjadega nõude võlgnikule, OÜ-le M –F (RKXXX), OÜ-le T F (RK XXX) ja OÜ-le P E (RK XXX) fikseeritud garantii summa tasumiseks maksimummääras, s.o 1 000 000.00 eurot, kuid garantii andjad oma kohustust täitnud ei ole. 28.01.2020 seisuga on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees garantiilepingust tulenevalt kokku solidaarselt 1 000 000.00 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik täitnud kohustust, kuigi võlausaldaja on saatnud talle pankrotihoiatuse. Võlgnikul on ka suuremahuline võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Neil põhjustel palub avaldaja määrata ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 31.01.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks ning deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on tasunud 5 500.00 eurot deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik leidis, et võlausaldaja ei ole tema maksejõuetust tõendanud. Võlgnik tegutseb püsivalt majandustegevuses, töötajad töötavad, võlgnik teenib tulu ning ta ei ole maksejõuetu. On selgusetu, miks ei ole võlausaldaja asunud oma nõuet rahuldama hüpoteegiga koormatud kinnistute arvelt ning pöördub võlgniku vastu pankrotiavaldusega olukorras, kus tal selleks tegelik põhjendus ning vajadus puudub. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõue tagatud pandiga ja võlausaldaja saab oma nõude rahuldada hüpoteegi ja kommertspantide ning garantii arvelt, sh täitemenetluses. Võlgnik palus jätta avaldus rahuldamata. 23.03.2020 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni, kes esitas 11.05.2020 kohtule aruande. Avaldaja ja võlgnik teatasid kohtule 12.05.2020 kohtuistungil, et nad on ajutise halduri aruandega tutvunud ning on sellega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OSAÜHING PMTITANIUM pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30

päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu summas 1 000 000.00 eurot, mis tuleneb garantiilepingust, millega tagati võlgnikuga seotud ettevõtte OÜ M & P E ja Luminor Bank AS-i (avaldaja) vahel sõlmitud 03.03.2015 laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmist. Põhivõlgnik ei ole nimetatud kohustust täitnud, mistõttu oli võlgnikule 2018 aastal saadetud nõudekiri. Vaatamata nõudekirjale ning pankrotihoiatusele ei ole võlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning esitatud tõenditega tõendanud nõude olemasolu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku esindaja seletuse kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks mehaaniline metallitöötlus. Peamiseks ülesandeks on metallist eridetailide tootmine. Võlgniku tootmine asub aadressil Linda 8, Narva. Pankrotimenetluse algatamisel on võlgniku arvel 14 töötajat. Võlgniku majandustegevus ei ole lõpetatud. Ülevaade majandustegevuse saadaolevatest tuludest ja sellega kaasnevatest kuludest ei olnud haldurile esitatud. Võlgniku juhatus (M P ) on ajutisele haldurile teatanud, et makseraskuste ületamise plaan on koostamisel ning esitatakse hiljemalt kohtuistungiks. Nimetatud plaani/ prognoosi koostamine on seoses ülemaailmse eriolukorraga raskendatud. Töötajate töötamise jätkamise võimalused sõltuvad eelkõige ettevõtte suutlikkusest tekkinud makseraskusi ületada. Võlgniku tulevase tegevusplaani puudumise tõttu ei olnud halduril võimalik antud osas seisukohta võtta. Ajutine haldur on seisukohal, et võttes arvesse, et võlgnik ei ole täitnud pankrotiavalduses mainitud garantiilepingust tulenevat kohustust alates 2018 aastast ning võlgniku kohustuste maht on ca 2 miljonit eurot, viitab see maksejõuetuse olukorrale. Võttes arvesse, et võlgniku varaks on üksnes nõuded seotud osapoole vastu, mis olid pikema perioodi jooksul täitmata, puudus võlgnikul reaalne võimalus garantiikohustust täita. Võlgniku rahaliste vahendite liikumist ja kasutamist jälgides, tuleb ajutise halduri hinnangul asuda seisukohale, et võlgniku reaalselt laekunud tulu ei olnud piisav äritegevusega kaasnevate kulude katmiseks. Vaatamata sellele ei ole võlgniku juhatus äriseadustiku §-s 180 lg 5 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et vastavalt esitatud 2020 majandusaruandele koosneb võlgniku vara nõuetest T T OÜ vastu. Nimetatud vara likviidsus (laekumise tõenäosus) on küsitav. Antud asjaolust tulenevalt ei oleks nimetatud andmete alusel arvutatud likviidsuse suhtarvud objektiivsed. Võlgnikul kinnisvara puudub. Järelepärimiste tulemusena selgus, et võlgniku S AS-i, Luminor Bank AS-i ja AS-i S P kontode saldod on 0.00 eurot. Kassa jääk vastavalt esitatud aruandele puudub. Uue juhatuse liikme algatusel oli võlgniku nimele avatud Paysera konto, mille jääk on 11 350.00 eurot, mida ta lubas 08.05.2020 võlgniku AS-i S P kontole üle kanda. Debitoorsed võlgnevused on summas kokku 1 272 651.66 eurot. Andmed/kinnitused võlgnevuste laekumise tõenäosuse kohta puuduvad. Maanteeameti andmebaasi kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul pole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud olnud. Aktsiad ja osakud puuduvad. Muu vara puudub. Võlgniku kohustused on ajutise halduri aruandest nähtuvalt kokku summas 1 997 387.63 eurot (s.o garantiilepingust tulenev kohustus 1 000 000.00 eurot (solidaarne), võlad tarnijatele 274 050.98 eurot, võlad töötajatele 169 761.37 eurot, maksuvõlg 292 613.31 eurot, muud võlad

ja ettemaksed 260 962.15 eurot). Kohtuvaidlused võlgnikul puuduvad. Täitemenetlused on peatatud. Ajutise halduri aruande koostamise seisuga on seega võlgnikul rahajääk 11 350.00 eurot ning rahalised kohustused ca 2 miljonit eurot. Majandustegevuse plaani puudumise tõttu ei ole halduril võimalik seisukohta seoses võlgniku majandustegevuse jätkamisega võtta. Haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub likviidne vara ca 2 miljoni euro ulatuses kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puuduvad ka ressursid majandustegevuse jätkamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et võttes arvesse, et võlgnikul puudus algusest peale võimalus garantiilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, siis nimetatud nõude 2018 aastal sissenõutavaks muutmisel, muutus ka võlgnik maksejõuetuseks. Antud asjaolust tulenevalt on üheks maksejõuetuse põhjuseks põhjendamatute kohustuste võtmine ning vale finantsplaneerimine (selle puudumine). Hetkeseisuga puuduvad halduril andmed teiste põhjuste/riskide kohta, mis realiseerisid sõltumata juhatuse tahtest, ning on viinud pankroti olukorrani. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on kohtu hinnangul seega raske juhtimisviga. Kohus selgitab, et äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatus pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga ei olnud halduril võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamise algdokumentatsiooniga terviklikult. Tutvudes esitatud raamatupidamise aruannetega ja halduri päringutele vastuseks esitatud konkreetsete tehingute kohta dokumentidega, on haldur seisukohal, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud üldiselt nõuetekohaselt, välja arvatud asjaolu, et aruannetes käibevarana kajastatud nõuded seotud osapoolte vastu vajavad kriitilist ülevaatamist ja ümberhindamist. Võlgniku kontodel raha liikumise osas märkis haldur ka, et nimetatud äriühingu kontod olid suuremas ulatuses kasutatud sularaha väljavõtmiseks või suuremas osas olid laekunud rahalised vahendid edasi kantud juhatuse liikmele. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatus andnud haldurile üle kõiki raamatupidamisdokumente. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liikmeid andma haldurile üle kogu pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid hiljemalt 7 päeva enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise perspektiivid ei ole hetkeseisuga tuvastatud. Täiendavat analüüsi vajavad tehingud seotud osapooltega. Nimetatud analüüs eeldab aga halduri hinnangul kõigi ühisettevõtmisse kuuluvate äriühingute raamatupidamise erikontrolli

läbiviimist. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Svetlana Pilden. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 01.06.2020 kell 15.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 30.06.2020 algusega kell 14.00, Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel on kohustatud võlgniku juhatuse liikmed M P , J S ja V K . Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 33 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 95.00 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, päringute-, sõidu jne) suuruseks märgib ajutine haldur 123.08 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise tasuda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on

seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ka ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 3 135.00 eurot (33*95.00), lisandub käibemaks ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 123.08 eurot, lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 5 500.00 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 3 135.00 eurot, millele lisandub käibemaks 627.00 eurot ja kulutused summas 123.08 eurot, millele lisandub käibemaks 24.62 eurot, kokku 3 909.70 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 5 500.00 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.